Agne Narusk

On inimesi, kes ei tunne oma õigusi ega tea kitsikusse sattununa, kust abi paluda.

Erkki (36) võttis end hilissügisel töötuna arvele. Püsivat töökohta polnud tal juba paar aastat, kõigest juhuotsad siit ja sealt. Enne seda oli ta palgal ehitusfirmas, teenis korralikult ja tööd jagus. Palka maksti ümbrikus, puhkust ei antud ning ravikindlustusest võis ainult unistada.

Millest Erkki praegu elab, ei oska ta ka ise öelda. Kuidagi hing sees seisab ja poissmehe kasin üürikortergi pealinnas enamasti õigel ajal makstud. Sõbrad aitavad ja ülimalt kokkuhoidlik peab olema, jagab ta nippe. Töötukassasse läks mees seepärast, et polnud varem sealt tööd otsinud, ikka vaid ajalehest ja tuttavate kaudu. Aeg on raske, proovida tuleb kõike. Hea, et nüüd on tal ravikindlustus. See on ka kõik, sest majanduslikult pole midagi paremaks läinud – tööd ei ole ning õigust töötutoetust saada samuti mitte.

Kui Erkki viimati töötukassas oma igakuisel visiidil käis, küsis konsultant, ega mehel toetuse jaoks tõendit vaja ole. Ega vist, kehitas Erkki õlgu. Hiljem uuris vanema venna käest, et mida ametnik võis mõelda, mis toetust?

Töötukassa selgitab

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu ütleb, et kui vaja, saavad nad kinnitada kirjalikult, et inimene on töötu ning otsib nende kaudu tööd, täidab kõiki töötuks olemise tingimusi ja tal pole sissetulekut. Tõendit võib vaja minna toimetulekutoetuse saamiseks. Omavalitsuseti on reeglid erinevad: Tallinnas näiteks seda ei küsita, kuid paljudes teistes omavalitsustes on töötukassa tõendit vaja. Nii ka selles Kesk-Eesti vallas, kus Erkki rahvastikuregistri andmete järgi elab.

Erkki lööb seda kuuldes käega: ei ole sel mõtet, mis siis, et sissetulek kalendrikuus jääb kaugelt alla tuhande krooni. Sest „paberite järgi” elab mees Raplamaal, aga tegelikult Tallinnas. Nii on tema arvates mõlemal pool olemas ettekääne, miks ta toetuse saajate hulgast välja arvata.

Kuid kas see ikka on nii?

Ministeerium selgitab

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna analüütik Marek Atonen vastab küsimusele: „Kas on nii, et toimetulekutoetust saab taotleda üksnes sealt, kus on inimese elukoht rahvastikuregistri andmetel?” eitavalt.

„Toimetulekutoetuse maksmisel ei ole rahvastikuregistri järgne elukoht seatud otseseks piiranguks. Taotlus esitatakse valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas taotleja alaliselt või püsivalt elab (sotsiaalhoolekande seadus § 22.1 lõige 1),” selgitab Atonen. „Inimese õigusele toetust taotleda ja saada vastab kohaliku omavalitsuse kohustus seda ka menetleda ja maksta. Kui omavalitsus on veendunud, et isik on mingil põhjusel esitanud valeandmeid, on samas seaduses sätestatud vastavad kohaliku omavalitsuse tegutsemise võimalused. Viimasega kaasnevad ka isiku võimalused otsust maavanema juures vaidlustada.”

Niisiis, kui Erkki tõendab üürilepinguga, et elab alaliselt pealinnas, võib ta taotleda siin ka toimetulekutoetust. Mis ei tähenda, et ta selle kohe ka saab, sest tingimusi ja nõudeid, mida arvesse võetakse, jagub.

Toimetulekutoetus

Omavalitsustel ka teisi sotsiaaltoetusi:

•• riigi toimetulekutoetuse saamiseks peab inimese sissetulekute ja väljaminekute vahe jääma alla tuhande krooni.

•• Perekonna teise ja iga järgneva liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiiri suurusest.

•• Toimetulekutoetus arvutatakse järgmise valemi järgi: TT = (EK + TP) – S (TT – toimetulekutoetus, EK – eluasemekulud kulude piirmäärade ja normpinna ulatuses, TP – perekonna arvestuslik toimetulekupiir, S – perekonna sissetulek).

•• Lisaks pakuvad omavalitsused puudustkannatajatele mitmeid sotsiaaltoetusi.

•• Infot toetuste ja tingimuste kohta saab omavalitsuste sotsiaalosakondadest ning sotsiaalministeeriumi veebiaadressilt www.sm.ee. Omavalitsuste kodulehekülgedel paraku enamasti vastav teave puudub.

•• Väga hea nn õppematerjal toimetulekutoetuse kohta on Viljandi linna koduleheküljel www.viljandi.ee. Ehkki see on mõeldud sealsetele elanikele, kehtivad need üldised põhi-mõtted enamasti kõikjal.