Agnes Ojala

Erandeid mittearvestav süsteem määrab töötuks jäänuile hüvitist ebavõrdselt.

Töötuks jäänuna peaks kõigil piisava tööstaažiga ja töötuskindlustusmakseid tasunud inimestel olema õigus saada riigilt hüvitiseks esialgu pool senisest palgast. Vahel aga juhtub, et niigi tagasihoidlik kompensatsioon jääb veelgi kasinamaks.

Nii läks Kariniga (nimi muudetud – toim), kes oli mitu aastat töötanud keskastmejuhina, kuid muutus ühel päeval tööandja jaoks ebavajalikuks ja koondati.

Ega midagi, tuli seada sammud töötukassa poole, et raskeks uue töö otsimise ajaks osalinegi sissetulek säilitada. Paar nädalat pärast paberite täitmist selgus aga ootamatus. Et Karin oli suvel juuni keskpaigast juuli keskpaigani haige olnud, jäi töötuskindlustushüvitis oodatust pisut üle 11 protsendi väiksemaks.

Haiguspäevad maha

Nimelt arvestab töötukassa hüvitist üheksa kuu teenistuse järgi, mille puhul ei võeta arvesse kolme viimast kuud enne koondamist. Arvesse lähevad vaid summad, millelt on maksuametile laekunud ka sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Et haiguse ajal neid ei maksta ja haiguspäevi arvestuse aluseks olevast perioodist maha ei arvata, jääbki hüvitise taotleja palk töötukassa silmis väiksemaks.

„Minu arust on see ülekohtune ja ebaõiglane. Seadus on tehtud nii, et erandjuhtude peale ei ole mõeldud,” ütles Karin. „Inimene on ju kogu aeg tööd teinud ja selle pealt makse maksnud. Hüvitis peaks ikka tema keskmise sissetuleku järgi tulema.”

Loo teeb Karini jaoks veelgi veidramaks see, et hüvitis oleks võinud olla ka ootuspärane, oleks ta vaid olnud haige muul ajal. Olnuks ta töölt eemal kuu esimesest kuupäevast viimaseni, ei oleks ühel kuul tema eest ühtegi makset laekunud ja sellepärast oleks arvestatud üks kuu varasemat aega, mil ta sai kätte terve palga.

Töötukassa juhatuse liige Erik Aas usub, et vaatamata mõningasele ebakõlale on praegune süsteem siiski parim võimalik. „Hüvitise suurus arvestatakse kassapõhiste andmete alusel. See võimaldab inimesel hüvitist taotleda lihtsalt ning töötukassal määrata hüvitis kontrollitud andmete alusel ja kiiresti,” ütles ta.

„Mis põhjustel isikute palgatulu kuude lõikes on kõikunud, seda Eesti töötukassa ei analüüsi ja selle kohta statistikat ei tee,” lisas Aas. Erandite arvestamist seadusesse sisse kirjutada oleks aga keeruline.

Süsteem muutus 2008. aastast

•• 2007. aastani võeti töötuskindlustushüvitist määrates aluseks tekkepõhised andmed ehk vaadati, mis kuu eest oli inimesele kui palju makstud.

•• Et maksuameti andmed on kassapõhised, siis ei olnud võimalik neid automaatselt kasutada ja lähtuda tuli tööandjate pabertõenditega saadud andmetest. Nii mindigi 2008. aastal üle kassapõhisele arvestusele.

•• Riigikontrolli finantsauditi osakonna auditijuht Sale Ajalik peab praegu kehtivat süsteemi varasemast paremaks, sest pettuste oht on suurelt jaolt maandatud. „Tekkepõhise arvestuse korral võib tööandja küll arvestada töötajale palka ja tasusid, kuid ei maksa neid töötajale võib-olla välja, ei pea kinni ega maksa töötuskindlustusmaksu, kuid töötukassa määrab töötuks jäänud isikule hüvitist, milleks tal seaduse järgi puudub õigus,” selgitas Ajalik.