Helve Toomla, jurist

Hiljemalt 31. märtsiks tuleb tööandjatel puhkuste ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha.

Ajakavas tuleb muu hulgas näidata ka kasutamata puhkused ehk need päevad, mis varasemast ajast on saada.

Kui töötaja jätab osa saadaolevaid puhkusepäevi ajakavva märkimata, on tal õigus võtta need päevad oma valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult 14 kalendripäeva ette.

Puhkuse aja määrab ajakavas tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Tööandjal pole õigust puhkust ilma töötaja nõusolekuta tükeldada, s.t määrata ajakavas puhkust näiteks nii, et üks osa on juunis 14, teine juulis 7 ja kolmas augustis 7 kalendripäeva.

Samas ei ole töölepingu pooltel kohustust anda/võtta puhkust väljatöötamata aja eest ette, puhkust võib anda ka üksnes töötatud aja eest. On ju ülejäänud puhkus avansina ehk laenuna ette antud.

Kui töötaja näiteks varsti pärast suvepuhkust koondatakse, tuleb tal arvestada umbes poole kuupalga kaotusega.

Kui töötaja näeb, et ajakavas on midagi ebaseaduslikku või pole tema soovi alusetult arvestatud, võib ta nelja kuu jooksul ajakava tutvustamisest pöörduda oma põhjendatud nõuetega töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

Puhkuste aegumist on seadused aegade jooksul erinevalt reguleerinud, seetõttu on vahel tõesti raske kindlaks teha, kas aastatetagust puhkust saab veel küsida või mitte.

1993. a algusest jõustus Eesti Vabariigi puhkuseseadus, mis ei näinud ette puhkuste ega puhkuste hüvitiste aegumist.

Kasuta vana puhkus nelja aasta jooksul

1. jaanuarist 2002 rakendus uus seadus, see tõi puhkusenõude ja hüvitise õiguse kuni nelja viimase aasta eest kasutamata puhkusele.

1. juulist 2009 kaotas seegi puhkuseseadus kehtivuse ja puhkusi reguleeritakse nüüd töölepingu seadusega (TLS), mis sätestab juba hoopis karmi aegumisaja – puhkusenõue aegub edaspidi ühe aasta jooksul, arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Aegumine peatub ajaks, mil töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti ajaks, mil töötaja on aja- või asendusteenistuses.

Uus TLS seadis piiri ka kõigile vanadele seni aegumata puhkuste kasutamisele ja hüvitamisele töölepingu lõppemisel.

TLSi § 137 ütleb – enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul, arvates seaduse jõustumisest.

Sellest johtuvalt tuleks hiljemalt 30. juuniks 2013 ära kasutada kõik kasutamata jäänud aegumata puhkused või ka üksikud päevad, mis on välja töötatud enne 1. juulit 2009.

Nii tõi TLS mullu kaasa kaks aegumistähtaega – 1- ja 4aastase, seetõttu tulnuks detsembris tehtud 2009. a inventuuris eraldi näidata väljatöötatud puhkusepäevade arv enne ja pärast 1. juulit.

Inimestel, kel on eelmiste tööaastate puhkusepäevi kasutamata, tuleks koos tööandjaga kindlaks teha, milliste tööaastate eest ja kui palju neid on.

Tuleb silmas pidada, et töötajal, kes on kasutanud lapsehoolduspuhkust, ei pruugi tööaasta alata päevast, mil ta kunagi tööle tuli, sest lapsehoolduspuhkust puhkuseõigust andva aja hulka ei arvatud. Sama põhimõte kehtib ka nüüd.

Kui tööandja pole pidanud puhkuste üle arvestust

Keerulisem on asi siis, kui tööandja rikkus seadusjärgset tööaastate ja puhkuste üle arvestuse pidamise kohustust.

Sellisel juhul tuleb üheskoos arvestus taastada ja minu arvates ei tohi tööandja siis kasutamata jäänud puhkustele üldse aegumist kohaldada – see oleks vastuolus hea tava põhi-
mõttega.

Juhin tähelepanu ka sellele, et vähemalt töölepingulise suhte puhul ei ole puhkusenõude aegumise kohaldamine mitte tööandja kohustus, vaid õigus. Seda õigust ta ei pea kasutama.

Kasutamata ja aegumata puhkusepäevade eest saab hüvitust nõuda ainult töösuhte lõppemisel, töötamise ajal seadus seda teha ei luba.

Millal puhkus aegub

- Kuni 31. detsembrini 2001 väljateenitud tööaastate kasutamata puhkused ei ole aegunud, neid saab kasutada 30. juunini 2013.
- Tööaasta 2001–2002 kasutamata puhkusepäevad aegusid 2006. a
- 2002– 2003 – aegumine 2007. a
- 2003–2004 – aegumine 2008. a
- 2004–2005 – aegumine 2009. a
- Alates 1. juulist 2009 hakati puhkust arvestama kalendriaasta järgi. Puhkustele liidetakse/lahutatakse kasutamata või võlgu saadud puhkusepäevad.
- 2009. aasta 1. juulini väljateenitud kasutamata puhkusepäevad aeguvad 30. juuniks 2013.
- 2009. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini väljateenitud kasutamata puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2010.
- 2010. aasta kasutamata puhkusepäevad aeguvad 31. detsembril 2011.
- Puhkuste aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendajapuhkust ning lapsehoolduspuhkust, samuti kui töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses.
- Hiljemalt 30. juuniks 2013 tuleb ära kasutada kõik puhkusepäevad, mis on välja teenitud enne 1. juulit 2009.

Allikas: töölepingu seadus