Dannar Leitmaa

Sotsiaalministeerium lubab kindlasti otsida toimetulekupiiri kergitamise võimalusi.

Kas ja kuidas on võimalik praeguses Eestis tuhande krooniga ära elada? Kõlab kui järjekordne põnev sotsiaaleksperiment, kuid ligi kolmele protsendile Eesti elanikest on see karm igapäev, kus ainsaks sissetulekuks ongi nii napp toimetulekutoetus. „Riideid küll selle eest osta ei saa,” tunnistas juba aasta aega toimetulekutoetusest elatuv Mari. „Kui välja minna, siis saab ka käia ainult tasuta üritustel.” Mari on igati korralik ini­mene, kes veel poolteist aastat tagasi teenis tarkvaratestijana Eesti keskmise ligidale ulatuvat palka, kuid nüüd on ta langenud kõige vaesemate inimeste sekka. Just kõige vaesemate aitamisega lubas tänavu tegeleda õiguskantsler Indrek Teder, kes hakkab uurima, kuivõrd praegune toimetulekumäära arvestamise metoodika seadusele vastab.

Eestis saab sissetulekuta inimene elamiskulude katmisele lisaks 1000 krooni ja iga järgmine pereliige 800 krooni, kuid Tallinna tervishoiu- ja sotsiaalameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti Ljudmilla Leiuse hinnangul on see piir jäänud ajale jalgu ja ootaks kas või toimetulekupiiri nihutamist elatusmiinimumini. „Sotsiaalministeeriumi poolt oli välja arvutatud 1543 krooni toimetulekupiiriks ilma eluasemekuludeta, kuid see oli arvutatud 2007. aastal,” ütles ta. „Praeguse summaga ära nad ei ela, et üha enam on inimesi, kes jäävad linnale võlgu kas või üüri.” Huvitaval kombel ongi nii, et ka toimetulekupiiri arvutamine käib statistikaameti 2007. aasta andmete järgi, kuid uuemat vajadust pole välja arvutatud. Ka statistikaamet ei kogu enam vastavaid näitajaid, sest sellest otsustati rahapuudusel loobuda.

Selgub suvel

Vähemalt sõnades lubab sotsiaalminister Hanno Pevkur toimetulekupiiri tõstmisega tegeleda, kuid piiri tõstmise võimalused selguvad ikkagi suvistel eelarveläbirääkimistel. „Toimetulekupiiri tõstmise eelduseks on eelarveliste vahendite olemasolu, tänavu on eelarvest planeeritud selleks 350 miljonit krooni, mis on pea neli korda rohkem, kui kaks aastat tagasi raha kulus,” tõdes Pevkur. „Kui esimese kvartali järel võib öelda, et sellest summast piisab ja jääb ka varu, siis võib rääkida ka toimetulekupiiri tõstmise või põhimõtete muutmise üle.” Elatusmiinimum pole aga reaalse toimetulekupiiriga seotud ja nii olenebki toimetulekupiiri tõstmine mitte reaalsetest vajadustest, vaid riigi võimalusest toetust anda. Ometi on toimetulekupiir kättesaamatu üha enamatele inimestele ja näiteks Tallinnas on toimetulekutoetust saavate perede arv aastaga kasvanud mitmekordseks. Veebruaris esitas sotsiaalametile toimetulekutoetuse avalduse 2272 peret, aasta tagasi soovis samasugust abi kõigest 829 peret. Kas ja kui palju üle Eesti toimetulekutoetust maksti, selgub kvartali lõpus ja seejärel saab hakata ka arvutama, kas praeguses eelarves ette nähtud 350 miljonist piisab või mitte.

Endised õed, personalijuhid

•• Linnalt toimetulekutoetust taotlevate inimeste nimekiri on tõeline läbilõige ühiskonnast. Märtsis esitatud avalduste seast leiab näiteks isikuid, kes on figureerinud politseikroonikas juba enne täisealiseks saamist, aga need on väga üksikud näited.

•• Üks hädalistest on näiteks endine meditsiiniõde, kelle tublit tööarmastust kiideti mõni aasta tagasi ka ametilehe veergudel. Või siis noor naine, kes pole juba aasta aega tööd leidnud ja otsib veebisaidil juhtimistööd palgaga 20 000 krooni kuus ja nimetab endiseks töökogemuseks personalijuhi ametit jaemüügiga tegelevas poes.

•• Samamoodi leidub pensionieelikuid, kellel on tööd eriti raske leida. Seetõttu ei ole nende palganõuded ka nii suured. Näiteks võib mõni hotell leida endale toimetulekutoetuse saajate hulgast šveitseri.

•• Ja muidugi – kes suudaks kok­ku lugeda endisi väikeettevõtjaid?

Vaesemate aitamiseks on kolm varianti

•• Juba veebruaris käis sotsiaalminister Hanno Pevkur välja kolm varianti, kuidas toimetulekupiiri tõsta. Ka praegu tunnistab minister, et need kolm varianti on endiselt töös – kui muidugi raha leitakse.

•• Esimese variandi puhul tõstetaks toimetulekupiir 1200 kroonini, mis omakorda suurendaks pere teiste liikmete toetust, mis on praegu 80 protsenti toimetulekupiirist. See muudatus nõuaks esialgsete arvestuste kohaselt 100–150 miljonit lisakrooni.

•• Teine variant oleks suurendada teiste pereliikmete toetus samuti 100 protsendini toimetulekupiirist.

•• Kolmandaks on Pevkur tunnistanud, et kõige olulisem ja kriitilisem on aidata lastega peresid, selleks oleks võimalik jätta lastetoetused toimetulekupiiri sisse arvutamata. See nõuaks riigilt 30–50 miljonit lisakrooni.

•• „Milline piir aga võiks rahalistest võimalustest tulenevalt olla, on täna võimatu öelda,” sõnas Pevkur.

•• „Sotsiaalministeerium soovib, et toimetulekupiir tõuseks ja sellega puuduses inimeste toimetulek paraneks, kuid konkreetsed arvud ning ka rahalised vajadused ja võimalused täpsustuvad ikkagi riigieelarve läbirääkimiste käigus,” ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja.