Kadri Ibrus

Tööandja jättis mehe palgata, töötukassa aga ei tahtnud meest töötuks tunnistada.

Kuigi töötukassa edastab viimasel ajal rõõmusõnumeid, et registreeritud töötute arv on hakanud vähenema, jäävad registreerimata ka reaalselt töötuks jäänud inimesed, kes töötukassa büroosse pöörduvad.

Nii juhtus näiteks hiljuti töö kaotanud Tõnis Kukega Maardu büroos. Mees on segaduste tõttu oma tööandjaga jäänud ilma viimaste kuude palgast ja ka ravikindlustusest, sest tööandja ei ole tema eest ligi kolm aastat sotsiaalmaksu maksnud.

„Läksin töötukassasse, aga sama targalt tulin tagasi. Nad ütlesid, et ma ei saa enam seda raha kätte ja kõik,” kirjeldas Kukk. Töötukassa (TTK) ametnikud jätsid ta isegi töötuks registreerimata. Seetõttu ei saa ta ka sellega automaatselt kaasas käivat ravikindlustust.

Töötukassa avalike suhete juht väitis pärimise peale, et ju siis mees ei väljendanud ennast piisavalt korrektselt, et ta on töötu, ning soovitas tal uuesti büroosse pöörduda ja küsida juhatajat. Samal ajal aga jättis ta selgitamata, miks Kukel esimest korda siiski niisama minna lasti.

Kuuldes Eesti Päevalehelt selgitust, et tal on siiski õigus end vähemalt töötukassas registreerida ja sealt abi küsida, läks Kukk uuesti TTK büroosse ja seekord ta ka registreeriti.

Pressis vanapaberit

Tõnis Kukk asus 2007. aasta märtsis tööle OÜ-s Rariteet vanapaberi pressijana. Kui alguses maksis tööandja Ljudmila Putjakova talle kokkulepitud palka, siis mullu sai ta seda nagu jumal juhatas. Kui mees suvel raskelt haigeks jäi ja arsti juurde läks, selgus, et maksmata sotsiaalmaksu tõttu puudub tal ravikindlustus. Päring maksu- ja tolliametisse tuvastas, et tema eest pole makse makstud ei aastal 2007 ega 2008, esimesed maksed hakkasid saabuma mullu augustis.

Putjakova avaldas kuuldu üle vaid ääretut imestust. „Millest te räägite? Kuidas nii, et ei ole maksnud? Muidugi oleme maksnud!” kinnitas naine. Samal ajal aga ei saa ta seda enda sõnul kontrollida, sest tööle on võetud uus raamatupidaja. „Ma räägin homme vana raamatupidajaga,” lubas Putjakova.

Kukel, kelle kuupalka alandati 3600 krooni pealt lõpuks vaid 2000 kroonini, on ta enda sõnul nüüd saamata veidi üle 5000 krooni, lisaks puhkusetasud. Ta on alles hoidnud ka arstide kirjutatud arved summas üle 800 krooni, lootes, et tööandja tasub vähemalt need.

Praegu ei ole mehel lootust saada töötukassast isegi tuhandekroonist töötutoetust, sest selleks peab ta olema viimasel aastal ametlikult töötanud 120 päeva. Kuna Putjakova keeldub tema töötamist kirjalikult töötukassa nõutud blanketil kinnitamast, jääbki mees toetusrahast ilma. Koondamishüvitisest loomulikult ka.

Seega ei ole Kukel praegu erilist lootust saada tööandjalt oma raha tagasi ega ka riigilt abi ja toetust. Kui ta Eesti Päevalehelt infot poleks saanud, oleks ta siiani ilma ka töötutele mõeldud ravikindlustusest ja tema kohta puuduks märge töötute armees. Kui palju selliseid inimesi kokku on, on teadmata.

Vaja on juristi teadmisi

•• Peale töötukassa pöördus Tõnis Kukk abi saamiseks ka teise riikliku asutuse poole, mis peaks töötutele abi pakkuma – tööinspektsiooni. „Seal nad andsid mulle ka lihtsalt paberi kätte ja käskisid avalduse kirjutada.” Paberil on kirjas, et tal tuleb kirjutada avaldus, kus ta peab selgitama, mis alusel ta nõude esitab, tooma esile, mida tööandja on teinud ebaseaduslikult, ning põhjendama seda, samuti lisama olemasolevad dokumendid. Kukk tunnistas, et selle täitmisega ta ise hakkama ei saa.

•• Töötutele juriidilist abi andva SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud ütles, et enamasti ongi nende avalduste tegemiseks ikkagi vaja juristi abi. „Tõesti, töövaidluskomisjonide loomise mõte oli, et see oleks lihtsam viis inimesel töövaidlusi lahendada, ilma kohtusse pöördumata. Aga reaalsuses on selleks ka siiski vaja juristi abi,” tõdes Raud. Juristi palkamiseks napib oma saamata jäänud palka taga ajaval töötul enamasti raha. Õigusteenuste büroo pakub seda teenust tasuta, kuid neil on jälle päris suured järjekorrad.

•• Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni juhataja Virge Messer märkis, et nende juristidel puudub õigus ise inimeste eest avaldusi kirjutada. „Küll aga võime me ehk tulevikus veidi lihtsamalt püüda inimestele selgitada, kuidas seda avalduses kirjutama peab,” nõustus ta.