Helve Toomla, jurist
•• Minu tööpäev algab kell 8.30 ja lõpeb 21.30. Kas võin tööpäeva kohe kell 21.30 ka lõpetada või pean tõesti jääma inventuuri tegema, nagu ütleb poe juhataja? Sel moel peavad kõik töötajad tegema iga päev vähemalt üks-kaks ületundi, mille eest raha ei maksta.
Arvatavasti töötab küsija summeeritud tööaja arvestuse alusel, vastasel korral tehtaks iga päev ületunnitööd.
Igapäevase inventuuri tegemine võib olla töötaja kohustus. Selleks kuluv aeg kuulub kindlasti tööaja hulka, olgu selle arvestusviis milline tahes. Summeeritud tööaja arvestuse puhul selgub ületunnitöö alles arvestusperioodi lõpuks. Näiteks kolmekuulise arvestuse korral selgub kolmanda kuu töögraafikust, kas kuu lõpuks ületavad töötunnid kokku kolme kuu töö-aega või mitte.
Ületunnitöö eeldab üldjuhul poolte kokkulepet. Kui selgub, et arvestusaja lõpuks tekib ületunnitöö, tuleks töötajal pöörduda tööandja poole palvega vähendada tööaega või sõlmida ületundide tegemiseks leping, milles oleks kirjas ületundide hulk, tegemise aeg ja hüvitamise viis – kas vaba aja andmine või raha. Vaba aja puhul oleks mõistlik näidata ka aeg, millal seda kasutatakse, kuna seadus seda ei määra. Vaba aega peab seaduse kohaselt andma ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, rahalise hüvitamise korral tuleb tööandjal maksta 1,5-kordset töötasu. Kokku võib leppida ka suuremas hüvitises. Kui kokkulepet ületunnitöö rahaliseks hüvitamiseks ei ole, eeldab seadus (TLS § 44 lg 6), et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga.
Küsimusest ei selgu lõunavaheaja kestus, mida tööaja hulka ei arvata, seetõttu on raske igapäevase tööaja kohta hinnangut anda, kuid seaduse kohaselt peab töötajal üldjuhul olema vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Kui sama aja jooksul töötatakse rohkem kui 13, näiteks 15 tundi, siis tuleb vahetult pärast tööpäeva lõppu anda täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga, näite kohaselt kaks lisatundi ehk kokku peab vaba aega sel juhul olema 13 tundi (11 + 2).
•• Ettevõte korraldab ümber kogu senist palgasüsteemi, minnes üle tulemuspalkadele. Töötajatele on vormistatud töölepingu lisad, kuhu on ka sisse viidud leppetrahvid saladuse mittehoidmise eest. Üks töötajatest keeldub muudatustele alla kirjutamast kolmel põhjusel: baaspalk on senisest umbes 10% madalam, leppetrahv on liiga suur, töötaja on rase. Millised on tööandjapoolsed võimalused teha soovitud muudatusi? Kas on võimalusi ühepoolselt töölepingut muuta, näiteks rakendada TLS § 37?
Ühepoolselt tööandja töölepingu tingimusi muuta ei saa. TLS § 37 alusel töötasu vähendamine on tööandjal ühepoolselt võimalik, töölepingut seejuures ei muudeta. Selle sätte rakendamiseks peavad tööandjal olema ettenägematud, temast mitteolenevad majanduslikud põhjused, mistõttu ta ei saa anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd. Võrdeliselt vähendatud töötasuga võib töötaja siis vähendada oma tööaega. Töötasu vähendamine on võimalik kuni kolmeks kuuks 12-kuulise aja jooksul.
•• Kas 20-aastasel liikumispuudega inimesel on õigus saada töötu abiraha? Tööl käinud ta varem pole, õpingud Astangu koolis jättis pooleli, kuid kavatseb sügisest neid jätkata.
Töötu abiraha ehk töötutoetust makstakse üldjuhul töötule, kes töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul on vähemalt 180 päeva olnud hõivatud töö või sellega võrdsustatud tegevusega ja kelle kuusissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast ehk siis 1019 krooni ja 90 senti.
Tööga võrdsustatud tegevuseks peetakse muu hulgas õppimist õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega, kuid seda ainult juhul, kui töötu on õpingud lõpetanud. Tööga hõivatust ei nõuta, kui inimene on olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu. Küsijale saavad ammendava vastuse anda töötukassa spetsialistid. Nende poole saab pöörduda telefonil 15501 või meili teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
