Enamikes EL riikides ei ole tööruumide sisekliima õigusakti tasandil reguleeritud. Kasutatakse Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ja juhiseid, kuna ettevõtte sisekliima loomist mõjutavad mitmesugused tegurid ning ka töötajatele sobivad töötingimused on erinevad. Heast praktikast ja rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt soovitavad sotsiaalministeerium, tööinspektsioon ja terviseamet, et sisetingimustes tehtava kerge füüsilise töö puhul võiks temperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kutsub tööandjaid üles paindlikkusele ning paneb neile südamele, et väga oluline on töötaja ja tööandja omavaheline koostöö.

„Töötaja peaks tegema tööd enesetunnet jälgides ning vajadusel probleemidest tööandjat teavitama. Kui tööruumi temperatuur on töötajale ebamugavalt kõrge ning mõistlike vahenditega ei ole seda võimalik alandada, tuleks kindlasti pakkuda võimalusi puhkepausideks jahedamates ruumides ning piisavalt joogivett. Kui lihtsamad abivahendid ei aita, tuleks kaaluda ajutiselt töö ümberkorraldamist – näiteks tööaja režiimi muutmine või kaugtöö võimaluse kasutamine on mõned võimalikud vahendid. Terviseohu korral tuleks töö katkestada,“ ütles Pevkur.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu sõnul on seoses kõrge temperatuuriga tööl tekkinud paljudel töötajatel ja tööandjatel viimastel päevadel küsimus, kas seadusega on kehtestatud maksimumtemperatuuri piirnorm töökohtadel.

„Sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sh Soomele, ei ole Eestis õigusaktides ühest kohustuslikku piirnormi töökeskkonna õhutemperatuurile kehtestatud - inimese poolt tajutav temperatuur töökohal sõltub mitmetest asjaoludest nagu tööprotsessi iseloom, õhu suhteline niiskus ning liikumise kiirus ruumis, töö füüsiline raskus ja nõuded töötaja riietusele, töötaja vanus ja tervislik seisund ning palju muud,“ selgitas Piirsalu. Ilmekas näide töökeskkondade erinevuse osas on tema sõnul külmladude töötajate ja teedeehitajate töötingimused.

Et kõike eelnevat arvestada ja tagada igale töötajale tervislik ning töösooritust soodustav töökeskkond, antakse Piirsalu selgitusel üldiselt üheste normide asemel töökeskkonnas sobiva mikrokliima tagamiseks soovitusi ja juhtnööre.

Heast praktikast ja rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt annavad sotsiaalministeerium, tööinspektsioon ja terviseamet soovituse, et sisetingimustes tehtava kerge füüsilise töö puhul võiks temperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse, kui töö tehnoloogia ei eelda tavapärasest kõrgemat või madalamat temperatuuri.

Tööinspektsiooni poole on viimastel päevadel pöördunud korduvalt kuuma töökeskkonna üle nurisevaid inimesi. Inspektsioon püüab tõsisemate kaebuste ja vihjete peale üldjuhul ka ettevõtet külastama minna, kuid tööandja trahvimine pole kindlasti eesmärk omaette.

„Trahvimiseni võib minna näiteks siis, kui tööandja ei arvesta üldse praeguste soojakraadide ja päikesepaistega ning ei võimalda välitöödel mingit puhkepausi varjulises kohas,“ ütles tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. Ka tööinspektsioon kutsub tööandjaid üles suuremale hoolivusele ja inimlikkusele, võimaldades sel lühikesel kuumal perioodil töötajatele nii värsket joogivett, puhkepause jahedamas ruumis kui ka paindlikumat tööaega.

Terviseamet hoiatab, et liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kuumarabanduse. Selle ennetamiseks tuleks sageli juua, soovitatavalt gaasita mineraalvett. Kohvi ja alkoholiga ei tohi kuuma ilmaga liialdada, kuna need joogid suurendavad vedelikukadu organismis.

Kuumarabandusega on tõenäoliselt tegu siis, kui keha temperatuur tõuseb kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10-15 minutiga tõusta kuni 41 kraadini või rohkem. Kui kuumarabanduse korral ei osutata kiiresti esmaabi, võib see lõppeda surma või püsiva puudega.

Kuumarabanduse nähtude ilmnemisel tuleb kohe kutsuda kiirabi ning kuni abi saabumiseni toimetada rabanduse ohver jahedasse varjulisse paika, jahutada teda, näiteks duši all, pritsides teda veega või niisutades märgade jahedate riietega ning lehvitades talle jahedamat õhku.

Lisainfo:
Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste|ä|sm.ee
www.sm.ee

Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
Tel 5190 4030
heidi.vilu|ä|ti.ee
www.ti.ee

Iiris Saluri
Avalike suhete juht
Terviseamet
Tel 694 3546
iiris.saluri|ä|terviseamet.ee
www.terviseamet.ee