Vastab Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant, jurist
Pensioniõiguse saamiseks peab kogunema vähemalt 15 staažiaastat. Miinimumpalga eest töötaja peab arvestama, et iga tema töötatud aasta ei lähe pensioni ühe osa suuruse arvestamisel täie ette.
Nüüd kus kõrgem palk annab kõrgema sotsiaalmaksu ja seega tulevikus ka kõrgema pensioni, on Maalehe poole pöördunud mitmed lugejad — osa on mures, et pension jääb liiga väikeseks, teised kardavad, et ümbrikupalka saades ei kogu nad sentigi oma tulevaseks pensioniks. Tuntakse ka huvi, kui palju koguneb pensioniks miinimumpalgaga.
Arvestatakse mitut moodi
Ants Järvamaalt küsib järgmist: kui pensionile jääv inimene on aastaid saanud ainult miinimumpalka, kas siis tööaasta ei võrdu pensioniaasta arvestusega?
Vanaduspensioni suurus ei ole päris ühe arvuga väljendatav ja ühe koefitsiendiga kirjeldatav.
Kõigepealt on pensioni arvestamine põhimõtteliselt erinev 1999. aastast järgnevate ja varasemate aastate kohta. 1999. aastast peetakse arvestust inimese isikustatud sotsiaalmaksu üle, varem seda ei tehtud.
Aasta isikustatud sotsiaalmaks on inimese nimele selle aasta jooksul kõigist allikatest laekunud sotsiaalmaks ning selle alusel arvutatakse lisaks pensionile ka haigushüvitist ja vanemahüvitist. Sotsiaalmaks jaguneb pensioni osaks (20%) ja ravikindlustuse osaks (13%).
Kogumispensionide süsteemi rakendamisega 2002. aastast on pensioni arvutamise juures sotsiaalmaksu arvestamine natuke erinev neile, kellel on II sammas, ja neile, kellel seda pole, aga see ei puutu antud juhul asjasse.
Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosa, staažiosak ja kindlustusosak.
Vanaduspensionile jäämiseks peab kõigepealt olema lisaks pensionieale ka piisav arv staažiaastaid. Täis staažiaasta saab siis, kui aasta kõigis kuudes on inimese nimele laekunud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalgalt (ametlik termin “kuupalga alammäär”).
Kolm vanaduspensioni osa
Staažiaastaid peab pensioniõiguse saamiseks kogunema vähemalt 15, staaži arvestamise mõttes võrdub miinimumpalgaga töötatud aasta ühe pensioniarvestuse aastaga.
Baasosa suurus ja aastahinne on määratud riikliku pensionikindlustuse seadusega. Praegu on baasosa suurus 1793 krooni ja 44 senti ning aastahinde väärtus 67 krooni ja 94 senti.
Staažiosak on inimese pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutis. Staaž tähendab siin kogu Eestis omandatud staaži, mitte ainult pärast 1999. aastat omandatut. Nii et ka staažiosaku arvutamisel on miinimumpalgaga töötatud aasta ikka aasta.
Seega annaks praeguse aastahinde puhul 40aastane staaž staažiosakuks 40 x 67,94 = 27147,60 krooni.
Kindlustusosak on aga inimese aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Aastakoefitsiendi määrab ära sellel aastal inimese isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja valitsuse poolt kinnitatud antud aasta keskmise isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jagatis.
Valitsuse kinnitatav keskmine on miinimumpalga sotsiaalmaksu pensioni osast mitu korda suurem. 2009. aastaks kinnitati selleks 27 000 krooni.
Aastas laekub praeguselt miinimumpalgalt (4350 krooni bruto) sotsiaalmaksu 17 226 krooni, sellest pensionikindlustuse osa on 10 440 krooni.
Aastakoefitsiendiks annab see 0,387. Kui Ants Järvamaalt oma küsimusega seda mõtles, siis aastakoefitsienti 1,0 ta miinimumpalgaga täis ei saa.
2009. aasta koefitsiendi 1,0 andis 11 250 krooni suurune brutopalk.
Jämedalt võttes samasugune on selle valitsuse poolt kinnitatava keskmise arvu ja miinimumpalga vahekord olnud kogu aeg.
