Agne Narusk

Mõnikord võib nahaalusest ampullist saada viimane (töö)elu päästev õlekõrs.

Kaheksa kuud järjest oli Mari ja tema abikaasa ainsaks öiseks peavarjuks väikelinna kodutute öömaja. Teistest majulistest eristas abielupaari see, et igal hommikul istusid nad töötutele mõeldud kursustel koolipinki. Hommikud kulusid õppides, pärastlõunad tänavatel, kuni öömaja uksed ööseks lahti tegi. „Elu kõige hullem aeg,” poetas Mari.

Vahetult enne koolituse algust oli mõlemale paigaldatud naha alla disulfiraami ampull, mis pidi aitama viinaisust võitu saada. Selleks ajaks oli Mari (rääkijate palvel on nimed muudetud) vahelduva eduga töötuna arvel olnud poole aasta ringis, Ants ligi poolteist aastat. Tööpakkumisi ikka oli, kuid nagu Mari ütles: „Me ei jõudnud õigeks ajaks tööbüroossegi, mis siis veel tööle. Pärast süda näris – püüdsime, kuid välja kukkus nii nagu alati.”

Ettepaneku ampull panna oli töötukassa konsultant teinud mõlemale kliendile nende käitumist jälgides juba ammu, kuid alati tundus muu tähtsam. Sõbrad tulid külla ja läks nagu läks. Kuni Ants ja Mari, täiesti tavalised eesti inimesed meie seast – jäid ilma oma korterist.

Siit algas käänuline öömaja-aeg. „Ühel hetkel otsustasime, et nüüd on kõik. Läksime töötukassasse. Siis sõitsime kliinikusse,” rääkis Mari. Edasi pakkus töötukassa võimalust arvutikursustele minna, järgnes kuude pikkune tööpraktika, siis uuesti koolitus. „Algul oli ikka tahtmine napsu võtta. Aga siis tulid need kohustused, polnud enam vaja ega aega,” meenutas naine.

Praegu elab abielupaar linna sotsiaalmajas, neil on seal oma tuba. Ants sai tööle juba kolm päeva pärast tööpraktika lõppu. Mari tegi läbi hooldustöötaja kursused ning tal on kaks klienti. Rohkem tervis ei luba – heitlik aeg tipnes töövõimetuks tunnistamisega. Mõlemad ütlevad, et tegelikult pole asi ampullis, vaid tahtejõus. „Meil on seetõttu kergem olnud, et oleme kahekesi,” ütles Mari.

Eelmisel aastal sai töötukassa toel alkoholisõltuvuse ravi veidi üle 20 inimese, ütles töötukassa teenusejuht Lana Randaru. See ei ole teenus, mida laialt massidele pakutakse. Pigem erand juhuks, kui miski muu enam ei aita – töötukassa koduleheküljel tagasihoidlikult peidetuna „Muu nõustamine” sildi taha, nagu ka viide võimalusele pihtida oma narko- või hasartmängusõltuvusest.

„Kui motivatsioon töötada on suur, aga alkohol ilmselgelt segab, siis tuleb ampullivõimalus kõne alla,” rääkis Randaru. „See on delikaatne probleem. Vahel soostub inimene end konsultandile avama, ta on ise oma probleemist teadlik ja vajab abi.” Järgnevad konsultatsioonid, analüüsid, visiit Wismari haiglasse, kellega töötukassal on selleks puhuks leping. Mängus on sotsiaalfondi projektiraha.

Nahaalune ravim ehk disulfiraami ampull, mida alkoholisõltlaste aitamisel kasutatakse, maksab ligikaudu 96–200 eurot. Summa, mida ise välja käies kipuks tahes-tahtmata rehkendama, mitu õlut selle eest saaks, ütles Ants.

Omast taskust tavaliselt seda raha abivajajal võtta ei ole, nendib väikeettevõtja Enno, kes on lasknud oma kulul aastate jooksul ampulli panna pea kümnele töömehele. „Miks? Näed lihtsalt, et tubli lahtiste kätega mees, keda väga vaja. Aga viinaviga küljes. Ei jõua õigel ajal tööle ning kuidas sa teda, lõhnad küljes, teiste inimeste juurde saadad?”

Paraku teab temagi vaid paari-kolme, kes siiani viinata elu elavad, mõnele on ampull pandud mitu korda, tulemusteta.

Nõuanded tööandjale

•• Selle asemel et töötaja vallandada, vähenda töötaja vastutust ja vii ta üle madalamale ametikohale. Sissetulek väheneb ja ta elab läbi väikese kriisi. See aitab probleemi mõista. Lahti lasta ei tohi – inimene jääb tänavale.

•• Pidev probleemist rääkimine läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja, rahatrahvide määramine võib teha asja hullemaks.

•• Firma ei pea abi kinkima, vaid võib tööle naasnud inimesel paluda väikeste osade kaupa ravi kinni maksta. See peab olema kokku lepitud enne abi saamist.

•• Kui töötaja abi ei soovi, lase tal edasi töötada, kuid jälgi teda eriti hoolikalt.

•• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus määratleb, et töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all. Vastutab tööandja.

Tööinspektsioon: „Kuidas ennetada alkoholiprobleeme tööl?“