Lugeja küsib: Jäin maikuus oma graafikus märgitud puhkusele, aga ei ole siiani kätte saanud puhkuseraha. Kahe nädala pärast lõpeb mu puhkus.

Minu korduvatele küsimustele tööandja konkreetselt ei vasta, väites et firmal on hetkel rasked ajad ning puhkuseraha maksab ta mulle alles järgmisel palgapäeval. Vanasti maksti minu teada töötajale puhkuseraha kätte enne puhkusele jäämist, kas nüüd on seadustes midagi muutunud?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölepingu seadusest (edaspidi TLS) tulenevalt makstakse töötajale puhkusetasu hiljemalt tema eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.

Erinevalt eelmisest töölepingu seadusest annab uus seadus (TLS § 70 lg 2) erandina võimaluse kokkuleppel puhkusetasu hilisemaks väljamaksmiseks. Töölepingu pooled võivad kokku leppida, et puhkusetasu makstakse välja hiljem: puhkuse ajal või isegi töötaja puhkuselt tulles, kuid seda siiski mitte hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Kuna tegemist on poolte kokkuleppega, siis oleks mõistlik hilisemate vaidluste ärahoidmiseks fikseerida selline kokkulepe kirjalikult või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks vastavasisuliste meilide vahetamisega). Kindlasti ei saa aga tööandja teha otsust puhkuserahade hilisema väljamaksmise osas ühepoolselt, nii nagu lugeja küsimuses toodud näites.

Kui tööandja seda aga peaks tegema, siis tekib töötajal omakorda õigus nõuda tööandjalt puhkuserahade väljamaksmisega viivitamise eest viivist. Viivise kohta me töölepingu seadusest vastust ei leia. Viivisenõude kohta leiame selgituse hoopis võlaõigusseadusest (edaspidi VÕS). Intressimäär ehk viivisemäär tuleneb VÕS § 94 lõikest 1 ning § 113 lõikest 1, mis määravad kindlaks võlasuhte intressimäära. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (hetkel 1%), millele lisandub VÕS § 113 lg 1 kohaselt 7 % aastas, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Seega on viivisemäär hetkel 8% aastas ehk ligikaudu 0,02% viivitatud summalt päevas. VÕS § 94 lõikes 1 märgitud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded, mis on kättesaadav aadressil www.ametlikudteadaanded.ee.

VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja (siinkohal töötaja) nõuda võlgnikult (siinkohal tööandja) viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Puhkusetasu väljamakse hilinemisel tekib niisiis töötajal õigus nõuda tööandjalt viivist arvates eelviimasest tööpäevast enne puhkuse algust (TLS § 70 lg 2 kohaselt puhkuserahade väljamaksmise päev), kuni päevani, millal talle puhkusetasu reaalselt üle kanti. Viivise saamiseks peab töötaja seda tööandjalt nõudma. Juhul kui tööandja keeldub viivisenõude täitmisest ja viivise väljamaksmisest, siis on töötajal õigus nõuda viivise väljamõistmist kas töökohajärgse töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõikest 1 ning riigikohtu vastavast praktikast tulenevalt on viivisenõude kui töösuhtest tuleneva rikutud õiguse nõude esitamise tähtaeg neli kuud.