Kristiina Viiron

Kolmandikul Eesti tööjõulisest elanikkonnast ehk 32 protsendil 20–64-aastastest inimestest puudub erialane haridus. Suurel osal neist on keskkoolitunnistus, aga küllaga on ka neid, kelle koolitee on piirdunud üheksa klassi või vähemaga.

Tööturu seisukohast vaadatuna vajatakse lihttööle, kus eelnev haridus pole oluline, vaid näpuotsatäie jagu inimesi. „Veerand töökohtadest eeldab akadeemilist kõrgharidust, teine veerand rakenduslikku kõrgharidust ning peaaegu pool töökohtadest eeldavad tööle asujalt kutseharidust,” selgitab haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuosakonna juhataja Kalle Toom.

Koolipingist loobumine võib hilisemas tööelus kurjasti kätte maksta.

Töötukassa analüütik Kristi Villsaar tõdeb, et töötus on suurimaks probleemiks madalama haridustasemega inimeste seas. Kõrgharitud inimeste töötus oli aastal 2011 riigi keskmisest töötuse määrast (12,5%) oluliselt väiksem ehk 7,6%. Kutseharidusega töötute tase sõltub nende haridustasemest: mida kõrgem see on, seda vähem esineb töötust.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.