Riin Aljas

Kolmandik haiguslehti võetakse Eestis tööstressi tõttu.
Firmadele tähendab see tohutut rahalist kahju ja inimestele edasisi terviseprobleeme.
Kõige rohkem põhjustab eestlaste tööstressi hirm töö kaotada ja pidev ülekoormus.

Novembrikuine gripihooaeg on täies hoos ja hommikusel koosolekul on kolleege tavapärase kümne asemel kuus. Ülejäänud neli on arvatavasti kodus teki all või teevad jalavanni, arvab enamik inimesi. Tegelikult on tõenäoline, et vähemalt üks neist ei suuda tööle tulla üleväsimuse või sellest kujunenud depressiooni tõttu. Arstide hinnangul ja üleeuroopaliste uuringute põhjal võetakse juba kolmandik töövõimetuslehti tööstressi tõttu ja ligi pooled töötavad eestlased tunnevad väga sageli üleväsimust (vt rohkem andmeid graafikult).

„Õhtuti ma magama ei jäänud, öösiti ärkasin üles ja mõtlesin, et olen sisse maganud, ehkki kell näitas pool kolm, hommikul ärkasin juba kell kuus. Tööl olin väsinud, vihkasin oma kliente, ülemust ja iseennast. Lõpuks ei suutnud ma enam hommikul voodist tõusta, et tööle minna,” rääkis veel aasta tagasi peaaegu iga päev 12 tundi töötanud finantstöötaja Kristiina (täisnimi toimetusele teada – toim). Tööd vahetada ta ei tahtnud, sest ületunnid olevat sellele ametile omased ja tegelikult talle töö meeldis.

Üsna samasugust juttu rääkisid veel neli Eesti Päevalehega vestelnud inimest, kes on tööstressi või depressiooni tõttu koju jäänud või kahel juhul nii ka tööl käinud. Kolm neist on praeguseks töökohta vahetanud, kaks töötab samamoodi edasi – samadel põhjustel, miks Kristiina.

Tegu pole erandjuhtumite, pseudoprobleemi ega lihtsalt „liiga vinguvate” inimestega, sest tööstressiga seotud terviserisk on Euroopa Liidus tööga seotud terviseprobleemidest luu- ja lihaskonna vaevuste järel teisel kohal. Peale selle põhjustab tööstress südamehaigusi, depressiooni ja ärevushäiret ning soodustab paljusid muid terviseriske.

Tööstressil on ka otsene rahaline mõju. Tööinspektsiooni ja uuringufirma Centar 2010. aastal tehtud uuringust selgub, et sajandi alguses hinnati tööstressi tingitud finantskaotuseks ligi 20 miljardit eurot aastas, praegu on need kulud mõistagi suuremad. Samuti on ilmne, et stressis töötaja töötab halvemini, mistõttu ettevõttele tehtud kahju ei piirdu üksnes koju jäädud päevadega.

Kolm faasi

Kes on need stressis inimesed? Tänaval ringi käies arvaksid vist paljud, et ka nemad, sest väsinud on kõik. Ent tööstressiga tegelevad eksperdid toonitavad, et tuleb vahet teha üldisel stressil, tööstressil, depressioonil ja lihtsalt sinisel esmaspäeval, mil enamik inimesi tahaks ülemusele kirjutada tõendi „puudus kodustel põhjustel” ja edasi magada.

TTÜ-s tööpsühholooge koolitav Mare Teichmann rõhutab, et stress ise pole veel haigus ega diagnoos, vaid organismi pingeseisund, millest paljud inimesed suudavad ka lõõgastudes välja tulla. „Teine asi on aga see, kui üleväsimus hakkab kumuleeruma. Siis vajavad nad juba välist abi, paremal juhul piisab perearstist ja erakorralise puhkuse võtmisest, halvemal juhul on aga juba tegu depressiooniga, mis vajab tõsisemat ravi ja sekkumist,” selgitas ta. Viimane variant võib tähendada püsivat või ajutist töövõimetust. Pealegi põhjustab stress ka füüsiliselt tunda andvaid valusid.

Tööstressiga on tegu juhul, kui vastumeelsus ja kurbus on seotud otseselt tööga (vt kõrvallugu). „Suhtumine töösse on pidevalt negatiivne, tuju langeb. Siis, kui minnakse tööle, on tunne, et sa ei saa oma tööga hakkama, et sa pole väärt seal olema, sind ei vajata, sa kardad oma tööst ilma jääda. Sageli on põhjuseks ka liiga ebarealistlikud ootused, mida seab töötajale tööandja, aga ka inimene ise,” kirjeldab tööstressiga tegelev Tartu ülikooli peremeditsiini professor ja perearst Ruth Kalda.

Kalda toob esile, et ehkki tööstressi on enim kõrgharidust nõudvatel töökohtadel, mida iseloomustab suur vaimne koormus, teenindussfääris, kus tuleb pidevalt inimestega suhelda, ja öistes vahetustes, sõltub väga palju ka inimese isikuomadustest ja stressitaluvusest. „Psühholoogilise stressi aluseks polegi niivõrd töökeskkond, kuivõrd meie enda hinnang sellele, kuidas end tunneme,” tõdeb ta.

Kumm on pidevalt pingul

Samades tingimustes võib ühel inimesel tekkida depressioon, teine reageerib vihaga, kolmas tunneb süüd, ent neljas näeb töös hoopiski motiveerivat väljakutset. Kalda sõnul võib mõni inimene teha palju ületunde ja pingelist tööd, ent kui ta suudab end koju jõudes täiesti välja lülitada, on kõik korras. Hulk inimesi seda aga teha ei suuda, mistõttu on üks esimesi tööstressi sümptomeid just une- ja ärevushäired.

Miks on Eestis tööstressi nii palju? Centari uuring näitab, et stressi tajumiselt on eestlased Euroopas esirinnas: stressi, läbipõlemise ja unehäirete näitajad on Eestis Euroopa jõukamate riikide keskmistest oluliselt suuremad. Osalt on asi selles, et suur osa eestlasi kardab siiani tööd kaotada ja paljudel on tööd lihtsalt liiga palju (vt graafik).

Teichmann läheb selgitustega veel konkreetsemaks. „Tööstressist räägitakse rohkem, ent tööstressi hakkab ka rohkem ilmnema: eestlased on viimase kümne aasta jooksul väga palju töötanud – palju, aga mitte produktiivselt ega targalt – ning kummipael on välja veninud ja nips kohe tulemas,” arvab ta.

Teichmanni sõnul teevad eestlased küll palju ületunde, ohverdades selleks vaba aega ja pereelu, ent tööviljakus on Euroopa mõistes ikkagi väike. Peale selle on töö halvasti organiseeritud. „Me räägime rohkem kui tegelikult ära teeme, teeme liiga palju asju üle ja ümber. Teine asi on see, et bürokraatia kasvab hüppeliselt, mistõttu produktiivsus väheneb: üha rohkem inimesi tegeleb muudkui aruannete ja koosolekutega,” nendib Teichmann.

Tööstressi leevendamisega on asi spetsialistide sõnul paremaks läinud. Inimesed tulevad probleemidega sagedamini arsti juurde ja ka tööandjad on hakanud – mõnikord iseenda kogemusest – mõistma, kui kahjulik ületöötamine on. Teichmann soovitab aga tööstressi leevendamiseks – kui tegu pole veel depressiooniga, – eelkõige kultuurilisi medikamente ja korralikku puhkust: vt kõrvallugu.

Tööstressi risk on suur, kui…

-- töötajatele esitatakse sageli võimatuid nõudmisi
-- töötaja ei saa oma tööd piisavalt mõjutada (nt määrata oma töötempot või töö tegemise viisi)
-- probleemide korral ei saa loota juhtide või kaastöötajate abile
-- töösuhted on pingelised
-- töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on vastukäivad
-- organisatsioonis valitseb ebakindlus, kavandatavaid muudatusi ei arutata töötajatega läbi

Mis on tööstress ja kuidas seda ravida?

Sümptomid

-- Unehäired: õhtul ei tule pikalt und, kuid ärkad keset ööd mõttega, et oled tööle sisse maganud. Ka hommikul ärkad liiga vara.

-- Hakkad vihkama oma suhtluspartnerit: suhtluspartner tekitab nt arstides, õpetajates, juhtides, klienditeenindajates viha – „klient” on rumal, vastik ja segab.

-- Närvilisus ja ärritumine: inimene muutub pahuraks ja närviliseks ning kergesti ärrituvaks. Kolleeg on kümme aastat jalgu lohistanud, ent nüüd järsku hakkab see närvidele käima.

Mida siis teha?

-- Kui tegu pole veel tõsise depressiooniga, annab esmaabi tööolukorrast väljatulek ja rahunemine.

-- „Hea lahendus on kultuurilised medikamendid. Kes mida naudib: üks kuulab muusikat, teine läheb kinno ja teatrisse, kolmas läheb mere äärde ja neljas sauna – need kõik toimivad,” soovitab tööpsühholooge koolitav Mare Teichmann.

-- Puhkusel olles tuleks ka puhata. Eestlased võtavad sageli küll suvel neli nädalat puhkust, ent teevad sellest enamiku aega remonti, õhtul enne tööle tagasi minekut riputavad kardinad tagasi üles ja tõdevad, et remont on valmis.

-- „See on paratamatus, et neid töid tuleb puhkusel teha ja füüsiline töö on vahelduseks isegi mõnus, ent tegelikkuses kurnab see siiski organismi ja inimene ei puhka välja,” selgitab Teichmann. Ühe puhkusenädala soovitab ta ka talveajaks jätta.

Vaata graafikut digilehest (http://ajaleht.epl.ee/digi/2968#!p/3)!