Liis Velsker, reporter
Käesolevast aastast lapsehoolduspuhkuselt Tallinna linnakantseleisse tööle naasta soovinud, kuid ootamatult koondatud kahe poja ema võitis töövaidluskomisjonis Tallinna linna.
Töövaidluskomisjoni eilses otsuses seisab, et naise avaldus rahuldatakse osaliselt. Komisjon tuvastas, et Maria (nimi muudetud – toim) ja Tallinna linnakantselei vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemine on tühine, kuid lõpetas siiski lepingu.
Tallinna linnakantselei peab koondatud emale maksma hüvitist tema 3,5 kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 5390 eurot. Maria (41) taotles hüvitise suurendamist kuni pooleteise aasta keskmise töötasuni ehk 27 720 euroni.
Töövaidluskomisjon toob otsust põhjendades välja, et tööandja ehk antud juhul Tallinna linnakantselei peab koondatavate seast tegema kindlaks isikud, kelle hulgas on töötajad, kes kasvatavad alla kolmeaastast last ning viimased tuleb eelisjärjekorras kõrvale jätta.
«Kui väikelapse vanemad on eelisõigusena koondatavate töötajate hulgast välja arvatud, saab tööandja allesjäänud ringist valida koondatavad,» seisab otsuses.
Töövaidluskomisjon märgib otsuses, et samas osakonnas, kus töötas Maria, oli ka töötaja X (nimi varjatud – toim), kes ei kasvata alla kolmeaastast last, kuid täitis ametijuhendi järgi täpselt ühesuguseid arengukavadega seotud tööülesandeid, mistõttu oleks Tallinna linnakantselei pidanud koondama esmajärgus hoopis tema.
Tallinna linnakantselei palkas pärast ühe aasta ja kaheksa kuu vanust ning 13-aastast poega kasvatava ema koondamist töövaidluskomisjoni jaoks kaks Aivar Pilve advokaadibüroo vandeadvokaati ja lubas minna kohtuni välja.
Täpselt nädal tagasi toimus ka töövaidluskomisjoni istung. «Minu jaoks oli see väga ebameeldiv kogemus. Istung kestis üks tund ja 45 minutit,» tunnistas Maria.
Ligi paarkümmend aastat Tallinna linnasüsteemis töötanud Maria jäi dekreeti tunamullu mais. Ta oli viimased neli aastat töötanud linnakantselei arenguteenistuses. Käesolevast aastast pidi ta tööpostile naasma, kuid tagasi teda enam ei lastud.
«Mind hoiti kolm nädalat kodus, öeldi, et Tallinna linnal ei ole [mulle] tööd. Iga nädala lõpus sain meili teel kirja, et pikendame teie kodus viibimise aega,» meenutas naine.
20. jaanuaril toimunud Tallinna linnavalitsuse istungil kinnitati linnakantselei teenistuskohtade koosseisu muudatus. Kaks päeva hiljem sai Maria kätte oma töölepingu ülesütlemise avalduse.
«Nad ütlesid, et saavad aru, et rikuvad seadust, aga nad lähevad ikkagi seda teed pidi ja võtavad kogu vastutuse enda kanda,» rääkis naine.
Töölepingu seaduse järgi on koondamisel eelisõigus tööle jääda alla kolmeaastase lapse vanemal, keelatud on töölepingut üles öelda raseda ja lapsehoolduspuhkusel viibiva vanemaga.
Maria uueks ülemuseks saama pidanud Tallinna linna finantsdirektor Katrin Kendra selgitas märtsi alguses, et ametnik oli tööl arenguteenistuses, kust ta jäi koju lapsehoolduspuhkusele.
«Vahepeal toimusid muudatused ning funktsioonid, nagu arengukavade koostamine ja välisrahastusega projektide juhtimine, anti üle linna finantsteenistustele. Ütleme ausalt, oleme suutnud seda funktsiooni täita oluliselt optimaalsema koosseisuga ehk senise umbes seitsmeliikmelise meeskonna asemel on meil tööl ainult neli inimest ja kõik ülesanded saavad täidetud,» rääkis ta. Vastust küsimusele, miks ikkagi alla kolmeaastast last kasvatav naine koondati, ei tulnud.
Tallinna linn võib töövaidluskomisjoni otsusega mitte nõustudes esitada hagiavalduse ühe kuu jooksul maakohtusse.
Tallinna linna pressiteenistus märkis, et esitatud kaebus rahuldati vaid osaliselt ning komisjon nõustus mitme linnakantselei seisukoha ja taotlusega. «Linna eesmärk ei ole olnud seda vaidlust pidada. Seetõttu võib edasikaebamine sõltuda ühtlasi sellest, kas vaidlust otsustab jätkata Maria (nimi muudetud – toim). Oleme jätkuvalt seisukohal, et poolte seisukohtade lähendamiseks ja õigusrahu saavutamiseks on mõistlikumaid lahendusi ning linnakantselei on olnud nendeks avatud,» lisati teates.
