Peale nakkushaiguste ja hingamisteede haiguste võetakse haiguslehti rohkem ka vaimsete probleemide tõttu.

Eelmise aasta märtsis ja aprillis avati haigekassa andmetel 54 000 haiguslehte, sel aastal samal ajal 100 000. Kõige suurem on olnud tõus nakkushaiguste ja hingamiselundite haiguste rühmas.

Perearstide seltsi juhatuse liikme Karmen Jolleri sõnul on niisuguse tõusu taga peamiselt kaks põhjust: kokkupuuted nakatunutega või selle kahtlused ja uus ühiskondlik norm, et iga väiksemagi haigusnähuga tuleb koju jääda. „Seetõttu on inimesed haiguslehte võtnud kergekäelisemalt kui muidu,” ütles ta. „Keegi ei tea, kas see väike nohu või köha on COVID-19 või mitte, igaks juhuks tuleb koju jääda.”

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/koroonaaeg-kasvatas-haiguslehtede-arvu-kahekordseks?id=89818643