MUUDATUSEST PUHKUSETASU ARVUTAMISE KORRAS

VV 08.05.2002.a. määruse nr. 153 alusel muudeti Puhkusetasu arvutamise korda, mis on kinnitatud VV 23.08.2001.a. määrusega nr. 278. Muudatuse puudutab Puhkusetasu arvutamise korra §3 lõiget 1 ja jõustus 20.05.2002.a. Kuni muudatuse jõustumiseni vähendati puhkusetasu arvutamisel ajavahemikku, mis on aluseks puhkusetasu arvutamisel nende tööpäevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud töölt mõjuva põhjusega puudumise tõttu või kui töötaja oli ajutiselt vabastatud kohustusest teha tööd.

Muudatuse järgi vähendatakse puhkusetasu arvutamise ajavahemikku päevade võrra, mille eest töötajale palka ei arvestatud, sealhulgas peatumise aja sisse jäänud puhkepäevade võrra. Päevatasu arvutamisel liidetakse puhkuse arvutamise aluseks oleval ajavahemikul teenitud palga kogusumma ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu.

Puhkusetasu arvutamise korra muudatusega tagatakse puhkusetasu arvestusperioodi üldise pikkuse ja mõjuvatel põhjustel puudutud päevade mahaarvutamisel samasugune põhimõte. Samuti ühtlustatakse selle muudatusega puhkusetasu arvutamisel ning puhkusetasu ja ravikindlustushüvitise maksmisel päevade arvestamise põhimõte.

Muud puhkusetasu arvutamise põhimõtted on jäänud samaks. Siinkohal rõhutaksin mõningaid puhkusetasu arvutamise aluseid, mis on praktikas enim küsimusi tekitanud.

II PUHKUSETASU ARVUTAMISE PÕHIMÕTETE RAKENDAMISEST

Päevatasu arvutamisel ei võeta arvesse puhkusetasu ning teiselt tööandjalt saadud palka, samuti ravikindlustuse hüvitist ja teisi summasid, mida “Palgaseaduse “ kohaselt ei käsitata palgana. Seega võetakse päevatasu arvutamisel arvesse vaid töötaja palgana käsitatavad summad - põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksed.

Praktikas on tihti küsitavusi tekitanud ka preemia mõiste. Kas preemiaks lugeda kõiki tööandja poolt makstavaid toetusi (näiteks lapse koolitoetus, jõulupreemia) või ainult neid toetusi, mis on otseselt seotud töötaja töötulemuslikkusega (näiteks kvartalipreemia, ühekordne preemia heade töötulemuste eest )? Palgaseaduse § 2 lg. 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti-, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Palgaseaduse kohaselt on palgana käsitatav preemia, mida maksab tööandja töötajale ühepoolse otsuse alusel seoses töötaja tööga. Samas on Sotsiaalministeeriumist meile suuliselt vastatud, et puhkusetasu arvutamisel tuleks preemiana käsitleda kõiki tööandja poolt töötajale makstavaid toetusi, ka neid, mis ei ole seotud töötaja tööga. Seega ühest seisukohta selles küsimuses praktikas ei ole ja riski vältimiseks on otstarbekam kohaldada töötajale soodsamat puhkusetasu arvutamise põhimõtet. Nii töölepingu seaduse § 14 kui ka puhkusetasu arvutamise kord võimaldavad töölepingu pooltel kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel, kui on ette nähtud seaduses või haldusaktis.

Rakendamisel tekitab raskusi ka puhkusetasu arvutamise korras sätestatud päevatasu arvutamise põhimõte, mille kohaselt võetakse päevatasu arvutamisel lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Lisatasud ja preemiad, mida makstakse päevatasu arvutamisel aluseks võetavast ajavahemikust pikema aja eest, võetakse arvesse võrdeliselt selle osaga, mis langeb päevatasu arvutamisel aluseks võetavasse ajavahemikku.

Näitena võiks tuua aastapreemia, mida tuleks puhkusetasu arvutamisel arvesse võtta proportsionaalselt vastavalt ajale, mis osas see langeb puhkusetasu arvutamise aluseks võetavasse ajavahemikku . Seega kui töötaja päevatasu arvutatakse eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusummast, tuleks aastapreemia arvesse võtta eelneva kuue kuu osas. Probleem tekib aga selles, et aastapreemia suurus saab isikule teatavaks, kes puhkusetasu arvestab, alles vahetult enne selle väljamaksmist ja seetõttu pole võimalik puhkusetasu arvutamisel alati aastapreemiat arvesse võtta. Näiteks kui töötaja soovib minna puhkusele 1. juulil ei ole veel teada töötajale makstava aastapreemia suurus jaanuarist kuni juunini ning seda ei saa puhkusetasu arvutamisel arvesse võtta ka juhul, kui on kindlalt teada, et aastapreemiat makstakse. Seetõttu on aastapreemia suurust teenimise aja järgi võimalik arvesse võtta vaid juhul, kui aastapreemia suurus on vahetult selgunud (näiteks jaanuaris eelmise aasta aastapreemia) ja töötaja läheb kohe peale aastapreemia suuruse selgumist puhkusele.

Enne kehtiva puhkusetasu arvutamise korra jõustumist kehtinud keskmise palga arvutamise korras, mis reguleeris ka puhkusetasu arvutamist ( Vabariigi Valitsuse 15.12.1998.a. määrus nr. 278 “ Keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord” p. 9) oli sätestatud põhimõte, mille kohaselt juhul kui lisatasu keskmise palga arvutamisel aluseks olnud ajavahemiku eest makstakse välja pärast keskmise palga maksmist, arvutatakse uus keskmine palk ja tehakse juurdemakse. Kehtiv puhkusetasu arvutamise kord juurdemakse tegemise kohustust otseselt ette ei näe. Samas kehtib põhimõte, et arvesse võetakse tasu teenimise aja järgi, mitte väljamaksmise aja järgi .Seetõttu põhimõtteliselt on töötajal õigus juurdemakse tegemist nõuda. Ajakirjanduses on selles osas avaldatud Tööõigusinspektsiooni seisukoht, et arvutatud ja väljamakstud puhkusetasu ei pea ümber arvutama, kui töötajale makstakse hiljem selle perioodi eest lisatasu. Kuivõrd nimetatud seisukoht praktikas on rakendatav, juhul kui töötaja siiski lisatasu nõuab, on raske öelda. Kuna Tööõigusinspektsiooni seisukoht ei ole kohtule siduv, on teoreetiliselt võimalik, et kohus otsustaks lisatasu väljateenimise põhimõttest lähtuvalt töötajale välja maksta.

Ka antud juhul on otstarbekam rakendada töötajale soodsamat tingimust või kehtestada aastapreemia maksmise alused, mis võimaldaks eeldatava aastapreemia suuruse eelnevalt kindlaks määrata.

Mare Kingo
AS KPMG Estonia jurist