Eakamaid inimesi närib kahtlus, kas neil üldse on mõtet hakata teise pensionisambasse raha maksma, ometi on 45-60-aastaste pensionikogujate hulk viimastel võimalikel otsustamisnädalatel kerkinud veerandini liitunuist.

Miks nad otsustasid kogumispensioni kasuks?

Ajakirja Vikerkaar-Raduga toimetaja Alla Kallas (56) tunnistas, et pole kogumispensioniga siiani liitunud, ehkki homme on tal selleks viimane võimalus. «Kõige rohkem kardan ma seda, et osakute väärtus kukub ja ma oma rahast ilma jään,» nentis ta.

Peale selle on Kallas kindel, et tema palk, mis jääb pisut alla Eesti keskmise, lähiaastatel ei suurene ning seega kujuneb kogutav pensioniraha väga väikeseks.

«Pangast kinnitati, et juurde hakkaksin saama umbes 200 krooni, kuid ma ei ole sugugi kindel, kas see riski ära tasub,» nentis ta.

Tähtaeg seljatab hirmu

Kallas kaalub siiski, kas mitte raha mõnda konservatiivsemasse fondi paigutada, sest näiteks Saksamaa või mõne muu võimsa tööstusriigi võlakirjadesse paigutatud rahaga ei tohiks ju midagi hirmsat juhtuda.

Eesti Väärtpaberikeskuse tegevdirektori Kaidi Oone kinnitusel kasvab eakate pensionikindlustajate hulk iga päevaga. Esmaspäevaks oli juba iga neljas liitunu sündinud varem kui 1956. aastal.

Oone hinnangul saavad eakamad inimesed järjest rohkem oma hirmudest üle ning liituvad viimasel hetkel pensionifondidega.

Veel kevadel olid Postimehe küsitletud pensionieelikud väga skeptilised: kümmekonnast üle 50-aastasest inimesest ei kavatsenud teise sambaga liituda mitte ükski. «Milleks, kui kogutav lisapension on vaid paarsada krooni kuus?» oli tavaline küsimus.

«Ometi on liitumine kasulik,» kinnitas Oone. «Suurema tööstaaþi tõttu mõjutab liitumine esimesest sambast laekuvat pensioni väga vähe, mistõttu ka väiksema palgaga ja väheste kogumisaastatega on kasu liitumiseks igal juhul piisav.»

Tema sõnul annab eakamatele lisaväärtust hiljuti muudetud kogumispensioni seadus, mille kohaselt saavad inimesed ka 64-aastaselt ja hiljem edasi töötades samuti sissemakseid teha ning nende kogumisperiood kujuneb pikemaks.

Oone rääkis, et hiljutisel «Rahakompassil» pensioniteavet pärinud eakate inimeste põhiprobleem oli usaldamatus finantsasutuste vastu. «Pärast Maapanga ja mitme teise panga pankrotti,» viitas ta.

Hansapanga fondihalduri Paavo Põllu kinnitusel pole vanematel liitujatel midagi karta. «Tellerid pakuvad neile konservatiivseid fonde, kus kindlamate riikide ja ettevõtete võlakirjadesse paigutatud rahaga ei saa midagi juhtuda,» selgitas ta.

Konservatiivsed valikud

38 protsenti eakamatest liitunutest on seni valinud konservatiivse, 34 protsenti keskmise ja 28 protsenti agressiivse investeerimisstrateegiaga fondi. Järgmises vanusegrupis, mis hõlmab 1957.-1961. aastal sündinuid, on ligi pooled otsustanud agressiivse fondi kasuks.

Paavo Põld soovitas pensionifondidega liituda ka 45-60-aastastel füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE), kuigi esialgu nad sissemakseid teha ei saa. Kui tänased FIEd siiski mõne aasta pärast taas palgatööle peaksid minema, ei ole neil paraku enam võimalust teise pensionisambaga liituda.

45-60-aastasi maksumaksjaid on Eestis kokku 180 000, selle nädala alguseks oli neist kogumispensioniga liitunud 22 protsenti.

Päramine aeg liituda

Millal on viimane päev kogumispensioniga liituda, sõltub inimese sünniaastast.

tähtaeg sünniaeg

1. 11. 2002 1942-1956

1. 11. 2003 1957-1961

1. 11. 2004 1962

1. 11. 2005 1963

1. 11. 2006 1964

1. 11. 2007 1965

1. 11. 2008 1966

1. 11. 2009 1967

1. 11. 2010 1968

1. 11. 2011 1969

1. 11. 2012 1970

1. 11. 2013 1971

1. 11. 2014 1972

1. 11. 2015 1973

1. 11. 2016 1974

1. 11. 2017 1975

1. 11. 2018 1976

1. 11. 2019 1977

1. 11. 2020 1978

1. 11. 2021 1979

1. 11. 2022 1980

1. 11. 2023 1981

1. 11. 2024 1982

-------------

Olulised tähtajad

• 1. jaanuarist 2004 saab alustada kogumist uude pensionifondi

• 1. jaanuarist 2005 saab fondi vahetada

• 1. jaanuarist 2007 on võimalikud väljamaksed pärijatele

• 1. jaanuarist 2009 algavad pensioni väljamaksed

---------------

Kolmandik liitunud

• Kogumiskindlustuse-ealisi maksumaksjaid on kokku 518 000

• Eilseks oli liitunuid ligi 169 000

• Esimeses etapis liitus 37 055, nende keskmine palk oli 7750 krooni

Erkki Erilaid