Elo Haugas
rahandusministeeriumi maksupoliitikaosakonna otseste maksude talituse peaspetsialist

Tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, töötuskindlustuse ja kogumispensionide seaduses on kavas teha muudatus, mille kohaselt ei pea nende maksude ja maksetega maksustatavaid väljamakseid tegevad isikud, st tööandjad, enam väljastama iga aasta 1. veebruariks kohustuslikus korras tõendeid füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete ja nendelt arvestatud, kinni peetud ning tasutud maksude ja maksete kohta. Seda tuleb teha vaid isiku sellekohase sooviavalduse korral.

Analoogiline muudatus tehakse ka palgaseaduse paragrahvis, mis käsitab tööandja kohustust anda töötajale sisuliselt samade andmetega teatis palga maksmisel.

Ühelt poolt vähendab muudatus tööandjate kulutusi selliste tõendite ja teatiste väljastamiseks, teisalt aga kaob eelnõu seadusena vastuvõtmise korral töötajal tõendi järele vajadus. Maksuamet hakkab kandma neid andmeid ise residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonile. Nn eeltäidetud tuludeklaratsioonile kantakse ka maksuametile krediidiasutuste poolt esitatud andmed tasutud õppelaenu intresside kohta. Seega maksumaksja vastavaid tõendeid üldjuhul maksuametile enam esitama ei pea.

Samas ei kanna maksuamet deklaratsioonile andmeid ülejäänud maksustatavast tulust tehtavate mahaarvamiste kohta, nagu tasutud koolituskulud, eluasemelaenu intressid või makstud elatis – selliste mahaarvamiste kasutamiseks peab maksumaksja ise täitma tuludeklaratsiooni vastavad lahtrid ning esitama vajadusel ka tõendid nende kulutuste tegemise kohta.

Eeltäidetud tuludeklaratsiooni saab maksumaksja maksuameti e-teenuse kaudu või väljatrükituna maksuameti kohalikust asutusest.

Tulude deklareerimisega seondub ka tulumaksuseaduse muudatus, millega laiendatakse isikute ringi, kes ei pea tuludeklaratsiooni esitama. Need on residendist füüsilised isikud, kes on saanud kalendriaasta jooksul maksustatavat tulu ainult töötamisest töölepingu alusel või avalikus teenistuses, tegutsemisest juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena ning ajutise töövõimetuse hüvitisest. Enam ei ole tingimuseks, et tulu oleks saadud töötamisest ainult ühes töökohas, nagu nõuab tulumaksuseaduse praegune tekst.

Koostöös Eestis Kindlustusseltside Liiduga kehtestatakse uues redaktsioonis tulumaksuseaduse §-d 20–21, mis käsitavad kindlustushüvitiste ja kogumispensionide maksustamist. Tegemist ei ole sisuliste muudatustega, vaid vajadusega korrastada pensionireformi käigus korduvalt muudetud sätete struktuuri.

Üks sisulisem muudatus tehakse eelnõuga tulumaksuseaduse § 29 lõikes 8 ja on seotud dividendide maksmisega mitteresidendist juriidilisele isikule. Kui praegu on Eesti residendist äriühingu poolt mitteresidendist juriidilisele isikule makstud dividendid tulumaksust vabastatud juhul, kui mitteresidendi osalus residendist äriühingus on vähemalt 25%, siis alates Euroopa Liiduga liitumisest tuleb vastav määr alandada 20%-le. Muudatusega tagatakse residendist ja mitteresidendist dividendisaajate võrdne kohtlemine.

Palga-, tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, töötuskindlustuse, kogumispensionide ja maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu on praegu Riigikogu menetluses.

Äripäev
25.11.02