Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustunud töötuskindlustuse seaduse muudatuse kohaselt ei ole töötajal, kellega lõpetati tööleping poolte kokkuleppel, õigus taotleda töötukassast hüvitist, mistõttu peab töötaja endale selgelt aru andma, kas nõustuda tööandja ettepanekuga lõpetada tööleping poolte kokkuleppel või mitte.

Kui töötajal on uue töö saamine ette näha või uus töökoht juba olemas, ei too sel alusel töölepingu lõpetamine kaasa töötaja jaoks ebasoodsat tagajärge. Kui aga uue töö saamine/leidmine ei ole lähiajal ette näha, tuleb tõsiselt kaaluda sel alusel töölepingu lõpetamiseks nõusoleku andmist.

Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
Poolte kokkuleppel võib töölepingu lõpetada igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku.

Nii sätestab töölepingu seaduse § 76 tekst. Esmapilgul tundub sel alusel töölepingu lõpetamine lihtne, kuna kohustuslikke nõudeid ei etteteatamise ega hüvitise maksmise kohta seadus ei esita. Ainsaks tingimuseks on see, et lepingupooled on sel alusel töölepingu lõpetamises eelnevalt kokku leppinud. Kokkulepe peab olema kirjalik ja eelnema töölepingu lõpetamisele. Kirjaliku ettepaneku poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamiseks võib teha kas töötaja või tööandja. Töötaja teeb ettepaneku avaldusega, milles ta avaldab soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, näidates ära ka töölepingu lõpetamise soovitava kuupäeva. Kui tööandja annab selleks kirjaliku nõusoleku, on töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel õiguspärane. Kui ettepaneku tegijaks on tööandja, peab ka tema kirjalik ettepanek sisaldama soovi lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, näidates töölepingu lõpetamise soovitava kuupäeva. Tuleb silmas pidada, et see on ettepanek, mitte aga teatis töölepingu lõpetamise kohta. Ettepanek eeldab teise poole otsust kas võtta ettepanek vastu või keelduda sellest. Kui teine pool sel alusel töölepingu lõpetamiseks nõusolekut ei anna, ei ole töölepingu lõpetamine lubatud. Kirjaliku nõusoleku võib pool esitada kas ettepaneku juurde või anda eraldi vastuses.

Hüvitise maksmist seadus ei kohusta
Kuigi seadus ei kohusta lepingupooli töölepingu lõpetamisest ette teatama ega hüvitist maksma, on sellekohane kokkulepe lubatud. Kui tööandja on nõus töötajale maksma töölepingu lõpetamise hüvitist, tuleb hüvitise suurus kirjalikus kokkuleppes näidata.

Sagedasem viga, mida sel alusel töölepingu lõpetamisel tehakse, on eelneva kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmine. Seda tavaliselt siis, kui soov töölepingu lõpetamiseks tuleb tööandjalt. Tavaliselt teeb tööandja töötajale suuliselt ettepaneku tööleping poolte kokkuleppel lõpetada. Töölepingusse lõpetamise kande tegemise, lõpparve maksmise ja tööraamatu kätteandmisega loeb tööandja töölepingu lõppenuks. Vaatamata sellele, et pooled võisidki töölepingu lõpetamises suuliselt kokku leppida, kuid sellekohase kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmise korral ei saa töölepingu lõpetamist lugeda seaduslikuks. Antud alusel töölepingu lõpetamiseks on eelnev kirjalik kokkulepe oluline vorminõue, mille rikkumise korral on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Töötaja allkiri töölepingus lõpetamise kande juures, kus on näidatud töölepingu lõpetamise alus ja formuleering viitega § 76, ei ole vaadeldav kokkuleppena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel.

Kuigi poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamise alus eeldab mõlema poole soovi tööleping lõpetada, on sagedased juhtumid, mil töötaja hilisema väite kohaselt saadi temalt nõusolek ähvarduse või pettuse teel. Viimane on eriti levinud olukorras, kus seoses tööandja reorganiseerimisega ei soovi uus tööandja kõiki töötajaid üle võtta. Tavaliselt lubatakse töötaja uue tööandja juurde tööle võtta tingimusel, et ta on nõus eelmise tööandja juures töölepingu poolte kokkuleppel lõpetama. Mitte alati ei pea aga uus tööandja kinni töötaja töölevõtmise lubadusest. Poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamist soovib uus tööandja sageli ka seetõttu, et töölevõtmisel kehtestada talle katseaeg ning hakata tema pidevat tööstaaþi arvestama n.ö. nullist.

Poolte kokkulepe taga võib olla hoopis tööandja surve
Eesti Ametiühingute Keskliit kutsus oma pressiteates töötajaid üles mitte nõustuma töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel.

Kampaania eesmärk on töötajate informeerituse suurendamine ja juhtumite ärahoidmine, kus töölepingu pealesunnitud lõpetamisel jääb töötaja ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele.

Valitsuse algatusel muutis Riigikogu 18. detsembril 2002.a. töötuskindlustuse seadust. Töötajad, kes lõpetavad töölepingu poolte kokkuleppel, jäeti ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele.

Eesti Ametiühingute Keskliit on avaldanud protesti töötuskindlustuse seaduse muudatuse vastu ning pidas selleteemalisi läbirääkimisi sotsiaalministeeriumiga ja esitles ka Riigikogu liikmetele oma seisukohta, et poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamisel töötuks jäänud töötaja peaks ka edaspidi töötuskindlustushüvitist saama.

EAKLile on väga hästi teada, et paljudel juhtudel ei ole kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta töötaja ja tööandja vastastikune tahe, vaid töötaja jääb alla tööandja survele ning sisuliselt on tegemist koondamissituatsiooni varjamisega või "ebamugava" töötaja väljavahetamisega. Kuid sotsiaalministeeriumi esindajad ja enamus Riigikogu liikmeid EAKLi muret ei jaganud.

Pärast seaduse vastuvõtmist pöördus EAKL Vabariigi Presidendi poole palvega jätta seadus välja kuulutamata, kuna seaduse muutmine oli nende inimeste petmine, kes detsembris poolte kokkuleppel töölt ära tulid (õigustatud ootuste põhimõtte rikkumine). Seadus siiski jõustus.

Jaanuaris pöördus EAKL õiguskantsleri poole palvega kontrollida seadusemuudatuse vastavust põhiseadusele ja rahvusvahelistele õigusaktidele, kuid see menetlus võtab aega.

Töötukassa jaanuarikuu analüüsi andmetel on iga viienda töötuskindlustuse hüvitise maksmisest keeldumise põhjuseks just töösuhte lõpetamine kokkuleppel tööandjaga, mille tagajärjel Töötukassa ei saa maksta hüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel (kuni 50% keskmisest palgast, mida töötaja sai enne töötuks jäämist). Sellisel juhul on tööotsijal õigus saada ainult töötu abiraha 400 krooni kuus.
Allikas: EAKLi infoteenistus, www.eakl.ee

Äripäev
10.03.03