Silva Männik

Töötuskassa nõukogu hakkab augustis arutama, mida teha töötukindlustusmaksetest kogunenud vaba rahaga, mida on oodatust rohkem üle jäänud.

Töötukassal on 1. märtsi seisuga raha kogunenud kokku 578,8 miljonit krooni, mis on lisatulu teenimas võlakirjades, intressi- ja rahaturufondides ja deposiitidel. Tänavu esimeste kuudega on tootlus olnud ligi 7%, kuid paigutused plaanitakse teha veelgi konservatiivsemaks jäädes siiski planeeritud 4% piirimaile.

Töötuskindlustuse hüvitiste kõrvalt on aga raha hakanud üle jääma oodatust rohkem, mistõttu tulevad Töötuskassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul arutusele, et kas järgmine aastal kindlustusmakset alandada, muuta väljamaksete perioode või laiendada makse väljastamist.
Töötaja maksemäär 0,5 kuni 2% maksustatavast töötasust ning tööandja maksab 0,25 kuni 1% töötajale makstud töötasust. 2002. ja 2003. aastal on maksemäärad olnud vastavalt 1% ja 0,5%.

Töötukassa nõukogu koosneb sotsiaalpartnerluse põhimõttel valitsuse, tööandjate ja –võtjate esindajatest.

Eelmise aasta keskmine töötasu oli töötukassa arvutuste kohaselt 141,1 krooni tunnist, mistõttu maksimaalseks töötuskindlustuse hüvitise määraks on hetkel 6351,30 krooni sõltumata sellest, milline on sel aastal töötuks jääva inimese palk. Hüvitise suurus ei või nimelt ületada 50%/40% kindlustatute kolmekordsest Eesti keskmisest kalendripäeva töötasust.
Tänavu veebruaris oli maksimumhüvitis 4600 krooni ja seda said 27 inimest.