Silva Männik

Töötajad nõuavad ebaseaduslikelt lepingutelt sagedamini hüvitist

Seoses teadlikkuse kasvamisega on töötajad hakanud ettevõtetelt sagedamini nõudma hüvitisi neile peale surutud ebaseaduslikelt töölepingutelt, kus põhipalk on alla riikliku alampalga määra.

Tööinspektsioonide kinnitusel tuleb selliseid juhtumeid, kus töötaja põhipalgaks märgitakse alla valitsuse määruses kehtestatud 2160kroonise alampalga jääv summa, väga sageli ette. Tartumaa tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel tunnistas, et viimasel ajal on töötajad muutunud julgemaks ja tulevad tööinspektsioonist nõu küsima ning sagenenud on ka nõuete esitamine tööandjate vastu. “Elav järjekord siin meie ukse taga on kasvanud nii et vähe pole,” märkis ta.

Ettevõtjaid panevad aga kõrvu teritama ja olukorda muutma ennekõike rahasummad, mida töötajad valesti arvestatud palga eest tagasiulatuvalt koos intressidega sisse on nõudnud, lisas Pavel.

Ettevõtete pahameeleks kipuvad nõuded tulema mitte töölepingu kehtimise ajal, vaid siis, kui töösuhe katkeb. Selleks ajaks on isegi suhteliselt väikesepalgalistel töötajatel saamata jäänud summad ja viivised kopsakaks kasvanud. Kohustuslikust alampalgast vähem saadud palgaraha on töötajal võimalik sisse nõuda tagasiulatuvalt kuni kolme aasta eest.

Pavel toonitas, et läbi ei lähe ka paljude ettevõtjate katsed tööinspektsiooni järelepärimiste peale hakata tagurpidi arvestamisi tegema. Rehkendustes võetakse väljamakstud palk ja märgitakse lisatasud nii palju väiksemaks, et alampalk põhipalgana välja tuleks. “Töötaja peab saama alati palgaga koos tõendi ka selle koostisosade kohta, kus on kirjas, millistest summadest ja alajaotustest palk koosneb,” selgitas Pavel.

Ta tõi näiteks noormehe, kes poolteiseaastase töötamise järel tegi tagasiulatuvad arvestused valesti arvestatud palga kohta ning sai koos viivistega kätte 110 000 krooni. “Tööandja kohustuste hulka lisandub sellelt veel ju ka sotsiaalmaks,” selgitas Pavel. Kaks kasvatajat nõudsid saamata jäänud lisatasude ja nendelt arvestatud viiviste näol endale kaheaastase töötamise eest välja 80 000 krooni, kirjeldas ta.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juht Jaan Kiviall täpsustas, et Tallinna piirkonnas eksitakse pigem sellega, et põhipalgaks kirjutatakse lepingus alampalga number ja lisatakse, et see sisaldab juba lisatasusid näiteks töötamise eest riiklikel pühadel või ületunnitöö eest. Samuti on pahatihti unustatud uuendada töölepingus igal aastal muutuv alampalga number.

Põlvamaa tööinspektsiooni juhataja kt Katrin Viilu sõnul on tööandjate peamiseks argumendiks n-ö orjastavate tingimustega lepingule alla kirjutamast tõrkuvale töötajale, et küll ta saab oma alampalga piiri ületava sissetuleku lisatasudega koos kätte.

Analoogilise väite õiguslikkust tulid Viilu juurde kontrollima näiteks Alexela Oiliga töölepingut sõlmida soovinud inimesed. “Neile oli lepingusse märgitud põhipalgaks 10 krooni tund täistööajaga töötamise puhul,” kirjeldas Viilu. “Nad ei kirjutanud sellele lepingule alla, vaid tulid enne nõu küsima.” Viilu selgitas, et kui ka lisatasudega koos küünib palk üle praegu nõutava 2160 krooni, peab põhipalk lepingus olema ikkagi vähemalt alampalga suuruses.

Alexela Oil ASi jurist Toomas Tomson tunnistas, et tankla klienditeenindajatel on tüüplepingud, mis koosnevad kindlast tunnitasust ja sellele lisanduvast osast tankla müügikasumist. Ühes Lõuna Eesti tanklas on tunnitasu ka tõepoolest 10 krooni. Need kaks komponenti annavad kokku alati nõutava palga alammäära, rääkis ta. Oluline on asjaolu, et kui üldiselt peetakse lisatasuks kas tulemuslikuma või rohkem tehtud töö eest tehtavaid väljamakseid, siis Alexela töötaja müügikasumist tulev palgaosa puhul antakse see garanteeritult kokkulepitud tavalise töö eest, toonitas Tomson. “Kuigi me ei ole seda töövaidluskomisjonis läbi vaielnud, arvan ma et see ei ole ebaseaduslik,” lausus ta.

Heli Raidve, omanimelise tööõigusabi büroo juhataja, rääkis, et lubamatult pisikese palgaga töölepingud levivad eriti Tallinnast väljaspool. Seal pole töötajatel raha juristi palkamiseks. Teiseks kardetakse töökohtade pärast, sest uus tööandja võib eelmisega infot vahetades vaidlemishimulist töötajat pelgama hakata. Ka pole seal inimesed harjunud küsimuste tekkides tööinspektsiooni või nõustaja poole pöörduma.

Enamlevinud vead töölepingutes seoses alampalgaga:
Lepingus märgitud põhipalk on alla valitsuse määruses kehtestatud alampalga (praegu 2160 krooni).
Põhipalk on võrdne hetkel kehtiva alampalgaga, kuid töölepingus on klausel, et see sisaldab kõiki võimalikke lisatasusid (nt ületunnitöö eest, töö eest riiklikel pühadel jne).
Põhipalgaks on märgitud varem kehtinud alampalga number, mida on valitsuse määrusega vahepeal tõstetud.

Palgaseadus § 2. (1) Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
(7) Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
§ 10. (2) Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus
§ 15. Töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Kui pooled ei lepi kokku uutes tingimustes, kohaldatakse töölepingu kehtetute tingimuste asemel seadust, haldusakti või kollektiivlepingut.
§ 17. Töötaja jaoks soodsaima sätte kohaldamine
Sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaokssoodsaim.

Äripäev
03.04.03