Raigo Neudorf

* Vaesem elanikkond suhtub maksu muutumisse ükskõiksemalt

* Rahvas suhtub natuke leebemalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmisse

Uuringufirma Ariko Marketing uuringust selgub, et valitsuse kava alandada tulumaksumäära seniselt 26 protsendilt 20 protsendini pooldab 65 protsenti elanikkonnast. Veelgi enam toetatakse tulumaksuvaba miinimumi tõstmise plaani.

Uuringu kohaselt pooldab kolmandik elanikest tulumaksumäära alandamist täielikult ning veel ligi kolmandik kaldub kava pooldama. Kui kava vastustajaid on kokkuvõttes vähe (8 protsenti), siis on märkimisväärne, et 27 protsenti küsitletuist ei oska tegelikult hinnangut anda.

Naised pooldavad rohkem

Keskmisest enam pooldavad tulumaksumäära alandamist naised, paremas tööeas olijad ning mitte-eestlased.
Ariko Marketingi juht Kalev Petti ütles, et üllatava joonena hakkaski silma see, et küsitluses osalenud vaesem elanikkond suhtus võimalikesse muutustesse ükskõiksemalt.

“Kui vaadata nende vastajate põhjendusi, siis öeldi, et mind see nagunii ei puuduta,” ütles Petti. Lisaks vaesemale vastajate rühmale hakkas sama tendents silma ka noorte puhul.

Valitsuse teist kava, tulumaksuvaba miinimumi tõstmist praeguselt 1000 kroonilt 2000 kroonini pooldab uuringu kohaselt 73 protsenti elanikkonnast.

Seega leiab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine rohkem toetust kui tulumaksumäära alandamise kava.
“Teiseks hakkas silma see, et tulumaksuvaba miinimumi tõstmisse suhtuti natukene leebemalt kui tulumaksumäära alandamisse,” ütles Petti. “Mitmed vastajad, kes olid vastu tulumaksumäära alandamisele, suhtusid leebemalt tulumaksuvaba miinimumi tõstmisse.”

Uuringust selgubki, et ristsuhtumises kahte vaadeldavasse reformi ilmneb järgmine pilt – tulumaksumäära vähendamise pooldajaist pooldab 93 protsenti samal ajal ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmist.

Vastupidine seos on mõnevõrra nõrgem – tulumaksuvaba miinimumi tõstmise pooldajaist toetab 83 protsenti samal ajal ka tulumaksumäära vähendamist.

Elanike vastuargumendid rõhutavad mõlema reformiosa suhtes kahte aspekti: “idee on kasutu (ei meeldi)” ja “see kõik tuleb millegi arvelt”.

Erinevalt aga tulumaksuvaba miinimumi tõstmise vastuargumentidest sisaldab tulumaksumäära alandamisele vastuseis ka “rikkad võidavad”-argumenti.

Hansapanga makromajandusanalüütiku Maris Lauri sõnul on loogiline, et kui inimestel on võimalik natuke rohkem teenida, avaldavad nad valitsuse taolistele reformidele toetust.

Kasulik vähe teenijale

“Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on kasulikum eeskätt madalama sissetulekuga inimestele ning üksikisiku tulumaksu vähendamine kasulikum kõrgema sissetulekuga inimestele. Seetõttu need kaks tasakaalustavad asja,” ütles Lauri.

Tema sõnul võib eeldada, et kui inimestele jääb maksureformide tõttu rohkem raha kätte, kasvavad nii nende kulutused kui ka säästmine.

“Tarbimisharjumusi vaadates toetab see meie kohalikku tootmist, importi ning teenuste sektorit,” lausus Lauri.
Samas võib reformide negatiivne külg peituda selles, et kui inimeste sissetulekud ning kulutuste määr suurenevad, võib see endaga kaasa tuua hinnatõusu kaupmeeste poolselt.

“Nõudlus kaupade ja teenuste järele suureneb,” põhjendas Lauri.