G E A V E L T H U T - S O K K A

“Kui ühel või teisel kohal palk ei meeldi, tuleb töökohta vahetada. Euroopa Liit ei ütle teie tööandjale, et nüüd peab palk kolm korda suurem olema.”

Riigi Euroopa asjade komisjoni nõunik Olev Aarma pühib taskurätiga nägu ja otsaesist. Euroopa Liidu alane seminar ASi Türi Puit hämaras koosolekusaalis on kestnud tund aega ja seni koosnenud ametniku improviseeritud monoloogist. Kuus kuulajat istuvad pika laua ääres, keegi ei tõsta lektori poole pilku. Valges heegeldatud kampsunis proua joonistab midagi, mustas T-särgis tõmmu noormees kratsib süvenenult küünarnukki.

“Tädi Maali ei taha ju osta maapoest vorsti, kui teab, et müüjal pole pärast WCs käimist võimalik käsi pesta,” püüab Aarma kuulajaid erutada teemaga, mis igaühele korda peaks minema. Poolteise tunni jooksul on ta juba selgitanud, et liitumine ei tähenda kohest palkade kasvu, aga ka kõik hinnad ei tõuse, et ametnikel saab olema rohkem tööd ning tavainimese jaoks on 2004. aasta 1. mai hommik samasugune kui iga teine.

Loeng saab läbi, algab küsimuste-vastuste voor.

Heegeldatud kampsunis proua silmad löövad särama, ta osutab pastakaga lektorile ja nõjatub ettepoole.

“Rääkige nüüd, palun, midagi konkreetset,” nõuab ta. “Seda tädi Maali juttu oleme me juba aastaid kuulnud. Kuid mida Eesti riik saab lisaks sellele, et ametnikud lõpuks tööle hakkavad? Rääkige midagi, mida me juba ei tea! ”

Pastakas lendab kõrges kaares lauale.

“Noh, meie tooted saavad vabalt Euroopa Liidu turule,” alustab Aarma, rünnakust veidi kohkunult. “Lapsed saavad õppida… Veel tekib võimalus rahvusvahelisi probleeme Euroopa Liidu kohtus lahendada.”

“Kas meie lapsed on siis harimatud? Ja kõik Türi Puidu tooted lähevad ekspordiks praegu ka,” sähvab rohelises pluusis daam vahele.

Heegeldatud kampsunis naisterahvas ei jäta jonni: aga miks ikkagi on meil vaja seda liitu?

“Et kohtusse minna, noh,” vastab Aarma eest nahkvestiga mees.

“Kohtusse võin ma härra ametniku ka ilma euroliiduta kaevata, raiskab siin inimeste aega, räägib poolteist tundi mitte millestki,” teatab kampsun.

Üleüldine naer vabastab pinge ning järgneva poole tunni ajal arutletakse võimaliku maksusüsteemi ühtlustamise üle ja lüüakse kokku, kas ja kui palju ettevõte tollimaksu kadumisest võidaks.

Tädi Maalil on aga Türi Puidu rahva hinnangul üsna ükskõik, kas müüja käsi peseb või mitte. Kui suhkru hinna tõusu tõttu leivapäts 15 krooni maksma hakkab, ei jõua Maali seda enam nagunii osta.

Tasuta seminarid kõigile soovijaile
Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus (ATAK) ning Euroopa Liidu Infosekretariaat korraldavad tasuta ELi teemalisi infoseminare, mille eesmärk on anda võimalus isiklikult tippspetsialistidele küsimusi esitada. Projekti administraatori Siiri Etverki sõnul on ette nähtud 72 seminari, ligi 40 on juba toimunud. “Käime seal, kus inimestel huvi on ja kes meid ise on tellinud,” ütles Etverk. “Seminar on tasuta ja erapooletu. Kunagi ei soovitata, kas ja kuidas referendumil hääletada, tahame inimesi teavitada, mis Euroopa Liiduga liitumine kaasa toob.”

ATAKi spetsialiste on oma töötajatele esinema kutsunud näiteks Viking Window, Tallinna Masinatehas, Wermo ja Standardikeskus.