Silva Männik

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on uues töölepingu seaduses senisest enam on arvestatud mõlema poole - tööandja ja töövõtja - tasakaalustatud huvidega.

Tööandjate jaoks on olulisemateks muutusteks uues töölepingu seaduses bürokraatianõuete vähenemine ning tööandjate huvide kaitsmine valdkondades, mis puudutavad tööandjaga konkureerimist, ärisaladuse hoidmist, töötaja varalist vastutust ning lepingu lõpetamist, märkis keskliit pressiteates.

Ära kaotatud trahvid tööraamatu hoidmise nõuete mittetäitmise eest. Vähendatud on kohustuslikke ja koormavaid vorminõudeid töölepingute lõpetamisel, mille täitmata jätmine on tänasel päeval aluseks lepingute lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel. Töösisekorraeeskirjade kehtestamiseks ei ole vaja enam tööinspektori nõusolekut.

Uue põhimõttena on legaliseeritud tööandjal õigus nõuda töötajalt töölepingu lõppemisel sisse temasse tehtud investeeringud tingimusel, et investeeringu tegemisest ei ole möödunud üle kolme aasta.

Kokkulepe käsitleb põhjalikult töötaja konkureerimist tööandjaga nii töölepingu kestvuse ajal (tegevuspiirang) kui pärast lepingu lõppemist (konkurentsipiirang). Üldise põhimõttena ei tohi töötaja osutada tööandjale konkurentsi, kui tema amet seda võimaldaks. Kokkuleppel tööandjaga konkurentsipiirangus ei tohi töötaja töötada konkurendi juures ka pärast töölepingu lõppu (kuni 1 aasta), kusjuures tööandja peab selle eest maksma 60% teenitud keskmisest palgast.

Töötaja on kohustatud hoidma tööandja ärisaladust ilma selle eest tasu saamata. Töötaja on kohustatud hoidma ärisaladust ka pärast töölepingu lõppu, kui nii on kokku lepitud, tasu selle eest makstakse kokkuleppeliselt.

Uudseks põhimõtteks on töötajale leppetrahvi kohaldamise võimalus juhul, kui töötaja on rikkunud ärisaladuse hoidmise, konkurentsi- või tegevuspiirangut, lahkunud töölt ilma olulise põhjuseta või omavoliliselt. Leppetrahvi kokkuleppe võib sõlmida kuni töötaja 6 kuu palga suuruses summas.

Töölepingu lõpetamisel koondamise või töötaja vanuse tõttu võib kokku leppida, et hüvitise väljamaksmine toimub ositi, kusjuures viimane osamakse makstakse välja hiljemalt nelja kuu möödudes töölepingu lõppemisest. Tööandja vabaneb hüvitise maksmisest kui töötajaga sõlmitakse uus tööleping lõpetatud töölepinguga samaväärse töö tegemiseks.

Ebaseadusliku töölepingu lõpetamise korral on töötajale kompensatsiooniks makstavast hüvitisest võimalik maha arvata töötajale lõpetamisel makstud hüvitised. Samuti ei tohi töötajale väljamakstav hüvitis lõpparve ja vaidluse ajal saamata jäänud palga ulatuses ületada kokkuvõttes töötaja 12 kuu palka.