Selle aasta esimesest jaanuarist jõustus paljuvaieldud vanemahüvitise seadus.

Valitsusliidu erakondade Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu valitsuskriisi tagajärjel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb vanemapalga ülempiiriks kolmekordne 2002. aasta sotsiaalmaksuga maksustatav keskmine palk ehk 15.700 krooni, maksude mahaarvamise järel 12.200 krooni.

Pärast poolt aastat võivad vanemad ise valida, kumb neist on lapsega kodus ja kellele riik garanteerib eelneva aasta jooksul teenitud sissetuleku jätkumise.

Alla miinimumpalga teeninutele tagatakse sel ajal kehtiv riiklik miinimum ehk 2480 krooni. Mitte ühtegi päeva töötanute hüvitise määr ei tohi olla väiksem kui 2200 krooni.

Esimesed vanemapalgad maksab riik välja alles veebruaris.

Vanemapalga taotlemiseks tuleb pensioniametile esitada avaldus ja isikut tõendav dokument, mille võib saata postiga. Alates veebruarist saab avaldusi täita ka internetis. Toetust saavad ka mullu sündinud laste vanemad, kui lapsed ei ole veel 11 kuu vanused.

Enne lapsepuhkusele jäämist töötanud naine peaks arvestama, et vanemapalka hakatakse maksma alles dekreedi- ehk sünnitushüvitise lõppemisel. Tavaliselt lõpeb sünnitushüvitis kuu jooksul pärast sünnitust.

Vanemahüvitise maksmise ajaks katkeb 700-kroonine igakuine lapsehooldustasu, mille maksmine jätkub hiljem kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

BNS