Tööinspektsioon alustas üleriigilist sihtkontrolli, mille eesmärk on selgitada välja, kas ja kuidas järgivad tööandjad töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid ettevõtetes, kus töötatakse tööaja summeeritud arvestuse alusel ja tehakse ületunde. Sihtkontroll viiakse läbi 1.aprillist 1. detsembrini. Maikuu teisel poolel (17-28.05) on üheaegselt kõigis maakondades teemakohased kampaanianädalad. Vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi (töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas). Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi. Töötajat võib tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas järgmistel tingimustel: 1) tööandja ei nõua töötajatelt vastavate kokkulepete sõlmimist ja täiendavast ületunnitööst keeldumine ei kahjusta otseselt ega kaudselt töötaja olukorda; 2) täiendava ületunnitöö tegemine ei tekita üleväsimust ega kahjusta töötaja tervist; 3) tööandja peab sellise töö tegijate üle eraldi arvestust ja esitab vastava arvestuse tööandja asukoha (elukoha) tööinspektorile ning töötajaid esindavale organisatsioonile nende nõudmisel; 4) töötajal on õigus keelduda täiendava ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus täiendavat ületunnitööd keelata või piirata, kui tingimusi või üldiseid tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ei täideta. Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare sõnul ei määra keskus sihtkontrollimise tegevusalasid. Inspektsioonid ise otsustavad kohapeal oma teadmistest lähtudes, kus eeldustekohaselt tehakse ületunde ning kasutatakse summeeritud tööaja arvestust. Seega võib tööinspektoreid kohata reidide ajal nii ehituses kui ka kaubanduses, tootmises või teeninduses. Mõningaid tööandjaid kontrollitakse ette teatamata. Kokkuleppel kohaliku inspektsiooni juhatajaga kontrollitakse osasid tööandjaid väljaspool tööinspektsiooni tööaega. Kontrollida võib ka korduvalt. Kontrollimisel selgitatakse välja, kas ja kus on tööajakorraldus fikseeritud,. missugune on tööajakorraldus - kas töötatakse ühes või mitmes vahetuses, kas töötatakse üldise viiepäevalise töönädalaga, üleüldiste puhkepäevadega laupäeval-pühapäeval või muudel järjestikustel nädalapäevadel, kas on töötajaid, kelle puhul rakendatakse või peaks rakendama lühendatud tööaega, kas on osalise tööajaga töötajaid. kas peetakse tööaja arvestust, missugune on tööaja arvestusperiood, kas ajakava koostamisel ja teatavakstegemisel on järgitud seaduses sätestatud nõudeid, kas ja kuidas tehakse ületunnitööd, kas on ületunnitöö tegemise piirangutega töötajaid, kas õhtusel ja ööajal töötamine vastab nõuetele, kas töötajatele antakse vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks, milline on igapäevase ja iganädalase puhkeaja kestus ja kas see vastab nõuetele. Kontrollitakse töölepingut, tööajaarvestust, kollektiivlepingut (olemasolu korral), vahetuse ajakava, töösisekorraeeskirja ning kauplemisluba, kui kontrollitakse ettevõtet, kes seda vajab. Kontrolli tulemused fikseeritakse kontrollaktiga. Vajadusel teeb tööinspektor ettekirjutuse ning kohaldab sunniraha, mille ülemmäär on 10 000 krooni. Sihtkontrolli tulemused üldistatakse ja analüüsitakse. Kokkuvõtte esitab Tööinspektsioon sotsiaalministeeriumile ning töötajate ja tööandjate liitudele, informeerides meedia kaudu ka laiemat avalikkust.
Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik Tõnu Vare See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kui ma poleks varalise vastutuse lepingule alla kirjutanud poleks mind tööle ka võetud.
Aga raha oli mul ju vaja.
Tsura vastas teemale:#2382518 aastat 9 kuud tagasi
Maiel on Tööinspektsiooni vara pöörduda. Kuna tööandja soovib raha tagasi ja töötaja pole nõus, siis peaks ikka tööandja esimesena Töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduma.
to Maie vastas teemale:#2381818 aastat 9 kuud tagasi
Sellisel juhul ei oleks tohtinud ka varalise vastutuse lepingule alla kirjutada. KArdan, et siin foorumis kaitse otsimine või enda õigustamine ei lahenda antud probleemi - tunnen küll südamest kaasa, aga aidata kuidagi ei saa. Soovitan siiski eelpoolkõnelejatega sarnaselt tööinspektsiooni pöörduda oma murega - ehk saavad nemad kuidagi nõu ja jõuga abiks olla.
See on päris suur pood ja kui on palju rahvast, siis ei ole ju aega müüjal jälgida kas keegi varastab või ei, sest ta peab ju kliendile kaupa müüma.Turvatöötajaid meie poes pole.
Tsura vastas teemale:#2377618 aastat 9 kuud tagasi
Kui poest varastatakse, on müüjad oma töökohustusi hooletult täitnud. Kuidas tööandja teab, et ostjad varastavad, äkki on pikkade näppudega mõni müüja.
Tõesti, ma ei taha kedagi süüdistada!!!
Aga lugu on nii, et kui teie ei anna kirjalikku nõusolekut oma palgast puudujäägi kinnipidamiseks, siis on tööandjal ainuke võimalus pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Eks seal kumbki pool seleta, kuidas asjalood on.
saara vastas teemale:#2376818 aastat 9 kuud tagasi
Kui olete mat.vastutuse lepingule alla kirutanud, siis ei ole miskit tagasi ajada - järelikult vastutate varastatud kauba eest. Kui alla kirjutanud ei ole, ei ole minu meelest ka õigust midagi töötajalt nõuda.
Mat vastutuse leping on sõlmitud jah.
Kas siis ükski seadus müüjat ei kaitse, see on ju terve kuu palk mida peame maksma, mul niigi kaks last vaja kasvatada ja üürid maksta ?
Aga kas see pole müüja suhtes ebaõiglane, et ta peab maksma 4000 kr ei millegi eest, ega ometi tema seda kaupa ei varasta ?
Tsura vastas teemale:#2376318 aastat 9 kuud tagasi
Õigus nõuda on, aga kas see ka tähendab, et raha saad, ei ole sugugi kindel.
Kui oli täieliku mat vastutuse leping sõlmitud, siis ehk annabki midagi välja nõuda. Muidu piiratud mat.vastutus töötaja 1 kuupalga ulatuses.
Kordan veel sulle Kalms, et ma ei ole ülemus aga minul on küll jah ülemusi!! See kuidas oma tööandjaga läbi saadakse on iga üle suhtumise ja põhimõtete küsimus. Kui mõnel on elus toime tuleku põhimõtteks pealekaebamine ja seljataga tsurkimine, siis jõudu! Terv. Mann
Tsura vastas teemale:#2374318 aastat 9 kuud tagasi
Jah, kuskil maakohas või väikelinnas on tõesti selline oht olemas, et jääd oma uhkusega pöialt imema. Aga siis pole ju mõtet foorumis oma tööandjat taga siunata.
Loomulikult ka nii võib,et lööd ukse kinni ja marsid minema,aga kurb on see ,et kust saada uut töökohta ja RAHA on ju vaja,et ELADA.
Mulle tundub,et see niisama lihtne ei olegi.Või kuidas öeldakse , et kaheotsaga asi.
Tsura vastas teemale:#2373418 aastat 9 kuud tagasi
Loomulikult ei pea ja töötaja pole ori! Alati on võimalik lahkumisavaldus kirjutada ning ust tagakätt kinni lüües pea püsti välja astuda...
Kalms vastas teemale:#2372918 aastat 9 kuud tagasi
manni loogika on huvitav
raudselt mingi ylemus keda juhendab veel yks ylemus ja kelle palk on vähemalt eesti keskmine
see loogiline vormel pole normaalne et tööandja peab töötajat orjaks ja tööandja ise keerab täiega näkku ja töttaja peab olema alandlik
ei pea
Mann vastas teemale:#2365818 aastat 10 kuud tagasi
Ei ole üldse tööandja vaid hoopis selline töötaja kelle elu võib selline mõtlematu pealekaebamine ära rikkuda!! Kui teil on tööandjaga probleeme lahendage need nii, et teised töötajad selle all ei kannataks, kui teil on isu kaebamas käia!! Ma arvan, et aumehelik käitumine peaks ikkagi säilima olgugi, et tööandjad tihti töötajaid "orjadeks" peavad!! Mõelge inimesed natukene oma käitumise üle!! Kaunist päeva!
Catt vastas teemale:#2365618 aastat 10 kuud tagasi
Kas Mann on ka üks nendest tööandjatest, kes leiab, et hea töötaja on see, kes täidab kõiki käske ja ei nõua midagi. Kui firmas on kõik asjad korras, siis pole ju midagi karta
mann vastas teemale:#2365518 aastat 10 kuud tagasi
No jah, miks siis kohe vaja kitsekest mängida ja kui on huvi kaevata siis ole ikka julge ja ütle nimi välja. Ja kui asi sind puudutab, siis mine ise tööinspektsiooni ja tee avaldus. Mina ei ole kindel, et su kolleegid, kellel on hädasti vaja tööd teha ja raha teenida, sulle sellise pealekaebamise eest aitäh ütleksid. Kas sul tõesti muud targemat teha ei ole, kui kaevata. Julgust, julgust peaks sul rohkem olema kodanik L. Jõudu elus edasi jõudmiseks!!
kas anonüümsena saaks tööinspektsiooni kontrollima saata? mul kogemused olemas
ülle pärn vastas teemale:#2154019 aastat 6 kuud tagasi
Tööinspektsioon ei jõua kõikjale kontrollima.Töötan praegu ligikaudu 240tundi kuus ,tööandja vormistab lisatöö kokkuleppe millele oleme sunnitud alla kirjutama.Siiani maksti ületunnid korralikult 1,5 kordselt nagu seaduses ette nähtud,aga nüüd arvas tööandja ,et piisab sellest kui ta tasustab ületunnid (st.lisatöö kuigi see on mu põhitöö) ühekordselt ,millega me ei nõustunud.Teatasime ülemustele,et keeldume ületunde tegemast.Aga kui palju peab seejuures olema etteteatamisaeg ja mis tulemused sellel võivad olla kui keeldun ületunde tegemast,mida meile ei tasustata seaduses ettenähtud kujul 1.5kordselt nii kui meie aru saame.Ootaks võimaluse korral vastust oma e-maili aadressile et oskaks edasi õigesti käituda:
