CV.ee tööportaali andmeil asub aina rohkem naisi tööle traditsiooniliselt mehelikeks peetud ametikohtadele ja valdkondadesse nagu inseneeria, logistika, IT ja ehitus. 

Eesti tööturult on kadunud nähtus, et ettevõte tooks töökuulutuses välja soolise eelistuse, keda täitmist vajavale ametikohale otsib. «Sellist praktikat tänapäeval õnneks enam ei kohta, kui just ei räägita mingi kindla rolli täitmisest näiteks näitleja või modelli rollis,» kinnitab CV.ee tööportaali turundusjuht Karla Oder. Tema sõnul ei ole see esiteks ELi seadustega kooskõlas ning teiseks mõjutab see üldist tööandja kuvandit.

Tööandja ei pruugi olla konkreetse äriga seotud töökeskkonna ohuteguritest teadlik. Sestap peab tugivõrgustik andma talle piisavalt tagasisidet, et ta oskaks õigesti toimida ning sellega ennast kaitsta, kirjutab töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise platvormi VITS asutaja ja tegevjuht Jaanika Jelistratov.

Äripäev kirjutas juhtumist, kus tööandjale kukkus ootamatult kaela kutsehaiguse nõue. Mis on pildil valesti? Püüan selle välja tuua, tuginedes praktikale, mis ettevõtteid külastades ja koolitades ning nüüd ka töötervishoius ja tööohutuses innovatsiooni luues on aastate jooksul kujunenud.

Praegu teenisid nad samal ametipostil 8318 eurot. Rahandusministeeriumi andmetel tõuseb sel aastal enamiku kõrgemate teenistujate palk 5,3%, indeksväärtusega 1,053. Seaduse muutmise tulemusel tõuseb kõrgemate riigiteenijate ametipalk tänavu eri suurusjärgus.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120277979/korralik-palgatous-president-riigikogu-ja-riigikohtu-esimees-hakkavad-teenima-9200-eurot-kuus

 

Kui majandus ei tõuse, ei peaks tõusma ka pensionid ega õpetajate palgad, ütles tööandjate keskliidu aseesimees Ivo Suursoo Äripäevale.Suursoo nentis Äripäeva raadios, et riik peaks sõnastama kõigile arusaadavalt sõnumi, et kui majanduses läheb halvasti, siis ei tõuse ka pensionäride või avalike teenistujate palgad. Ta ütles, et koguni 85 protsenti riigi sissetulekutest pärineb ettevõtjate makstud tööjõu tarbimismaksudest.

Rahandusministeeriumi kinnitusel jääb sel aastal enamiku kõrgemate teenistujate palgakasvuks 5,3 protsenti.

  1. aprillist rakendub uus kõrgemate riigiteenijate palgaindeks, mis toob tänu sügisel tehtud kokkuhoiumuudatusele enamikule neist kaasa poole väiksema palgatõusu, kui seni kehtinud seadus ette näeks.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7980150/tanavu-tuleb-enamiku-korgemate-teenistujate-palgakasvuks-5-3-protsenti