Noored soovivad teenida keskmiselt 1899-eurost netopalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Noorte palgaootused on teiste vanuserühmadega võrreldes tunduvalt kiiremini kerkinud, kasvades aastaga pea viiendiku. 

Viis aastat tagasi soovisid 16–24-aastased noored teenida keskmiselt 1428 eurot kätte ning aasta tagasi 1614 eurot. Viimase aastaga on noorte palgaootus kerkinud aga tervelt 18 protsenti ehk kasvanud 1899 euroni.

Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.

Vaadeldud aja jooksul on nii siinne välisüliõpilaste arv kui ka tööturu olukord mitmel puhul muutunud. Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv suurenes selle aja jooksul 3917-lt 5528-ni aastal 2019 ning seejärel langes taas 4873-le aastal 2022. Muutunud on ka välisüliõpilaste koosseis ja eelistatud õppeastmed.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/valisuliopilased-tootavad-eestis-uha-enam-haridusvaldkonnas

Transpordi Ametiühing ja Autoettevõtete Liit alustavad aprillis läbirääkimisi sõitjateveo üldtöökokkuleppe pikendamise, palga ning töö- ja puhkeaja muutmise üle. Sotsiaalpartnerite eesmärk on pikendada 2020. aastal sõlmitud ja eelmisel aastal muudetud üldtöökokkulepet leppides kokku töötasu alammäärades ja tööpäevasisese vaheajatingimustes.

„Kuivõrd järgmisel kevadel praegune üldtöökokkuleppe lõppeb, siis on oluline jõuda kokkuleppele selle pikendamises, et tagada etteplaneeritav konkurentsikeskkond bussiettevõtetele“, sõnas Autoettevõtete Liidu juhatuse esimees Andrei Mändla. „Möödunud aastal leppisime kokku nii uutel riigi ja omavalitsuste tellitavatel bussiliinidel rakenduvas töötasu alammääras alates 2025. aastast kui ka varem kehtivate palgamäärade tõstmises. Algavatel läbirääkimistel soovime leppida kokku selle praktikaga jätkamises“, lisas Mändla.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/algavad-bussijuhtide-tootasu-labiraakimised

 

Euroopa Liidu nõukogus esmaspäeval heakskiidu saanud platvormitöö direktiivile andis toetushääle ka Eesti, kes varem oli sellele vastu seisnud. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Liisa Pakosta nimetas Eesti meelemuutust ootamatuks, peaminister Kaja Kallase sõnul võeti direktiivist Eestile sobimatud tingimused välja ja seega oli see loogiline samm.

EL-i praegune eesistujamaa Belgia teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et EL-i nõukogu võttis vastu platvormidirektiivi, mis toob paremad töötingimused neile, kes toovad inimestele toidu koju. Direktiiv sätestab selgemad reeglid platvormitöö tegijate töötajateks liigitamisele ning sellega kaasnevate sotsiaalsete garantiide saamisele.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609279224/eesti-muutis-toidukullereid-puudutava-el-i-direktiivi-osas-ootamatult-meelt

Kuidas arvutada puhkusetasu, millised on erinevad meetodid ja kuidas töötajat puhkusetasuga motiveerida, selgitavad asjatundjad.

Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud teisiti ( TLS § 70 lg 2 ). Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse päevad rahas ( TLS § 71 ). Tööinspektsiooni seisukohast lähtuvalt makstakse töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse päevad välja kahe komakoha täpsusega.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/12/poora-puhkusetasu-tootaja-huveks-kasutades-ausat-valemit