Koroonakriisist on saanud pihta majandus ja tööjõuturg üle Eesti. Kokku on selle aasta teises kvartalis registreeritud töötute arv kasvanud aastaga 43 protsenti 66 000 inimeseni. Teistest Eesti piirkondadest rohkem on kriisis pihta saanud Harjumaa ja just Tallinna tööjõuturg. Lähemalt loe: https://www.err.ee/1120693/koroonakriisist-on-enim-saanud-rasida-tallinna-tooturg
Kontrollretkel avastasid ametnikud, et osasid võõrtöölisi hoitakse ebainimlikes tingimustes. Üks põllumees pakkus oma kahele võõrtöölisele ainult üht voodit ja sedagi voodipesuta. Ühel korral pakuti inimestele ajutiseks koduks pinda, kus elu- ja pesuruumides polnud elektrit ega kütet. Oli ka juhtum, kui pesuruum oli, aga see asus elukohast liiga kaugel. Tööinspektsioon pesi oma käed puhtaks, väites, et võõrtöölised käivad välismaalaste seaduse alla, mille üle teeb järelevalvet politsei- ja piirivalveamet. Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/news/uudised/reid-paljastas-ukraina-pollutooliste-halva-kohtlemise?id=90641953
Lugeja küsib: Mul on kaks last – üks õpib põhikoolis, teine läheb sügisel esimesse klassi. Nad käivad erinevates koolides ja sel aastal on neil 1. septembri aktused ka eri päevadel. Eelmisel aastal oli meil töö juures väga kiire aeg sel perioodil ja ei saanud osaleda, kuid sel aastal tahaks kindlasti ise kohal olla. Seepärast uuringi juba varakult, millised on minu võimalused töö juurest kahte vaba päeva saada? Vastab Kaire Saarep, Tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja: Lapse esimene koolipäev ega 1. september ei ole riiklikult kehtestatud vaba päev. Kui töötaja tööpäev langeb 1. septembrile, kui on lapse esimene koolipäev, siis tuleb sel päeval tööle minna. Vaba päeva on võimalik saada järgmistel tingimustel: Lähemalt loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2729/kas-lapse-esimese-koolipaeva-puhul-saan-toolt-vaba-paeva

Juuni eest määrati töötasu hüvitist 4 038 asutuse 32 013 töötajale. Keskmine hüvitise suurus oli 578,8 eurot ning hüvitiste kogukulu oli 24,8 miljonit eurot. Võrreldes varasemate kuudega kehtisid juuni töötasu hüvitamisel uued kriteeriumid ja väiksem oli ka hüvitise maksimummäär.

Kõige suurema osa juuni eest määratud hüvitise saajatest moodustasid töötleva tööstuse valdkonna töötajad (26,5% hüvitise saajatest), järgnesid majutuse ja toitlustuse valdkond (16,9% hüvitise saajatest) ning haldus- ja abitegevuste valdkond (12,9% hüvitise saajatest).

 

Edasi loe: https://www.tootukassa.ee/uudised/eesti-tootukassa-maksis-viimasel-kuul-tootasu-huvitist-ligi-25-miljoni-euro-eest-toetust-sai

 

 

“Välistööjõu tõrjumisega pidurdab riik enda ja eestimaalaste sissetulekute kasvu ning kahjustab niigi keerulises olukorras olevat majandust,” ütles KUKU raadiole 3. juunil antud intervjuus Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Tema sõnul eelistavad Eesti tööandjad eelkõige kohalikke inimesi, kuid erinevatel põhjustel ei ole võimalik nende abil katta ettevõtete tööjõuvajadust.

 

Lähemalt loe: https://www.employers.ee/seisukohad/s-majanduskeskkond/valistoojou-torjumisega-kahjustab-riik-niigi-keerulises-olukorras-olevat-majandust/