Articles

Tööandja küsib: Meie ettevõttesse kandideerib erivajadusega inimene. Kuidas saan mina tööandjana teda toetada?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise, psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega raskendab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puue tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda ning tegevusi, et tagada inimese maksimaalsed võimalused iseseisvaks arenguks ja eneseteostuseks.

Edasi loe:https://www.tooelu.ee/et/uudised/1211/kuidas-toetada-erivajadusega-tootajat

Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli 2024. aasta esimeses kvartalis 1660–2244 eurot, mida on 13 protsenti rohkem kui 2023. aasta samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.

Enim kasvasid aastaga keskastmejuhtidele ja tippspetsialistidele (+21 protsenti) ning oskustöölistele ja kutsetöötajatele (+13 protsenti) suunatud palgapakkumised. Kõige vähem kasvasid palgapakkumised abitöötajatele, kontoritöötajatele ja keskastmespetsialistidele suunatud tööpakkumistel, kus pakutav palk kerkis aastaga 6 protsendi võrra.

Valitsus plaanib kaotada töötutoetuse, nii et töötud saaksid edasipidi töötukassast hüvitist ainult tööandja ja töötaja kogutava töötuskindlustuse kaudu. Töötutoetuse kaotamisega hoiab valitsus nelja aastaga kokku 70 miljonit eurot, töötukassa kulud aga suurenevad umbes sama palju, mistõttu võib tekkida vajadus kindlustusmaksete suurendamiseks.

Töötuks jäämise korral on võimalik saada töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust. Kindlustushüvitise saamiseks tuleb palgast maksta 1,6 protsenti kindlustusmakseks ja hüvitis sõltub sissetulekust. Riigi makstav töötutoetus 362 eurot kuus aga ei eelda inimeselt kindlustuse kogumist.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609311975/valitsus-plaanib-kaotada-riigieelarvest-makstava-tootutoetuse

Kui majanduses on ebakindlad ajad nagu praegu, on töökohta vahetada ja oma palgasoovi esitada keerukam. Õhus on justkui hoiatus: ära palka liiga julgelt küsi.

Avalikud palgad on osa heast töökultuurist. On mõistlik oodata, et tööandja lisab töökuulutusele kui mitte täpse palganumbri, siis vähemalt palgavahemiku. Õnneks paljud suured ja progressiivsed ettevõtted seda Eestis ka teevad, ent väiksemad mitte alati. Palgaga salatsemine tekitab paraku ebamõistlikku ajakulu nii värbajatele kui ka tööotsijatele. Võib ju pärast mitut vooru tulla välja, et ootused on täiesti erinevad. Paari aasta jooksul saab meil kohustuslikuks palkade avalikustamine töökuulutustes. Seni tuleb ise head eeltööd teha, et end töövestlusel mitte liialt odavalt müüa.

Edasi loe: https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120279979/kristi-saare-plaanid-tookohta-vahetada-nouanded-kuidas-esitada-palgasoov-mis-on-oiglane-ja-sind-ka-vaartustab

Peamine probleem: töökohal olevate murede lahendamiseks puudub süsteemne lähenemisviis.

2023. aasta suvel asus Tööinspektsioonis tööle vaimse tervise konsultant. Sellise ametikoha loomine ilmestab, millised teemad on hetkel töökeskkonnas aktuaalsed ning milliste teemadega pöördutakse üha enam Tööinspektsiooni poole. Neli aastat tagasi oli Tööinspektsiooni tehtud vihjetest 6% seotud psühhosotsiaalsete ohuteguriga. Aastal 2023 on nende osakaal tõusnud lausa 14%-ni.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1210/tookius-pinged-toostress-vaimne-tervis-tookohal-muutub-aina-olulisemaks

  1. Swedbanki uuring: tudengid on rahaliselt haavatavas seisus
  2. Lidl: palga avalikustamine tõi kaasa tõelise töölesoovijate tulva
  3. Raha asemel kindlustunne: eestlased eelistavad tööandjapensioni
  4. McDonald's investeerib Baltikumis töötajatesse sel aastal üle pooleteise miljoni euro
  • You are here:  
  • Home