Articles
Küsimus: Tööandja otsustas, et kõik töölised (v.a 4 inimest) lähevad 52. nädalal puhkusele. Selleks peavad töölised võtma välja 6 päeva põhipuhkust. Kas tööandjal on õigus sellist sammu ette võtta, kui eelnevalt ei ole kõigiga selles kokku lepitud? Otsusest teatati 14.12.2010.
Vastus: Tööandja saab puhkuste ajakava muuta vaid kokkuleppel töötajaga. Kui tööandjal lihtsalt pole töötajatele tööd anda ja seetõttu ei pea töötajad tööle tulema, siis on tegemist nn tööseisaku olukorraga mitte korralise puhkusega ja tööandjal tuleks maksta töötajatele keskmist töötasu nende päevade eest, mil ta ei ole võimeline töötajaid tööga kindlustama.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Tööseadused näevad töötajatele ette mitmeid tagatisi raseduse ja sünnituse korral. Eesmärke on kaks: tagada võrdne kohtlemine ning kaitsta ema ja lapse tervist, selgitab Äripäeva käsiraamatute rubriigis Autor annab nõu LAWIN, Lepik & Luhaäär advokaat Triinu Hiob.
Tööandja peab tagama rasedale või last rinnaga toitvale töötajale ohutud töötingimused ning andma ajutiselt terviseseisundi kohast tööd. Abinõud töökeskkonna kohandamiseks on töötingimuste ajutine kergendamine, tööajakorralduse muutmine (sealhulgas tööpäeva lühendamine, sobiva puhkepausi võimaldamine või üleviimine päevasele tööle) ning tööülesannete muutmine, kuid kohaldada võidakse ka muid sobivaid abinõusid.
Et tööandjal oleks võimalik arvestada töötaja vajadustega ning luua talle tööks sobivad tingimused, peab töötaja tööandjat oma seisundist teavitama. Kui tööandjal pole pakkuda rasedale, last rinnaga toitvale või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega naisele tema terviseseisundile sobivat ja ohutut tööd, võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest. Sellisel juhul makstakse töötajale ravikindlustushüvitist haigekassa vahenditest. Töötaja peab töötingimuste kergendamiseks esitama tööandjale arstitõendi.
Eriti suure ohuga töödel, näiteks allmaatöödel või pliiga kokkupuutumisel on rasedate rakendamine keelatud.
Tööandja peab arvestama raseduse ja sünnituse puhul tagatistega ka töölepingu lõpetamisel. Keelatud on koondada rasedat, rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega või lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat, välja arvatud tööandja pankroti või tegevuse lõpetamise korral. Võrdse kohtlemise ideest kantult ei või tööandja töövõime vähenemise alusel lõpetada töölepingut raseda või rasedus- ja sünnituspuhkuse õigust omava naisega.
Ühelgi juhul ei või tööandja lõpetada töötaja töölepingut põhjusel, et ta on rase, tal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või ta kasvatab last.
Triinu Hiob
Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN advokaat
Kuidas tagada inimväärsed tingimused siseruumides töötamiseks, kui väljas on üle 20 kraadi külma? Ja veelgi hullem – kuidas välistingimustes tööd tehes hakkama saada, kui külm näpistab? Juhtnööre annab Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni tööinspektor Indrek Avi.
Tööandja kohus on korraldada töö nii, et töötajaid oleks kaitstud ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Rakendama peab abinõusid, mis aitaksid vältida füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski või viia see võimalikult madalale tasemele.
Kontoris 19-24 kraadi sooja
Tööruumid (sh olmeruumid) peavad olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades selles ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust.
Soovituslik on tagada sisetöökohtadel kerge füüsilise töö (näiteks kontoritöö) puhul õhutemperatuur 19-24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö (näiteks raskuste teisaldamine, siseviimistlus) korral on soovituslik tagada 15-19-kraadine õhutemperatuur.
Siseruumides töötamiseks sobiva temperatuuri tagamisel tuleb elektriliste küttekehade kasutamisel vältida elektrisüsteemi ülekoormust, tulekoldeid kütta mõõdukalt. Ehk on mõistlik siinkohal mõelda sellele, et ilmastikust tulenevad ebamugavused korduvad igal aastal ning tegemist pole seetõttu olukorraga, mis tuleb vaid korraks üle elada.
Seega tasuks tööandjal võimalusel mõelda elektri- või küttesüsteemi korrastamisele, et võimalikult efektiivselt (seda nii rahalisest seisukohast kui ka töötajate heaolu arvestades) leevendada ilmastikust tulenevaid ebamugavusi.
Välitööl vaja sooja puhkeruumi
Eestis puuduvad piirväärtused madala õhutemperatuuriga tingimustes töötamise osas. Soovituslik on arvestada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koostatud tuule-külma indeksit, mis näitab katmata nahale mõjuva külmakraadi tegelikku toimet. Seetõttu on oluline teada, kuidas saab tööandja oma töötajaid välistingimustes külma eest hoida.
Tööandja peab tagama, et töötaja oleks juhendatud sel moel, et ta oleks teadlik madala õhutemperatuuriga tingimustes töötamisel tekkida võivatest terviseriskidest ning nende vältimise abinõudest.
Välitingimustes töötamisel peavad töötajad olema varustatud soojade tööriietega, sobivate jalatsite, näo- ja silmakaitsetega.
Töötamisel külmas peab tööandja tagama tööaja hulka arvestatavad vaheajad. Vaheaja kestuse ning perioodi valikul arvestada töötajate ettepanekutega.
Puhkepausideks peab tööandja töötajad kindlustama sooja ruumi või soojakutega, kus töötajatel oleks võimalusel saadaval kuum jook. Soojakus peab olema võimalik kuivatada riideid või vahetada need kuivade vastu.
Samuti tuleb korraldada välitöö nii, et õnnetusjuhtumi korral saaks töötajat võimalikult kiiresti abistada. Vältida tuleb töötamist üksinda. Töökohal peavad olema esmaabivahendid ja soe jook. Samuti peavad olema tingimused, et kannatanut vajadusel haiglani transportida või arstiabi saabumiseni soojas hoida.
Kõik ülalmainitu lähtub töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest, mida tööandja on kohustatud täitma oma töötajate huvides.
Tööinspektsioon soovitab tööandjal ja töötajatel jälgida enda ning kaastöötajate tervist ning kindlasti arvestada ilmastikutingimustega, sest terve töötaja on ettevõtte suurim vara.
Toimetas: Indrek Avi, tööinspektor
Erik Rand
Sel aastal peab alla 10 euro suuruse maksutagastuse saamiseks esitama maksu- ja tolliametile (MTA) eraldi avalduse.
Veel mullu kehtinud korra järgi sai ilma avalduseta tagasi vähemalt 50 krooni ehk umbes 3,2 euro suuruse summa. Miks otsustati maksutagastuse miinimumsummat enam kui kolm korda tõsta, seda maksuamet ei kommenteeri, viidates sellele, et seaduseandja tahet MTA ei kommenteeri.
Juhul kui kellelgi on soov saada näiteks 9 eurot ja 57 senti tulumaksutagastust, siis tuleb selleks MTA-le vastav avaldus esitada. Kui avaldust ei esita, siis jääb summa tulevate perioodide jaoks ettemaksuks.
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab arsti läbivaatusel käimist tööajast ja seda, kas näiteks rasedal on õigus sellise tööpäeva eest ka tasu saada.
Küsimus
Olen rase ja seoses sellega viibin sageli arsti juures läbivaatustel. Arst on Tartus, töötan aga Tallinnas. Kuna Tallinn on Tartust kaugel, siis saan arstilt kuupäevalise tõendi seal oleku kohta. Kui palju võin oodata töötasu? Kas ja kui palju on tal õigus otsustada, mitme tunni osas mulle läbivaatlusel oldud päevast makstakse?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandja kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Seega makstakse töötasu.
Pooled peavad töösuhtes käituma heas usus, mõistlikult ja poolte huve arvestavalt. Seda ka otsustades, kui palju on mõistlik nimetatud põhjusel vaba aega kasutada tulenevalt otsusel näidatud ajast.
Mõistlikkuse hindamisel võetakse aluseks võlaõigusseadus, mille kohaselt määrab mõistlikkuse sarnases olukorras heas usus tegutseva isiku tavapärane hinnang, arvestades suhte olemust, eesmärki, tavasid ja praktikat ning muid asjaolusid.
Toimetas: Tarbija24
Page 1231 of 1593
