Articles

Published: 03 February 2011

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS

Äripäev sedastab, et praegune haiguslehe kord soosib haigena töötamist. Meie eilne küsitlus näitas, et tervelt kolm neljandikku meist käib haigena tööl, olles sellega ohtlikud, lausa kahjulikud nii endile, oma kolleegidele, tööandjaile ja lõppkokkuvõttes ka riigile.

Äripäeva arvates vajame üldrahvalikku kokkulepet: kes haige, see tööle ei tule!

Äripäeva arvates vajab see probleem kiiremas korras lahtirääkimist. Me vajame nii-öelda ühiskondlikku kokkulepet, suusõnalist, lihtsat ja üldaktsepteeritavat - kes haige, see tööle ei roni! Et kõik inimesed saaksid üheselt aru - kes haigena tööle läheb, on endale ja ka teistele ohtlik.

Äripäeva arvates on haigena tööl käimine mitmeti halb. Esiteks, kannatab inimene ise. Haigus kurnab organismi ning milleks sedasama haigusega võitlevat organismi veel tööl käimisega piinata? Nii võibki juhtuda, et esimesel päeval kerge külmetusena näiv haigus "kasvab" kopsupõletikuks, toob endaga rängad tüsistused, võib viia südamehaigusteni või koguni töövõime kadumiseni.

Teiseks, kannatavad kolleegid. Kellele meist meeldiks nuuskavad ja köhivad palavikulised kolleegid? Pole just eriti esteetiline vaatepilt. Kui liita siia juurde veel nakkusoht, saame üsna eemaletõukava tulemuse. Lisaks teavad terved kolleegid, et peavad kohe-kohe taas rohkem tööd tegema hakkama - järgneb ju haigestumiste laine.

Kolmandaks, kannatab tööandja. Jah, uue haiguspuhangu esimestel päevadel saab töö küll tehtud. Kuid hiljem, kui enamik kolleegidestki haiged, peab tööandja kogu töö juba üsna väikese tööjõu hulgaga ära tegema.

Neljandaks, kannatab riik. Kõik haigused maksavad midagi. Kui kerge (ja üsna odav) nohu kasvab millekski kangemaks, kasvavad ka riigi ravikulud. Südamehaiguse puhul juba kardinaalselt. Haigestunu surma puhul peab riik aga korstnasse kirjutama kõik tema peale tehtud haridus- jm investeeringud ning suu ka võimalikest tuludest puhtaks pühkima. Puhas kahjum.

Miks siis inimesed ikkagi käivad haigena tööl? Kindlasti, vähemalt suurem osa käib haigena tööl raha pärast. Kui ikka esimese kolme haigusepäeva eest ei saa inimene mingitki hüvitist, tähendab see ju juba järgmisel palgapäeval 10-15% väiksemat sissetulekut. Enamik haigustest on ju lühiajalised, üks-kaks-kolm päeva, ja korras. Äripäevaski töötab inimesi, kes pole pealt 20aastase tööstaaži juures päevagi haiguslehel olnud. Seepärast tundub usinale maksumaksjale haigeks jäädes üsna ebaõiglane, et need esimesed päevad n-ö tühja jooksevad. Justkui topeltkaristus. Kusjuures, tihti pole inimene ise oma haiguses, eriti hooajalises nakkushaiguses, peaaegu üldse süüdi. Inimene pole süüdi, et ta on inimene, nõrk ja vastuvõtlik.

Seepärast võiks Äripäeva arvates selle haigushüvitiste süsteemi peagi ka üle vaadata. Kuid kiirustamata ja ilma liigse populismita. Kainelt arvestades. Kas see süsteem tagab oma praegusel kujul Eesti rahva püsimajäämise? Või tuleks siiski ka esimesi haiguspäevi kuidagi kompenseerima hakata? Või võiks igal inimesel olla õigus paarile-kolmele tasustatud haiguspäevale aastas?

Lihtne retsept. Seniks aga, on üks asi, mille saab riik küll kiiremas korras ära teha - vabastagem töötajate tervise eest hoolitsemine erisoodustusmaksust!

Äripäeva arvates ei ole normaalne, et töötajatele näiteks 10eurose spordiklubi pääsme ostmisel peab tööandja veel umbes 7 euro eest riigimakse maksma.

Allikas: Äripäev
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=4945/arv_juhtkiri

Published: 02 February 2011

• Raamatupidaja.ee
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

Küsimus: Kas töötaja võib töölt puududa üksikuid päevi? Haigused tulevad reedeti ,hommikul sõnum "olen haige,tööle ei tule". Kas selliste üksikute päevade kohta on õigus tööandajal paluda esitada arstitõendit, haiguslehte?

Vastus: Töötajal on õigus keelduda tööst haiguse korral, kuid selle kohta peab olema ka vormistatud ajutine töövõimetus ehk väljastatud haigusleht.

Tööandjal on kindlasti õigus nõuda haiguslehe esitamist. Ühtlasi on võimalik töökorralduse reeglites täpsustada, kuidas peab toimuma haigusest teavitamine ning kas on juhtusid, kui töötaja võib puududa töölt ilma haigusleheta. Tööandja ei pea aga ilma haigusleheta haiguspäevi või "tervisepäevi" võimaldama.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Published: 03 February 2011

• Raamatupidaja.ee
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Tööandja pankrot on ainuke põhjus, mis lubab lapsehoolduspuhkusel viibijat koondada, ning oma töökohta pole võimalik tagasi saada ka siis, kui uus omanik ettevõtte üle võtab.

Küsimus: Ettevõte läks pankrotti, hetkel toimib veel nn pankrotipesa. Pearaamatupidajaga, kes on lapsehoolduspuhkusel, lõpetati tööleping TLS § 89 lg 2 p 2 alusel. Samas võeti enne pearaamatupidaja lapsehoolduspuhkusele jäämist tööle raamatupidaja, kes hakkas täitma ka pearaamatupidaja kohustusi. Töölepingud lõpetati kõigi töötajatega, väljaarvatud 6 töötajat, kes jäeti tööle kuni pankrotiprotsessi lõppemiseni, st inimesed, kes vajalikud ettevõtte asjaajamisteks, kuni ettevõte müüdud. Sealhulgas jäeti tööle hiljem tööle võetud raamatupidaja, kes täitis ka pearaamatupidaja kohuseid.

Küsimused järgmised: Kas pearaamatupidajaga töölepingu lõpetamine oli õigustatud? Kui nüüd ettevõte müüakse ära, st koos olemasolevate töölepingutega, siis raamatupidaja, kes tööle jäeti säilitab oma töökoha, ning pearaamatupidaja, kelle töö sisuliselt üle võeti, ei saa midagi teha, et kohta tagasi saada?

Vastus: Kui muudel juhtudel ei või lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat koondada, siis TLS § 93 lg 1 kohaselt on see tööandja pankroti korral lubatud. Ka ei kehti TLS § 89 lg 5 kohaselt tööandja pankroti korral alla 3aastast last kasvatava töötaja tavapärane eelisõigus tööle jäämiseks koondamise korral. Seega oli pearaamatupidaja töölepingu lõpetamine koondamise tõttu lubatud.

Kuna pankrotimenetluse lõppemiseni jäetakse töötajaid tööle just eesmärgiga, et nad oleksid abiks nimetatud protsessis, ei oleks ju ka praktiliselt võimalik eelistada lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat, kes tööülesandeid ei täida ega korralda reaalselt küsimusi pankrotimenetluse ajal.

Kehtiva TLS § 112 lg 4 kohaselt ei kehti ettevõtte üleminekul töölepingute ülemineku regulatsioon tööandja pankroti väljakuulutamisel.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.

Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Published: 01 February 2011

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla,
jurist

•• Tööandjal pole tööd anda ning ta lubas sel ajal võtta ületundide eest vaba päeva. Kel ületunde pole, said samuti vaba päeva, kuid peavad selle hiljem järele tegema. On see seaduses nii kirjas?

Kui tööaega arvestatakse summeeritult mingi perioodi jooksul, siis võib tööaega ebaühtlaselt jaotada. Ja vaba päev tuleb arvestusperioodi jooksul tõesti tasa töötada, et ettenähtud töötundide arv täis saaks. Kuid tööaeg tuleb ikka graafikus ära näidata ning töölepinguseadusest (TLS) peab kinni pidama.

Kui aga tööaja summeeritud arvestust ei kasutata ja/või ei ole inimestele ettenähtud tööajal tööd anda, tuleb tööandjal TLS § 35 alusel maksta keskmist töötasu. Järele ei pea neid töötunde tegema. Samal ajal on võimalik kokku leppida, et mõnel päeval vahetatakse töö- ja puhkeaeg ära. Kokkulepe eeldab ikka tööandja ettepanekut ja töötaja nõusolekut.