Küsimus: Kas töölepingu seaduses on sätestatud, et tööandja peab matuste päeval võimaldama tasustatud vaba päeva? Tegemist on lähedase inimese matustega.

Vastus: Töölepingu seaduse (TLS) § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.

TLS § 42 kohustab tööandjat andma töötajale vaba aeg TLS § 38 ettenähtud tingimuste, kusjuures vaba aja andmisel tuleb arvestada tööandja ja töötaja huve.

TLS § 38 ja 42 alusel on töötajal õigus mõlema poole huvisid arvestades nõuda töötasu maksmist ja vaba aja andmist näiteks kui on vajadus minna tööajast arsti juurde, notari juurde, lapse koolilõpetamisele, samuti kui on tegemist lähedase inimese matustega

Ann Tiitson
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist

Kuidas mõista tööandja kohustust austada töötaja privaatsust?

Äripäeva käsiraamatute rubriigis Autor annab nõu selgitab seda Risto Hübner, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat.

Töölepingu seaduse kohaselt allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Samal ajal sätestab seadus, et tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Seega võib tööandja küll töökohustuste täitmist kontrollida, kuid see õigus on seadusega piiratud.

Seadus siin selgeid juhiseid ei anna. Ka ei ole Eestis kujunenud arvestatavat kohtupraktikat, mis aitaks seda kohustust selgitada.

Töölepingu seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt peetakse privaatsuse austamise all silmas näiteks keeldu otsida läbi töötaja kabinetti või kuulata pealt telefonikõnesid. Lisaks puudutab see näiteks piiranguid seoses töötaja e-kirjade lugemise ja interneti kasutamise jälgimisega jms.

Seega peaks tööandja enne töötaja kontrollimist veenduma, et sellega ei rikutaks töötaja põhiseaduslikku õigust privaatsusele, sh õigust perekonna ja eraelu puutumatusele ning õigust sõnumisaladusele.

Juhul kui tööandja leiab, et teatud juhtudel on tööandjal vajalik näiteks töötaja e-kirju jälgida, peaks töötaja andma selleks eelnevalt oma kirjaliku nõusoleku. Seejuures tuleb tööandjal tagada, et ei jälgitaks töötaja isiklikku kirjavahetust. Soovitatav on juba töölepingu sõlmimisel reguleerida konkreetsed juhtumid, millal on tööandjal õigus töötaja e-kirju jälgida (nt töötaja haigestumisel).

Võib kaaluda ka töötaja kontrollimise tingimuste reguleerimist töökorralduse reeglites. Sel juhul peaks töötaja oma allkirjaga kinnitama, et ta on asjaomaste reeglitega tutvunud.

Kui tööandja rikub kohustust austada töötaja privaatsust, võib viimane töölepingu erakorraliselt lõpetada.

Sel juhul on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Halvemal juhul võib töötaja privaatsuse (nt sõnumisaladuse) rikkumine tuua kaasa ka tööandja kriminaalvastutuse.

Risto Hübner
Tark Grunte Sutkiene advokaat

Lugeja küsib: Kuidas sätestada töölepingus õigesti osalist tööaega?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:

Töölepingu seaduse (TLS) § 43 lg. 1 ja 2 järeldub, et täistööaja korral on töötaja tööaeg 40 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Osalise tööajaga on tegemist siis, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud lühemas tööajas. Siit järeldub, et pikemas tööajas kui 40 tundi nädalas töölepingus kokku leppida ei saa.

Töötundide miinimumi nädalas seadusest ei leia. Töölepingu pooled on selle määramisel vabad. Praktikas pole harvad juhtumid, kus osalise tööaja pikkus nädalas on töölepingus jäetud täpsustamata või on see näidatud mitmeti tõlgendatavalt. See põhjustab asjatuid vaidlusi töölepingu poolte vahel, mida tuleks vältida.

Mõned näited:

* Töölepingus on punkt selle kohta, et töötaja on võetud tööle osalise tööajaga. Puudub viide tööaja kestuse kohta nädalas.
* Tööaeg on näidatud vahemikuna, 25-40 tundi nädalas. Antud määratlus võimaldab erinevaid tõlgendusi. Pole võimalik tuvastada , mis hetkest saame rääkida ületundidest ning millal kohaldada TLS § 35, töötasu maksmine töö mitteandmise korral.
* Töölepingus märgitakse , et töötaja töötab 30 tundi nädalas. Kas E-R 6 tundi, E-L 5 tundi või rakendatakse tööaja summeeritud arvestust, jääb selgusetuks.

Alljärgnevalt mõned soovitused osalise tööaja sätestamiseks töölepingus.

Tööaeg tuleb märkida töölepingusse konkreetsena, lepingu poolte poolt üheselt tõlgendatavana ja tingimata näidata tööaeg nädalas. Näide: töötaja töötab osalise tööajaga 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Tööandja on see, kes tagab tööaja korralduse ettevõttes. Tööaja korraldus hõlmab eelkõige tööaja algust, lõppu ja tööpäevasiseseid vaheaegu. Üldjuhul on need küsimused sätestatud tööandja kehtestatud reeglites töökorraldusele. Kuid alati võib kokku leppida teisiti, kui on kirjas mainitud reeglites. Osalise tööajaga töötamise korral see tihtipeale nii ongi. Siit järgmine soovitus. Töölepingus on soovitav märkida tööpäeva kestus, selle algus ja lõpp ja nädalapäevad, millal töötaja tööülesandeid täidab. Näide: töötaja töötab E-R 6 tundi päevas kella 8.00-14.00.

Kui tööaja arvestamisel kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, siis tuleks töölepingus märkida summeerimisperioodi pikkus ning algus, vajadusel ka lõpp. See võib olla 1 kuu, 2 ja enam kuud, kvartal, teatud tingimustel ka rohkem. Näide: töötaja tööaja arvestus toimub summeeritult, mille pikkus on kolm kalendrikuud. Arvestusperiood algab 01. jaanuariga.

Sõltuvalt tööandja tegevusvaldkonnast, võib osalises tööajas kokku leppida selliselt, et 01.01.-30.04. töötaja tööaeg on 20 tundi nädalas, 01.05.-31.12. 30 tundi nädalas. Osalise tööajaga töötamise korral on õigus iga-aastasele põhipuhkusele samas määras kui täistööajaga töötamise korral. Kui tööpäeva kestus ei ületa 6. tundi, siis tööpäevasisest vaheaega pikkusega 30 minutit tööandja ei ole kohustatud andma.

Osalise tööajaga töötamise korral rakendub kõik ületundide kohta sätestatu. Kui töötaja on töötanud rohkem kui töölepingus kokku lepiti ning arvestusperioodi lõppedes selgub, et on tehtud ületunde, tuleb need hüvitada vaba aja andmisega või rahas. Kui tööandja kokku lepitud mahus tööga ei kindlusta, peab ta keskmist töötasu i maksma TLS § 35 alusel. Töötajaga, kes võetakse tööle osalise tööajaga, võib sõlmida tähtajalise töölepingu. Kui töötaja töötab osalise tööajaga graafiku alusel ning tööaja arvestus toimub summeeritult, siis tema tööpäevad võivad olla pikemad kui 8 tundi.

20. oktoobril 2010 võttis Riigikogu vastu Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I, 18.11.2010, 1), millega on muuhulgas muudetud ja täpsustatud mõned mitteresidendi tulumaksukohustusega seotud sätted.

1. Muudatused mitteresidendi maksustatavas tulus
2. Mitteresidendile lubatud mahaarvamised ja maksuvabastused
3. Püsiva tegevuskoha mõiste ja kasumi väljaviimise maksustamine
4. Deklareerimine

1. Muudatused mitteresidendi maksustatavas tulus

* Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 29 lõikesse 1 lisatakse viide TuMS § 13 lõigetele 1 ja 11, mis sisuliselt laiendab mitteresidendi töötamisest saadud tulu maksustamist Eestis. Näiteks tööandja makstav haigushüvitis on mitteresidendile alates 2011. aastast maksustatav tulu.
* Lisaks residendist juriidilise isiku makstud juhtimis- või kontrollorgani liikme tasule on tulumaksuga maksustatav ka rahaline tasu, mida makstakse mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel (TuMS § 29 lg 2).
* Alates 2011. aastast ei ole elatis ega elatisabi saajale maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 9) ning elatise maksja ei saa makstud elatist tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata.
* Muu tulu on alates 2011. aastast maksustatav ka juhul, kui väljamaksja on mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha (§ 7) kaudu või arvel.

2. Mitteresidendile lubatud mahaarvamised ja maksuvabastused

* Alates 2011. aastast mitteresidendile tehtud väljamaksetelt võib enne tulumaksu kinnipidamist maha arvata kinnipeetud töötuskindlustusmakse (TuMS § 311 lg 1, § 41 p 2, § 42 lg 5), mistõttu muutub kinnipeetava tulumaksu arvutuskäik deklaratsiooni TSD lisal 2 (deklaratsioonivorm ei muutu). Näiteks väljamakselt suuruses 1000 EUR, millelt peetakse kinni töötuskindlustusmakse 28 EUR (2,8%), arvutatakse kinnipeetav tulumaks summas 204.12 = (1000 – 28)*0,21. Kuni 2010. aastani arvutati mitteresidendile tehtud väljamakselt kinnipeetav tulumaks alati ilma mahaarvamisi tegemata.

* Alates 2011. aastast on mitteresidendi kasu elukoha võõrandamisest maksuvaba tulumaksuseaduse § 15 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel (TuMS § 31 lg 1).

* Alates 2011. aastast laieneb TuMS § 40 lg 2 p 3 alusel tulumaksu kinnipidamise vabastus Eesti äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjatele lisaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjatele, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu. Saaja on kohustud Eestis maksustatava ettevõtlustulu ise deklareerima vormil E1.

* Euroopa Majanduspiirkonna (kuni 2010 Euroopa Liidu) teise liikmesriigi resident, kes esitab Eesti residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, saab teha Eesti residendile ettenähtud mahaarvamisi proportsionaalselt oma Eestis maksustatava tuluga, kui ta sai maksustamisperioodil
* vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis (TuMS § 311lg (2)) või
* alla 75% oma maksustatavast tulust Eestis, kuid tõendab, et ta ei saanud teha residendile ettenähtud mahaarvamisi väljaspool Eestit (TuMS § 311lg (3)) .

3. Püsiva tegevuskoha mõiste ja kasumi väljaviimise maksustamine

* Alates 2011. aastast on muudetud püsiva tegevuskoha mõistet (TuMS § 7): püsiv tegevuskoht on majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.

Seega on võimalik, et ka liikuva iseloomuga tegevusest tekib püsiv tegevuskoht, koha tuvastamisest tähtsam on Eestis toimuva tegevusega tekkiv majandusüksus. Püsiva tegevuskoha mõiste ei ole muutunud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingutes, mis mõjutavad mitteresidendi maksustamist Eestis.

* Eestis maksustatakse mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasumit, kuid maksustamise hetk on lükatud selle jaotamisele ehk püsivast tegevuskohast väljaviimise hetkeni. Alates 2011. aastast kehtiva tulumaksuseaduse § 53 lg 4 sõnastusega täpsustatakse seda mõtet eelmisega võrreldes, mil maksustati väljaviidud vara maksumust, mis ületas sissetoodud vara maksumuse. Püsiva tegevuskoha jaoks sissetoodud vara väljaviimist enam täiendavalt ei maksustata, kuigi üleminekusättena maksustatakse sissetoodud vara, mille ulatuses viidi enne 2011. aasta 1. jaanuari püsivale tegevuskohale omistatud kasum maksuvabalt välja (TuMS § 61 lg 42). Erinevalt seni kehtinud sõnastusest ei sõltu mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu teenitud kasumi maksustamine püsiva tegevuskoha registreerimisest.

4. Deklareerimine

* Mitteresidendile tehtud väljamakselt saab enne tulumaksu kinnipidamist maha arvata kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kuid muudatusi TSD lisa 2 ridades ei ole, muutub vaid tulumaksu arvutuskäik.

* Muutub mitteresidendist juriidilise isiku, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, kasumi deklareerimise vorm TSD lisa 6 tulenevalt kasumi maksustamise põhimõtete muutumisest tulumaksuseaduse § 53 lg-s 4.

* Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni maksustamisperioodil püsivast tegevuskohast rahalises või mitterahalises vormis väljaviidud kasumi kohta vormil INF 1. Deklaratsioon esitatakse ka Eestis maksuvabade saadud TuMS § 50 lõikes 11 või § 53 lõikes 41 nimetatud dividendide ja § 50 lõikes 21 või § 53 lõikes 47 nimetatud väljamaksete suuruse ning tegijate kohta vormil INF 11. Informeerival eesmärgil deklareeritakse ka väljaviidud kasumiosa, millele kohaldub Eestis maksuvabastus riikidevahelise tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise lepingu alusel.

Küsimus: Kui ühe allüksuse töötajate töölepingud lähevad muutumatul kujul üle (TLS § 112) ettevõtte omandajale, siis millal peab üleandja (praegune tööandja) maksma töötajatele välja töötasu jooksva kuu eest: kas ostu-müügilepingu sõlmimise päeval või võib seda teha töölepingus märgitud kuupäeval, see tähendab alles järgmisel kuul?

Vastus: Töölepingu üleminek ettevõtte üleminekul ei mõjuta töölepingu tingimusi ega töötaja õigusi. Töölepingu täitmist jätkatakse endises korras. Seega muutub töötaja töötasunõue endiselt sissenõutavaks palgapäeval.

Küsimus: Meie firmas töötab 107 inimest, kavatseme vallandada neist 6. Saan aru, et kuna see on vähem 10%, siis me ei pea informeerima Töötukassat. Vallandame paragrahv 88 p 5 alusel, kuna töötajad petsid kliente (on olemas klientide kaebused). Nagu aru oleme saanud, ei pea me vallandamisest töötajad ette teavitama ega neile ka vallandamise kompensatsiooni maksma.

vastus: Tundub, et küsimuses on segamini läinud kaks asja - koondamine ja töölepingute ülesütlemine rikkumiste (antud juhul usalduse kaotuse) tõttu.
Viimati nimetatud juhul ei ole sõltumata töötajate arvust Töötukassa teavitamise nõuet, samuti ei maksta hüvitisi ning tõsistel juhtudel ei pea töötajale lepingu lõpetamisest töötajale ette teatama. Töötukassa informeerimise kohustus kehtib kollektiivse koondamise puhul, kuid Teie juhtumil ei ole tegemist koondamise ehk töö lõppemisega.

Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo
Lepik & Luhaäär LAWIN.

Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.