Articles
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab hooletuse tõttu tekkinud kahju ja seda, kas tööandja võib seetõttu inimese palgast teatud summa maha võtta.
Küsimus
Kas tööandja võib töötaja hooletuse tõttu tekkinud vea töötasust kinni pidada? Töötaja sisestas valesti ostudokumendi programmi, kuid sellega rahalist kahju tööandjale ei tekkinud. Tööandja parandas ise vea programmis ära, kulutades selleks enda tööaega. Kuidas ja mis alustel võib tööandja töötaja töötasust vea parandamise kinni pidada? Kas töötaja võib teha avalduse, kus annab oma nõusoleku teha tööandjal tasaarveldus ehk palgast summa kinni pidada. Millise summa võib tööandja kinni pidada?
Vastab tööinspektsiooni jurist Sirje Aava
Selgitan, et tulenevalt seadusest ei ole töötasust kinnipidamise teostamine ilma töötaja nõusolekuta lubatud, seda näiteks kahju hüvitamise nõude korral või töötajale ilma õigusliku aluseta ülekantud summade tagasinõudmisel.
Töötajapoolne nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Siinjuures on oluline rõhutada, et töötaja nõusolek tasaarvelduseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi ning kehtiv on vaid nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist.
Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal võimalus esitada töötaja vastu nõue töövaidlusorgani kaudu.
Sellise regulatsiooniga välistatakse võimalus leppida tasaarvestamises kokku juba töölepingu sõlmimisel. Põhjuseks on tagada töötaja kaitse kokkulepete eest, mille suhtes tal puudub mõistlik võimalus asjaolusid ette näha. Samuti toetab vastav regulatsioon töötaja töötasu puutumatuse põhimõtet.
Tööandjal on lubatud ilma töötaja nõusolekuta töötasust kinni pidada vaid tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ning seda vaid töölepingu lõppemisel ning töötajale tehtud ettemakse, mille puhul on töötajal tagasimaksmise kohustus. Ilma töötaja nõusolekuta on tööandjal lubatud töötasust kinnipidamisi teostada ka muudel seadustes ettenähtud juhtudel, näiteks elatisnõude korral.
Tööandja otsustab iseseisvalt mille osas tal töötaja vastu nõue tekib, samuti nõude suurus üle. Tööinspektor-juristil puudub pädevus tööandja otsuseid hinnata.
Toimetas: Tarbija24
Helve Toomla
jurist
*** Ettevõttes on kaks vahetust, lõunapaus on pool tundi. Kas töötaja võib pidada selle asemel pausi 20 minutit ja minna töölt kümme minutit varem koju?
Sellist õigust töötajal ei ole. Töölepinguseaduse § 47 lg 2 kohaselt peab pikema kui kuuetunnise töötamise kohta olema vähemalt 30-minutiline vaheaeg, mida üldjuhul ei arvata tööaja hulka. Täpsemalt peaks tööaeg kirjas olema töökorralduse reeglites (töösisekorraeeskirjas), soovitan küsijal sellega põhjalikult tutvuda või tutvustada töötajatele, kui küsija on tööandja esindaja.
*** Millises õppeasutuses õppijal on õigus saada 20 päeva õppepuhkust? Püüdsin leida vastust seadusest, kuid jäin hätta. Õpin Rootsis Kristianstadi ülikoolis. Elan ja töötan täiskohaga Eestis. Kas ka minul on võimalik võtta õppepuhkust või on see ette nähtud vaid Eesti kõrgkoolides õppijatele?
Töö kõrvalt õppijatel on õigus õppepuhkusele täiskasvanute koolituse seaduse alusel. Selle seaduse § 8 kohaselt antakse töötajale ja avalikule teenistujale õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, sellest 20 päeva eest makstakse keskmist töötasu, 10 päeva on palgata. Õppe lõpetamiseks saab veel 15 kalendripäeva täiendavat õppepuhkust, mille eest makstakse töötasu alam-määra. Kõnealuse seaduse järgi ei ole oluline, millises konkreetses õppeasutuses töötaja õpib, vaid see, millist haridust ta omandab. Kõrghariduse omandamine on tasemekoolitus, mis annab õiguse õppepuhkusele.
Aasta algusest on töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnal kolm klienditeenindust senise ühe asemel. Kesklinnas asuvale Tõnismäe büroole Endla tn 4 lisanduvad bürood Lasnamäel ja Tondil.
Tondi büroo teenindab kliente aadressil Pärnu mnt 139, nn Catweesi majas.
Lasnamäe büroo asukohaks on Tähesaju kvartal, Tähesaju tee 14.
Kõigis Tallinna esindustes on avatud karjääriinfotuba, kuhu võivad tulla töövõimalustega tutvuma ning tööotsinguteks nõu saama nii tööd otsivad kui ka töötavad inimesed. Uute büroode avamine tõi kaasa töötukassa klienditeeninduse sulgemise Maardus ja Keilas.
EPL
Signe Kalberg
Nii näiteks panid töö-otsijad Kristiines kokku laulu- ja lustiseltsi „Saab ikka”.
See aeg, kus inimesed oma töö-otsija staatust häbenesid ja end saamatuks ning rumalaks kirudes koduseinte vahele peitsid, on õnneks otsa saanud. Esimest pealinna töötute klubide kokkutulekut jäädvustama tulnud filmikaamerate ja sähvivate foto-aparaatide eest peitis end raamatu varju vaid üks proua. Küllap on enesekindluse tõusul olnud tähtis osa ka neil samadel töötute klubidel. Klubis ei räägita mitte ainult elulookirjelduse koostamisest, seadustest või võlgadega toimetulekust, vaid ka isiklike sihtide seadmisest, eneseanalüüsist ja psühholoogiast. Pea iga viies töötute klubis aktiivselt osalenud inimene leidis eelmisel aastal endale uue töökoha, ütles Tallinna ettevõtlusameti juhtivspetsialist Krista Kink.
„Töötute klubi põhimõte on olla üksteisele toeks ning jagada vajalikke teadmisi. Kõige rohkem on klubis kaasalööjad huvi tundnud tööotsimise praktiliste oskuste vastu ehk kuidas käituda tööintervjuul, teha eneseana-lüüsi. Heameelega osaletakse videotreeningul. Soovitakse saada arvutikoolitust ning teadmisi ettevõtlusest ja sellega seotud seadusandlusest,” rääkis Krista Kink. „Töötute klubi annab põhjuse end kenasti riidesse panna, kodust välja tulla ning näidata üles initsiatiivi,” märkis Kristiine sotsiaalkeskuse juht Kersti Kask. Initsiatiivi näib Tallinna Kristiine linnaosa töötute klubi liikmetel jätkuvat – Ülo Vihma juhendamisel on seal püsti pandud töö-otsijate laulu- ja lustiselts „Saab ikka”. Esinetud on nii oma rahvale kui ka väljaspool klubiüritusi.
Tähtis on mitte üksi jääda
59-aastane klubiline Krista soovitas tööotsijatel mitte jääda oma muredega üksi, vaid võtta töötute klubi kaudu ühendust teiste saatusekaaslastega. „Kui kuuled teiste muresid, tunduvad enda omad märksa väiksemad. Kogemuste vahetamine annab kindlustunnet, uued tuttavad viivad uute valikuvõimaluste juurde. Kodus istumine jätab infosulgu. Minu meelest on töötute klubi õudselt vahva asi, mis mulle on andnud eelkõige avatust,” rääkis naine. „Väga oluline on suhtlemine, klubis osalemine tõstab enesekindlust ja usku,” ütles Saku vallast kokkutulekule tulnud 53-aastane Tiina. Sügisel alustas klubis koos temaga 50 inimest, lõpetamas oli aga vaid paarikümne ringis. Uuest nädalast on Tiina taas töötegijate ridades, jagas ta klubikaaslastega head uudist.
Töötute klubid
Uus hooaeg algab veebruaris:
•• Eelmisel aastal pani end Tallinnas töötute klubis kirja 1058 inimest, osales 713.
•• Neist 54% olid naised, klubiliste keskmine vanus oli 45 aastat. Klubisid oli 13.
•• Uus hooaeg algab veebruari lõpus, märtsi alguses.
•• Täna avas uksed Tallinna linna tööbüroo, mis hakkab vahendama sotsiaalseid töökohti nii linnaettevõtetes kui ka erasektoris.
Agne Narusk
Oma tööraamatu saab nüüd sotsiaalkindlustusametisse hoiule anda, piirkondlikku pensioni-ameti klienditeenindusse võib selle tuua nii tööraamatu omanik kui ka tööandja.
Töölepinguseaduse paragrahv 134 kohaselt ei ole tööandjal enam kohustust tööraamatuid pidada. Raamatut, mis praegu on tööandjate käes, hoitakse seal seni, kuni selle omanik töölt lahkub.
Kui töötaja või teenistuja pole aasta jooksul pärast töö- või teenistussuhte lõppemist tööraamatule järele tulnud, võib tööandja selle sotsiaalkindlustusametisse hoiule anda.
Tööraamatut ära visata ei tasu kohe kindlasti: selle andmeid on vaja nii enne 1999. aastat omandatud pensioniõigusliku staaži kui ka erijuhtudel hiljem töötatud perioodide kindlaks tegemiseks veel paljude aastate pärast.
Tööraamatu võib hoiule anda, aga ei pea. Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud.
Page 1237 of 1592
