Articles
Alates 1.jaanuarist 2011 liitub Eesti euroalaga ning võtab Eesti krooni asemel kasutusele euro.
Euro käibeletuleku päevast konverteeritakse kogumispensioni osakute väärtused ametliku vahetuskursi alusel eurodeks. Ametlik vahetuskurss on 15,6466 EEK=1 EUR.
Kogumispensioniga liitunule ja osakuomanikule tähendab see seda, et tema kogutud fondiosakute väärtus arvestatakse ümber eurodeks. Kogutud osakute arv jääb samaks. Osakute väärtust arvutab fondivalitseja igal tööpäeval. Alates 2011.a esimesest tööpäevast (03.01.2011.a) arvutab fondivalitseja osaku väärtuse eurodes. Sellest kuupäevast muutub ka osaku täpsus, mis senise nelja komakoha asemel saab olema viis kohta pärast koma.
Oma pensioniinvesteeringute saldot saate juba praegu vaadata nii Eesti kroonides kui eurodes, logides sisse www.pensionikeskus.ee keskkonda „Minu konto“ ning valides paremas servas menüüpunktist „Minu päringud“ raporti „Saldoteatis“. Saldosummat saab vähemalt pool aastat peale eurole üleminekut vaadata endiselt ka Eesti kroonides.
Näiteks: Isiku pensionikontol on seisuga 31.12.2010 kogunenud pensionifondi osakute arv 3 100.255 osakut ja osakute hind on 15.2130 EEK.
Kogutud pensioniinvesteeringute väärtus on 47 164.18 EEK ( 3 014.34 EUR).
03.01.2011 arvutab fondivalitseja uue hinna, milleks on 0.97238 EUR (ehk 15.2144 EEK). Kogunenud pensionifondi osakute arv on endiselt 3 100.255 osaku. Kogutud pensioniinvesteeringute väärtus on 3 014.63 EUR (47 168.71 EEK).
Küsimus: Kui kaua võib töötaja omal soovil viibida palgata puhkusel ja kas sellisel juhul peab tööandja maksma sotsiaalmaksu?
Vastus: Tasustamata puhkusel viibimiseks ei piisa töötaja soovist, vaid peab olema töötaja ja tööandja kokkulepe (välja arvatud tasustamata lapsepuhkus kuni 10 tööpäeva - TLS § 64). Kuna tasustamata puhkuse andmine toimub poolte kokkuleppel, siis allub ka sellise puhkuse pikkus kokkuleppepe ehk töötaja võib tasustamata puhkusel viibida just nii kaua, nagu ta on tööandjalt nõusoleku saanud.
Tasustamata puhkuse ajal tuleb maksta töötaja eest sotsiaalmaksu vähemalt töötasu alammäärale vastavalt summalt. Juhul, kui töötaja soovib töölt ära olla pika perioodi ja tööandja sellega nõustub (näiteks töötaja läheb välismaale õppima või praktikale), siis tasub pigem kokkuleppel peatada töölepingu täitmine, mitte vormistada tasustamata puhkust. Sel juhul ei pea tööandja sotsiaalmaksu maksma, kuid samas kaotab töötaja ka oma ravikindlustuse.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Kas järgmise päeva öötundidesse ulatuva töögraafiku puhul algab puhkus sama kuupäeva hommikust või tuleb arvestada ka vahetustevahelise puhkeaja nõudega?
Küsimus: Meie ettevõttes toimub töö vahetustega, mis võivad alata ühel kalendripäeval ning lõppeda teisel. Nt algab töötaja töövahetus algab 29.08. kell 20:00 ning lõpeb 30.08. kell 08:00. Kas on korrektne, kui töötaja puhkus algab sellisel juhul 30.08.2010? Või peaks siiski täitma enne puhkuse algust ka vahetustevahelise puhkeaja nõude vmt.
Vastus: Puhkust antakse kalendripäevades. Kalendripäev kestab teatavasti 00.00-24.00. Seega ei peaks töötaja töötama päeval, mil algab tema puhkus ehk mis on tema esimeseks puhkusepäevaks. Vastasel juhul on see kalendripäev ju talle siiski tööpäevaks.
Seega Teie näitel, kui töötaja viibib 30.08. veel tööl, peaks puhkuse alguseks olema 31.08. Samas nõuet igapäevase puhkeaja tagamiseks enne puhkuse algust ei ole, küsimus on vaid selles, et puhkuse ajale langevad kalendripäevad peaksidki olema töötajale vabad.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Küsimus: Töötan müüjana täiskohaga summeeritud arvestuse põhimõttel, olenevalt nädalast 2x12 h ja 5x12 h. Arvestusperiood on märts, aprill, mai, juuni, mil töötasin kokku 691 h. Riiklik tööajanorm täistööaja puhul on 677 h. Minu arvestuse järgi olen teinud ületunde 14 h ja peaks saama hüvitist või vaba päeva.
Tööandja ei arvesta riiklikult paika pandud tööajanormiga, väites, et sellist asja uue töölepinguga enam ei ole, ja on arvestanud meile ise tunnid. Peame töötama põhimõttel, et riiklikud pühad on meie jaoks tööpäevad ja pühadel töötatud aeg ongi norm.
Samas juhtkonnal, kes töötab nädalas 5x8 h, tuleb töötada 677 h.
Kas riiklik norm täiskohaga töötamise puhul ei kehtigi kõigile ühtmoodi ja mismoodi ületundide arvestust summeeritud tööaja puhul üldse peetakse? Ja kas ma oma 691 töötunniga olen teinud ületunde või mitte?
Vastus: Töötajale kehtib see tööaeg, mis on töölepingus kokku lepitud. Eelduslik tööaeg täiskohaga töötamisel on 40 tundi nädalas. Pooled võivad kokku leppida lühemas, kuid mitte pikemas tööajas. Seda ületav töö on juba ületunnitöö.
Summeeritud tööajaarvestuse korral arvestatakse tööaega arvestusperioodi kohta. Ka siis jääb ikkagi kehtima see keskmine tööaeg, kuid töötaja võib mõnel nädalal või kuul töötada vähem ja teisel jällegi rohkem. Ületunnid tekivad sel juhul alles nelja kuu summaarses arvestuses.
Kuigi seadus seda nii otseselt ei ütle, peaks loogika kohaselt olema täistööaeg ühesugune nii summeeritud kui ka summeerimata tööaja puhul. Seega oleme me pigem seisukohal, et ka summeeritud töötaja tööaega mõjutavad riigipühad. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et riigipühadel töötamise korral tuleb see tööaeg tasustada kahekordselt, sõltumata sellest, kas töötaja töötab summeeritud tööajaga või mitte.
Konkreetse töötundide arvu kalkuleerimine ei kuulu siiski päriselt selle foorumi ampluaasse.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Tööandja ei saa õppepraktika jaoks õppepuhkuse andmisest õppetöö välisel ajal keelduda, kui õppekava seda nõuab, selgitab advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN Äripäeva käsiraamatute foorumis.
Küsimus: Töötaja õpib päevases õppevormis täiskoormusega ülikoolis ja soovib suvel, kui õppetööd reaalset ei toimu, võtta õppepuhkust, kuna väidetavalt peab ära tegema õppepraktika. Kooli poolt esitas vaid tõendi, millelt nähtub, et ta õpib ülikoolis alates 01.09.2008 ülalnimetatud õppevormis ja koormusega. Kas õppepraktika ajaks peab tööandja andma õppepuhkust ning kui jah, siis kas tööandjal on õigus nõuda praktikalepingut, et me saaksime olla kindlad praktika tegelikus toimumises just töötaja poolt soovitud perioodil?
Vastus: Kui õppepraktika on kohustuslik vastava tasemekoolituse õppekava läbimiseks, siis õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa. Samuti ei ole seadusega kehtestatud vormi- ega sisunõudeid õppeasutuse poolt väljastatavale teatisele. Töötajalt võib praktikalepingu esitamist paluda, kuid teda ei saa kohustada selle esitamiseks.
Vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Page 1263 of 1593
