Agne Narusk

Personalitöötaja arusaam puhkuse andmise korrast võib vägagi erineda seadusest.

Aasta jagu kehtinud uus töölepinguseadus tõi muu hulgas kaasa muudatused puhkuste andmise korras. Lühidalt öeldes ei anta puhkust enam mitte tööaasta, vaid kalendriaasta eest. Üleminek tõi või toob osale töötajatele sel aastal kaasa pikema puhkuse kui tavaliselt, teised seevastu peavad tasaarvestuse huvides leppima lühema äraolekuga.

Kuid üleminek ja uus kord toovad kaasa ka ridamisi apse. Kurioosseimad näited on need, kus personaliga tegeleja ajab segamini avaliku teenistuse seaduse (ATS) ning töölepinguseaduse (TLS). Teema on vääratanu jaoks delikaatne, rääkijate palvel jäävad nimed siinkohal toomata.

Lugu hakkas hargnema hulgikaubandusega tegeleva firma töötajast, kes rõõmustas tänavuse ülipika puhkuse üle – tavapärase 28 kalendripäeva asemel 38. „Kaksteist aastat tööd andis mulle juurde kümme lisapuhkusepäeva,” rääkis staažikas töötaja. Et kuidas nii? „Alates kolmandast tööaastast saame iga aasta eest ühe puhkusepäeva juurde, ütles meie personalitöötaja.”

Pikem küll, kuid muul põhjusel

Tõepoolest, selline kord – puhkusepäev iga töötatud aasta eest alates kolmandast tööaastast – on täiesti olemas. Kuid mitte vanas ega praegu kehtivas töölepinguseaduses, vaid avaliku teenistuse seaduses.

„TLS seda ette ei näe,” kinnitas jurist Helve Toomla. „Küll aga on staažipuhkus ATS-is, st see on seadusega ette nähtud ametnikele. Samuti võivad kollektiivlepingus pikemas puhkuses kokku leppida ka töölepingu alusel töötavad inimesed.” Kahjuks on Eestis kollektiivlepinguid imevähe, lisas jurist. Milles iganes võib kokku leppida ka oma töölepingus. Selles juhtumis pikka puhkust lubavat punkti töölepingus polnud, kollektiivleping firmas puudus.

Vestlus personalitöötajaga päädis pika vaikusega. Seejärel otsis ta välja vajalikud seadused. Luges ja möönis, et tõepoolest, aps tuli sisse. Õnneks oli eelmise nädala seisuga ootamatult sülle kukkunud pikka puhkust kasutada jõudnud vaid kaks töötajat.

Mitte iga pikast puhkusest rääkija pole personalitöötaja apsaka ohver. Nimelt muudab 2010. aasta kohustuslik puhkuste tasaarvestus vähem või rohkem paljude töötajate puhkuse pikkust.

Põhjus peitub üleminekus tööaastalt kalendriaastale puhkuste arvestamisel. Kui tööandja otsustab tasaarvestuse teha n-ö formaalselt, raamatupidamises, ei pruugi 28-päevast iga-aastast puhkust pidavad töötajad enne firmaga lõpparve tegemist teadagi, et nad tänavu kas n-ö ette või siis vähem puhkasid, kui tegelikult olnuks võimalik.

Nii võivad tööaastate jooksul ripakile jäänud puhkusepäevad kaasa tuua kena boonuse.

Uue ATS-i eelnõus staažipuhkust enam pole

•• Kehtiva ATS-i (avaliku teenistuse seaduse) § 45 ütleb: „Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta andmata.”

•• Uue ATS-i eelnõusse on sisse kirjutatud, et ametniku põhipuhkuse kestus ei muutu, kuid puhkuse arvestamine toimub edaspidi tööpäevades ja loobutakse avaliku teenistuse staažist tulenevatest lisapuhkusepäevadest.

•• Kehtiv TLS (töölepinguseadus) ütleb: „Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.”

•• Enne 1. juulit 2009 kasutamata või avansina ärakasutatud puhkus tuleb tasaarvestada 2010. aasta jooksul. Kui tööleping seadusest erineb, tuleb arvestada seda, mis on töötajale soodsam. Vaata käsiraamatut www.ti.ee

Loe ka:

„2010. aastal ähvardab töötajaid lühem puhkus”, EPL Töö, 19.05.09
„Kuidas aeguvad puhkusenõuded,” EPL Töö, 23.03.2010
„Uuest aastast muutub puhkuste andmise kord”, EPL Töö, 01.12.09

Helve Toomla, jurist

•• Kümme aastat meie firmas töötanud autojuht ei allu juba pikemat aega tööandja korraldustele. Märtsis tehti talle hoiatus, sest ta ei andnud kaupa klientidele korrektselt üle ning tegi tööajal firma bussiga – nii möödaminnes – isiklikke sõite. Hoiatuses on kirjas, et selletaoliste rikkumiste kordumisel võib see kaasa tuua erakorralise töölepingu ülesütlemise. Autol on peal jälgimissüsteem. Kahjuks selgus, et autojuht käib ikka tööajal firma sõidukiga kodus ja teeb teisi põhjendamatuid peatusi. Seletuskirjast autojuht keeldus. Kas eeltoodu on piisav töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töölepinguseaduse § 88 lg 3 alusel?

Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 3 ei ole töölepingu lõpetamise alus, see sätestab hoiatamise tingimusi. Küll on seda aga TLS § 88 lg 1 p 3, mille kohaselt töö-andja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Eelkõige, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Seaduse kohaselt peavad nii töötaja kui ka tööandja täitma oma kohustusi teineteise ees lojaalselt, st usaldatavalt; käituma teineteise suhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt. Tööandja korraldus peab olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega ja selle andmisel tuleb mõistlikult arvestada töötaja huve ja õigusi. Samal ajal peab töötaja täitma töökohustusi oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hoolsuse nõude rikkumisel määratakse tema vastutus töösuhte järgi, arvestades tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, nõutavaid ametialaseid teadmisi, tema võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Ka nende nõuetega peab töölepingu ülesütlemisel arvestama.

Küsimuses lühidalt esitatud asjaolude alusel ei ole kuidagi võimalik vastata, kas need on piisavad töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Vaidluse korral saab ainult töövaidluskomisjon või kohus otsustada, kas selleks olid nii mõjuvad põhjused, et töösuhe tuli lõpetada.

Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Renditöö, mida sotsiaalministeerium peab üheks tööhõive suurendamise meetodiks, on Eestis palju vähem levinud kui enamikus arenenud riikides. Rendifirmade esindajate sõnul poliitikud renditöö teemaga eriti tegeleda ei taha.

Tööjõurendi puhul sõlmib inimesega töölepingu firma, kes siis n-ö rendib teda teistele ettevõtetele edasi. See võib tähendada ka seda, et kui kasutajaettevõttel, kuhu inimene tööle saadetakse, ajutiselt midagi pakkuda ei ole, saab renditööjõudu vahendav firma selle inimese ka kuskile kolmandasse ettevõttesse suunata.

Nii on renditöö kasutajaettevõtte jaoks äärmiselt paindlik, kinnitas sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Marko Talur.

Eestis vähe levinud

Töötajatele säilivad aga Taluri sõnul kõik tavapärased töölepinguseadusest tulenevad garantiid. Kui kasutajaettevõte satub majandusraskustesse ega suuda renditöö eest tasuda, on rendifirmal ikkagi kohustus inimesele palk ära maksta.

Sotsiaalministeerium peab Taluri sõnul renditööd üheks tööhõive suurendamise meetodiks.
Eestis on renditöötajaid erinevatel hinnangutel aga vaid 2000–3000, märkis personalirendiettevõtete liidu juhatuse liige Heigo Kaldra, kes on ühtlasi tööjõu rentimisega tegeleva ettevõtte Manpower Eesti üksuse tegevdirektor.

Renditöö on siin palju vähem levinud kui isegi mõnel pool Ida-Euroopas, rääkimata Põhjamaadest, Lääne-Euroopast ja USAst.

Liis Neemla on renditöötajana tarkvarafirma Oracle Eesti filiaali sekretärina töötanud juba poolteist aastat. Tööleping on tal sõlmitud rendifirmaga Manpower, mis maksab talle ka palka. «Minu jaoks ei ole sisulist vahet, kas mul on leping Oracle’i või Manpoweriga,» ei näinud Neemla suurt erinevust, kas töötab rendi- või tavatöötajana.

Kui Neemlal on puhkus, saab Oracle Manpowerist talle asendaja. Samuti saadetakse asendaja, kui tal näiteks haiguse tõttu pole võimalik tööle tulla. «Kui on ka mingi ootamatu asi, siis on tavaliselt võimalik paari tunniga keegi asemele leida,» rääkis Neemla.

Eestis kasutavadki renditööjõudu peamiselt rahvusvahelised firmad, märkis Kaldra. Tehnoloogiaettevõte Hewlett Packard kasutab Eestis renditööjõudu paljudel erinevatel ametikohtadel – nii assistentidena, müügimeestena kui ka tippspetsialistidena – juba 1990. aastate keskpaigast.

«Majandus on tsükliline ja peamiselt kasutame renditööjõudu kõrgaegadel vajamineva tööjõu kaasamiseks, samuti ühekordsete projektide teostamiseks,» selgitas firma Eesti üksuse juht Mart Engelbrecht.

Kaldra sõnul on müüt, et renditöö on midagi teistsugust kui tavatöö ja renditöötajaid pole võimalik saada spetsiifilisi oskusi nõudvatele ametikohtadele. «Lihtsalt renditöö võimaldab suuremat kiirust ja paindlikkust,» ütles ta.

Samuti on Kaldra kinnitusel müüt, et renditööjõuna värvatakse peamiselt lihttöölisi. «Manpoweri kaudu oleme vahendanud valdavalt n-ö valgekraesid ehk spetsialiste ja tippspetsialiste,» lausus ta. «Palju küsitakse meilt näiteks inimesi IT ametikohtadele ja raamatupidajaid.»

Renditööst ei saada aru

Mitu rendifirmat tõid Eestile eeskujuks Soomet. Seal on seadused rendiettevõtetele soodsamad, ütles viis aastat Eestist Soome renditöötajaid vahendanud Nuvalo juhataja Vallo Nuuter.
«Kui Soomes renditöötajale tööd anda pole, on ta kodus töö ootel ja sellest pole mingit probleemi. Eestis me oleme sunnitud talle selle aja eest maksma,» selgitas ta.

Personalirendiettevõtete liidu arvates vajab renditöö Eestis suuremat seaduslikku regulatsiooni. Praegu piirdub regulatsioon sisuliselt sellega, et töölepinguseaduses on määratletud renditöö mõiste. Liidu arvates tuleks renditöö puhul võimaldada seda, et lühiajalise lepingu mitmekordsel pikendamisel ei muutuks see tähtajatuks lepinguks.

«Kui praegu saadame inimese kolmandat korda kuhugi tööle, peabki ta meile tööle jääma,» selgitas Kaldra. Samuti soovib liit, et nende tegevusvaldkonda litsentseeritaks, tagamaks sel alal tegutsevate ettevõtete usaldusväärsus, tõi ta välja teise peamise ettepaneku.

«Mõtteviisi muutust on vaja,» lisas Kaldra. «Meid liidus hämmastab, kuidas saavad poliitikud nii innukalt rääkida tööjõuturu paindlikumaks muutmise vajadusest ja samas eirata selle saavutamiseks sellist, suhtelist lihtsat võimalust nagu renditöö.» Tema sõnul ei taheta renditöö teemaga eriti tegelda ega sellest isegi aru saada.

Sotsiaalministeeriumi arvates Eesti seadused siiski soodustavad renditööd.
«Seda kinnitab asjaolu, et töölepinguseadus lubab renditöö kasutamist ja defineerib selle mõiste,» väitis Talur sotsiaalministeeriumist. «Samas oleme seisukohal, et renditöö üksinda ei saa olla töötajate sotsiaalse kaitse vähendamise aluseks.»

Laura Raus

Juristid tööinspektsioonis

Tasuta infotelefon vastab küsimustele

•• Tööinspektsiooni juristi tasuta infotelefonil 640 6000 saab küsimusi esitada tööpäevadel kella 10–15. Vastuse saavad töölepingut, töö- ja puhkeaega, puhkust, palka ja töökeskkonna ohutust, kollektiivseid töösuhteid puudutavad küsimused.

Keerulisematel juhtudel mine ise kohale

•• Ka võib pöörduda otse kohalikku inspektsiooni (keerulisemate küsimuste puhul on lausa soovitatav):

Põhja inspektsioon:

•• Gonsiori 29, Tallinn, tel: 626 9430 (sekretär); This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. Tööinspektor-jurist võtab 2. septembrini vastu E–K kella 9–12 ja N 12–15, ruumis 141, edaspidi võivad vastuvõtuajad muutuda.

Lõuna inspektsioon:

•• Tartus Teguri 37, tel 736 6191
•• Valgas Kesk 12, tel 764 0962 •• Põlvas Aasa 5-1, tel 799 3332 •• Võrus Lembitu 2a, tel 782 1308
•• Viljandis Vabaduse plats 6, tel 433 0570
•• Jõgeval Aia 1, tel 772 2056
•• Põltsamaal Tartu mnt 1a, tel 775 2735; This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

•• Vastuvõtt ja nõustamine töö-päeviti kella 9–12, muul ajal kokkuleppel.

Ida inspektsioon:

•• Jõhvis Malmi 2b, tel 337 1112
•• Narvas Malmi 5a, tel 359 4100
•• Rakveres L. Koidula 18a, tel 322 3959; This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

•• tööpäeviti kella 9–12,
muul ajal kokkuleppel.

Lääne inspektsioon:

•• Pärnus Esplanaadi 10, tel 447 0450
•• Haapsalus Jaama 13, tel 472 4131
•• Kärdlas Leigri väljak 5, tel 5329 2414
•• Paides Tallinna 18, tel 5623 0918
•• Raplas Tallinna mnt 14, tel 5623 0356
•• Kuressaares Lossi 12, tel 453 6941

•• Vastuvõtt toimub enamasti tööpäeviti kella 9–12, täpsem teave tel: 447 0459 või internetist.

••Alati tasub esmalt tööinspektsiooni üleriigiliselt infotelefonilt 640 6000 küsida, kas vastuvõtt ikka toimub (tööinspektor-jurist võib olla puhkusel) ning uurida vajadusel teisi võimalusi.

•• Kõik kontaktandmed ja vastuvõtuajad: www.ti.ee

Kristi Leppik

Ajal, mil ka täie tervise juures inimesed kuude kaupa tööd otsivad, asutas ettevõtlik mees ühingu, mis aitab puudega inimesel tööd leida. Vahel ei kulu selleks aega enam kui pool päeva.

Eestis on töötavate puudega inimeste arv marginaalne. Siin elab ligi 180 000 puudega inimest, neist töötab aga vaid 17 protsenti.

Tööotsimisega puutus kokku ka Indrek Ülper, kes naasis Inglismaalt kodumaale eelmise aasta suvel. Inglismaal otsis ta endale tööotsa ligi kaks aastat, ent edutult. Edutult seepärast, et Ülperi vasak käsi on amputeeritud.

Viib firma ja inimese kokku

Murrang tuli mehe ellu siis, kui ta leidis saareriigist firma nimega Remploy, kes tegeleski puudega inimeste tööleaitamisega. Kahe nädala möödudes alustas Ülper tööd ühes maksimarketis asjade riiulisse ladujana ning seitsme aasta möödudes oli ta selle maksimarketi juhataja.

Naasnud Eestisse, tekkiski tal mõte aidata ka Eesti puudega inimesi samamoodi tööle ja mees lõi firma nimega MTÜ Abikäsi. Nüüdseks on firmal kaks eestvedajat – lisaks Indrek Ülperile veel Marko Simberg.

Kuid kuidas on nii lootusetuna näivas olukorras võimalik puudega inimesi tööle aidata? MTÜ Abikäsi on vahendaja puudega inimese ja tööandja vahel. «Siin on suur vahe, kas firmaga läheb rääkima eraisik või mõni organisatsioon,» selgitas Simberg ja lisas, et seni ei olegi ühtegi negatiivset kogemust firmadega läbirääkimisel välja tuua.

Näitena tõi ta reedel toimunu, kui hommikul pöördus inimene nende poole ja pärastlõunaks oli ta juba tööle võetud – gümnaasiumisse raamatukoguhoidjana. Niimoodi on Abikäsi tööle aidanud üle paarikümne inimese. Lisaks tööotsimisele annab MTÜ ka ise tööd.

Küsimusele, miks on organisatsioonil kergem firmadega suhelda kui inimesel endal, vastas Simberg, et tihtipeale on inimestel halvasti koostatud CVd ja ka enesekindlusest tuleb puudu. «Inimestel on juba nii suur pettumus, sest nad ei ole pikka aega tööd leidnud,» rääkis Simberg ja lisas, et reeglina on puudega inimene ka pikaajaline töötu.

Töötukassa teenusejuhi Aar­ne Akki sõnul oli 31. juuli seisuga registreeritud 2797 erivajadustega töötut. «Aga arv ei pruugi kajastada tegelikku puudega töötute arvu, sest töötu ei ole kohustatud töötukassat puudest teavitama,» selgitas Akk.

Palju sõltub transpordist

Kui varem oli erivajadustega inimestel tööleidmine raske, on see Aarne Akki sõnul nii ka majanduslanguse ajal. Juulikuus teavitasid töötukassat töö leidmisest vaid 109 puudega isikut.
Marko Simberg tõi aga positiivse näite oma esimesest kliendist. Tegu oli mehega, kes sattus koos abikaasaga liiklusõnnetusse ning mõlemad jäid seeläbi invaliidiks.

Lisaks sellele sattus nende ülikoolis käiv poeg kallaletungi ohvriks. «Järsku puudus kogu perel korralik sissetulek, aga ravimeid oli vaja osta. Ja niimoodi kaheksa aastat,» meenutas Simberg. Abikäsi leidis mehele töö kahe nädalaga.

Nii Simberg kui ka Ülper loodavad, et niisugune süsteem nagu Suurbritannias on võimalik ka Eestis käima lükata. Töötukassa teenusejuhi Akki sõnul saavad erivajadusega inimesed üldjuhul töötada kõikidel ametikohtadel, mille jaoks neil on piisav ettevalmistus.

«Ja kui takistuseks on puudest tulenev erivajadus, siis saab töökohti kohandada või soetada abivahendeid,» ütles ta.

Samas on Simberg ja Ülper põrkunud kohandamise küsimuses vastu seina. «Paljud firmad on kurtnud, et nad võtavad hea meelega inimese tööle, aga nad ei suuda talle transporti tagada,» rääkis Simberg. Sestap soovib MTÜ osta endale invaliidibussi.

«Meie pakuksimegi ka seda võimalust, et viiksime inimesed hommikuti tööle ja õhtul tooksime koju.» Selle jaoks aga on vaja umbes 200 000 krooni bussiraha, mille saamisega MTÜ aktiivselt tegeleb.

1 küsimus

Miks töötab Eestis nii vähe puudega inimesi?

Helmi Tampere
sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist

Vastavalt sotsiaalministeeriumi läbi viidud uuringutele 2005. ja 2009. aastal on puudega tööealistest inimestest olnud tööga hõivatud ligi 17 protsenti. Arvestades, et andmed on saadud nii enne masu kui ka sügaval masu ajal, siis on heameel tõdeda, et tööga hõivatud tööealiste puudega inimeste arv on olnud suhteliselt stabiilne (kuigi madal).

Riik on töötanud välja rea meetmeid toetamaks puudega inimest ja tema tööandjat. Arvestades, et puudega inimesel on raskem töötuks jäämise korral tööle naasta, pakutakse meetmeid alates 2007. aastast ka töötavatele puudega inimestele.

Kuid hoolimata kõigist neist võimalustest kasutatakse puudega inimestele mõeldud tööturumeetmeid marginaalselt. Põhjused on erinevad.

Töötud puudega inimesed vajavad eeskätt nõustamist töö otsimisel ja leidmisel, erinevaid koolitusi, tööpraktikat jne. Lisaks on puudega inimestele suunatud meetmete osutamise puhul oluline ka sobiva töökoha olemasolu ja tööandja valmisolek näiteks erinevaid kohandusi läbi viia või võimaldada tugiisik, kes töötut puudega inimest juhendaks.

Võrreldes varasemate heade aegadega on töötutel, kellel on puue, siiski raskem sobivat tööd leida. Seetõttu tõdeb ka töötukassa, et hoolimata senisest selgitustööst tööandjate hulgas on seda vaja veelgi tõhustada, et puudega töötud siiski tööle saaks.

Kindlasti ei nõustu ma aga sellega, nagu oleks nende inimeste arv, kellel on puue ja kes on töötuna arvel, mitmekordistunud, see arv on pigem vähenenud.