Articles
Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu sõnul ei piira Eestis ükski seadusesäte seda, mitmel töökohal inimene töötada võib.
«Lepingute paljusust ei ole seaduses märgitud - ehk siis inimene võib töötada nii mitme tööandja juures, kui ta soovib,» ütles Vilu.
Samuti ei piira seadus seda, kui palju töötunde inimene mitmel kohal töötades teha võib. Ühe tööandja puhul on tööaja piiranguteks kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas, pluss kaheksa ületundi. Kuid kui inimesel on mitu töökohta, siis ei keela seadus tal igaühe juures teha kaheksat tundi päevas.
«Teoreetiliselt on see võimalik, aga see on siis juba selle töötaja enda südametunnistuse asi, et ta ennast haigeks ei töötaks,» märkis Vilu.
Siiri Erala
Mullu töötas 25 000 eestimaalast mitme koha peal, karjäärinõustaja sõnul ei soovitaks ta sellist saatust pikemaks ajaks mitte kellelegi.
Töötukassa nõustamisteenuste juht Lana Randaru tõi mitmel kohal töötamise juures välja kolm probleemkohta: ajajaotus ehk kuidas leida kõikideks töödeks-tegemisteks piisavalt aega, jõuvarude õige hindamine ning professionaalsuse hoidmine.
«Siin tuleb rõhutada et inimene ise ära ei väsiks ja see professionaalsuse pool ei kannataks. Võib juhtuda, et lõpuks ei jõua ühtegi asja õigesti teha. Eks ütle ju vanasõnagi, et üheksa ametit ja kümnes on nälg,» tõi Randaru välja mitmel kohal töötamise pahupoole.
Samas võib mitu ametit mingis olukorras ka kasuks tulla. Positiivseks kogemuseks võib see osutuda näiteks siis, kui inimene suudab ühitada oma töö ja hobid või kui noor püüab leida endale meeldivat tegevusala.
Üldiselt Randaru mitme kohaga töötamist siiski kõige paremaks variandiks ei pidanud. Noor võib õige elukutse leida ka vabatahtlikuna erinevatel elualadel kätt proovides või siis hobidega tegeledes.
Täiskasvanu võiks aga ikkagi otsida endale ühe sellise töökoha, mis võimaldaks toime tulla, ja siis sinna juurde hobitegevuse. «See hoiaks ka inimese psüühilist energiat ülal,» ütles Randaru.
Siiri Erala
Tööandjate keskliidu volikogu aseesimehed Valdo Kalm ja Meelis Virkebau eelistavad, et inimene töötaks vaid ühe tööandja juures. Samas ei välista nad mitmel kohal töötamist, kui sellest on tööandjat teavitatud.
«Arvan, et kõige paremad tulemused tulevad siis, kui sa spetsialiseerud ühele konkreetsele alale ehk teenid n-ö ühte jumalat,» ütles EMT juhatuse esimees Valdo Kalm.
Mitmel kohal töötamine tuleb tema sõnul kõne alla peamiselt siis, kui inimene töötab osaajaga. Teisel kohal töötamisest on vaja informeerida oma juhti ning saada talt selleks nõusolek, rõhutas Kalm. EMTs ei ole tema teada täisajaga töötajaid, kellel on alaliselt ka teine töökoht.
«Ma ei saa öelda et ma [mitmel töökohal töötamise] vastu olen, aga eelistan siiski ühe tööandja juures töötamist,» lausus tööandjate keskliidu volikogus rõiva- ja tekstiililiitu esindav Virkebau. Ühe töökoha puhul inimene killustab end vähem, tema panus tööandjale on suurem ning siis on tal ka võimalik saada paremat tasu oma panuse eest, põhjendas Virkebau.
Ta rõhutas, et teise ettevõtte heaks töötamisest, isegi kui see ei ole konkurent, tuleb tööandjat kindlasti teavitada.
Laura Raus
Inimene peaks ühel kohal töötades saama äraelamist võimaldava palga, leiab Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga.
«Inimene peaks ühel kohal töötades teenima väärikat palka. Sellist, millega ta ära elab ja toime tuleb,» ütles Taliga.
Tema sõnul töötavad Eesti inimesed väga madalate palkade eest, ka oma põhitöökohtades. Mitmel kohal rabamise alternatiivina näeb ta oma õiguste eest seismist töökohal ning suurema palga nõudmist.
Taliga kogemused on näidanud, et Eestis töötatakse rohkem mitmel töökohal kui teistes riikides. «Mujal lähtutakse sellest loogikast, et inimene teeb kaheksa tundi päevas täispanusega tööd ja teenib selle eest piisavalt palka, et toime tulla. Et ta ei pea rabama mitmel pool iga hinna eest, et ära elada,» rääkis ta.
Taliga toetas tööaja vähendamist ja mitmel kohal töötamise kindlates olukordades. Ametiühingujuhi sõnul on tööaja vähendamine kindlasti parem variant kui koondamine.
«Ettevõte võib valida ümberkorralduste ajal heade inimeste säilitamiseks koondamise asemel töökoormuse vähendamise ning jagada väheneva olemasoleva töö oma inimeste vahel. See on igati võimalik ja mõeldav alternatiiv koondamistele,» rääkis ta.
Urmas Neeme
Heidi Kukk
Tegelik töötute arv kajastub selgemini ravikindlustuseta inimeste hulgas.
Sotsiaalministeerium teatas möödunud reedel, et registreeritud töötute arv on vähenenud nädalaga 1027 inimese võrra ning nüüd on Eesti töötukassas arvel 75 691 inimest, mis langetab ametliku töötuse protsendi 11,6-le.
Haigekassa andmetel võib aga Eesti elanikkonna tegelik töötute arv küündida isegi 100 000 lähedale. Kui majanduslanguse alguses, 2008. aasta märtsis sai ravikindlustust meil 1 288 177 inimest, siis kahe aasta ja kolme kuuga on see arv vähenenud 19 546 võrra.
Kuna kindlustatute arvu kiire languse on tinginud majanduslangusest tekkinud tööpuudus, siis võib järeldada, et need ligi 20 000 inimest on samuti töötud, kuid ei ole end töötuks registreerinud või on loobunud seal arvel olemast.
Kokku on praegu Eesti elanikkonnast ravikindlustamata isikuid hinnanguliselt 71 496. Sotsiaalministeeriumi andmetel tegi statistikaamet viimase ravikindlustamata inimeste koosseisu uuringu 2004. aastal. Siis moodustasid mittetöötavad ja seejuures töötuna mitteregistreeritud inimesed valdava enamuse ehk 75%. Ülejäänud olid need, kes olid küll osaliselt hõivatud tööga, kuid ei maksnud makse (ümbrikupalga saajad, maksuvõlglastest füüsilisest isikust ettevõtjad ja isikud, kes töötasid välismaal).
Eesti haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul ei pea haigekassa arvet nende üle, kes on kindlustatute nimekirjast kadunud. „Osa inimesi on ravikindlustuse kaotanud seetõttu, et nad ei ole täitnud töötukassa nõudeid. Kuna töötute arv on suurenenud, siis võib olla palju inimesi, kes ei ole end töötuks registreerinud ning nende kindlustus on seetõttu kadunud,” rääkis ta. Haigekassa soovitab kontrollida ka oma kindlustuse kehtivust. „Võib leiduda neid, kes on nii-öelda mustalt tööl ning tööandja ei maksa nende eest sotsiaalmaksu ning seetõttu ei ole neil ka ravikindlustust,” ütles Koppel.
Tuleb täita tingimused
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu märkis, et töötuna võib neil arvel olla ükskõik kui kaua, kui registreeritud inimene vaid tingimusi täidab. Selleks tuleb otsida aktiivselt tööd ning tulla kord 30 päeva jooksul lähimasse töötukassasse kohale. Töötuna arveloleku tingimusi selgitatakse Sarapuu sõnul uuele töötule esimesel kohtumisel alati põhjalikult. „Võib ka juhtuda, et kui me kolm-neli kuud hiljem neid inimesi maksuametist kontrollime, siis avastame, et nad on leidnud endale rakenduse, kuid unustanud meile teatamast,” ütles Sarapuu. Miks nii palju inimesi kahe viimase aastaga haigekassa arvelt on kadunud, ta öelda ei osanud.
Sotsiaalministeeriumi meedianõuniku Jana Rosenfeldi kinnitusel on töövõimeliste töötute, kuid töötukassas mitte arvel olevate ning seega vastava abirahata inimeste ainsaks sissetulekuks toimetulekutoetus. „Vastavalt 2010. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele,” tähendas ta.
Rohkem väärivad tähelepanu töötuna arveloleku lõpetamise põhjused. Näiteks juunis, kui avaldati viimane sellekohane statistika, vähenes töötukassas arvelolijate arv 10 734 inimese võrra, kuid ainult ligi 5000 neist läks tööle või hakkas ettevõtjaks. Samal ajal kustutati aga registrist selle aasta rekordarv – 4361 inimest, kes rikkus tööotsimisnõudeid või jätsid määratud ajal (nõuetekohaselt kord 30 päeva jooksul) töötukassasse pöördumata.
Kommentaar
Jüri Kõre, Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja
Raskel ajal otsitakse ikka alternatiivsemaid väljapääse. Paljud on töötukassas arvel ka nii-öelda passiivselt. Inimeste jaoks on kõige tähtsam ikka töötu abiraha. Samuti annab arvelolek ka ravikindlustuse garantii ning see on inimeste jaoks juba väga suur pluss. Mõne jaoks on ka kord kuus töötukassas end näitamas käimine keeruline. Juba paarisajakroonine bussisõit võtab mõnel juhul inimeselt viiendiku ta töötuabirahast ära.
Samuti otsib enamik inimesi ajutisi ja hooajalisi tööotsi ning teeb „naabriga vahetuskaupa”. Kui headel aegadel müüakse teenuseid, siis halvematel antakse teenuseid teiste teenuste vastu. Näiteks parandab naabrimees teise autot, kui see vastutasuks tema ahju korda teeb.
Omavalitsused inimeste käekäiku suurel määral kahjuks parandada ei saa. Nende ülesanne praegu on aidata aktiivselt kaasa kogukonnasisesele suhtlusele. Imeravimit välja pakkuda pole võimalik, sest isegi kui vabade töökohtade arv kasvab, siis nende loend ja tingimused on tööotsija jaoks endiselt äärmiselt piiratud. Muidugi on lootust, et need mitukümmend inimest tulevad ikka tööturule tagasi – see juhtub lihtsalt pikema aja jooksul kui mõned aastad tagasi.
Page 1266 of 1592
