Articles
Riigikohus rõhutab oma eilses otsuses seoses Lihula tankla omaniku ja endiste töötajate vahel puhkenud vaidlusega varalise vastutuse lepingu üle, et tööandjad peavad taolise lepingu vajadust põhjendama.
Riigikohtu tsiviilkolleegium saatis eile maakohtule uueks läbivaatamiseks vaidluse Lihula tanklat haldava OÜ Silvenoinei ja tankla endiste töötajate vahel, milles tankla nõuab töötajatelt 2004. aastal avastatud 386 837 krooni suuruse puudujäägi hüvitamist.
Riigikohus tõi oma otsuses välja, et kollektiivse varalise vastutuse lepingu näol on tegemist ebasoodsa lepinguga töötajale, kes vastutab mitte üksnes oma tegude eest, vaid ka kollektiivi teiste liikmete tegude eest.
Kõrgeim kohus rõhutas, et seadusest tulenevalt saab sellist lepingut sõlmida üksnes töötajatega, kelle ametikoht või tööülesanded on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga, veoga või tootmisprotsessis kasutamisega.
Samuti siis, kui ei ole võimalik piiritleda iga töötaja materiaalselt vastutust ja sõlmida temaga täielikku materiaalse vastutuse lepingut.
Kui tööandja hiljem nõuab sellise lepingu alusel töötajalt kahju hüvitamist, peab ta tõendama, et isikliku varalise vastutuse lepingut ei olnud iga töötajaga eraldi võimalik sõlmida.
Riigikohus märkis, et kollektiivse varalise vastutuse lepingu näol on tegemist mitmepoolse kirjaliku lepinguga, millele peavad alla kirjutama tööandja ja kõik kollektiivi liikmed ning sellise lepingu muutmine on võimalik üksnes kõigi osapoolte kirjalikul nõusolekul.
Näitena tõi tsiviilkolleegium välja, et lepingu muutmise tingib ka kollektiivi liikmete koosseisu muutmine.
Toimetas Mirjam Mäekivi, Postimees.ee
Urve Vilk
Töölepingu juurde peaks alati kuuluma põhjalik ametijuhend ja kirjalik tööülesannete kirjeldus. Muidu pole katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töölepingu lõpetamisel millelegi toetuda.
ASis Kroonpress töötaja ebarahuldavate tulemuste korral katseaja lõpuni ei oodata, inimesega räägitakse ning tegeletakse kohe. Seetõttu on katseaja lõpus tööleping lõpetatud ainult ühe töötajaga. "Ilmselt on meil vedanud, oleme head inimesed saanud. Teeme juba ka värbamisel küllaltki kriitilise valiku, hädiseid variante ei taha üldse tööle võttagi, et hiljem ei peaks kedagi vallandama," selgitab personalijuht Merle Okas. Pealegi mõjuks tootmise kvaliteedile kahjulikult, kui uue töötaja sisseelamisprotsessi tuleks otsast alata.
Juht näeb vigu
ASis Valga Gomab Mööbel juhtub üsna tihti, et töötajal tuleb peale tööleasumist nädala või kuu pärast lahkuda.
"Ettepaneku selleks teeb meister. Tagasiside on kirjalik: meister ja tsehhi juhataja panevad kirja, mis neid töö juures ei rahuldanud," selgitab personalitöötaja Riina Kuutmaa.
Kui eduka katseaja läbimise korral Gomab Mööblis tagasisidet ei anta, siis Kroonpressis täidetakse katseaja lõppedes ankeet, kus töötaja saab oma oskusi hinnata. Sama teeb ka otsene juht. Hiljem võrreldakse, kus arvamused kokku lähevad, kus tekivad käärid. Tavaliselt on nii juhi kui ka töötaja hinnangud üsna sarnased. Tootmises on tegevus üsnagi läbinähtav, nõrgad küljed ja vead tulevad välja, mistõttu ollakse objektiivne nii enda kui ka teiste hindamisel.
Töötaja lahkumisel ning mõne kuu pärast Kroonpressi naasmisel katseaega uuesti ei rakenda. "See oleks mõttetu, me ju tunneme teda varasemast perioodist. Kui oleme ta tööle tagasi võtnud, siis järelikult ka hindame. Kui inimene oleks ära väga pikka aega, siis ehk veel," selgitab Okas.
"Mõne kontoritöötaja puhul, keda tunneme läbi ja lõhki, oleme loobunud katseajast või määranud selle lühema kui neli kuud. Muidu mitte," selgitab Gomab Mööbli analoogses situatsioonis tegutsemist Kuutmaa.
Praktikantide puhul lähtutakse Kroonpressis praktika pikkusest ning tööde keerukusest. Kahe aasta jooksul ettevõttes praktikal olnud ja masinatel iseseisvalt hakkama saanud noore puhul määrati katsejaks kaks kuud. Gomabis rakendatakse praktikantidele enamasti täiskatseaega.
Katseajal väiksem palk
Kui enamasti on ettevõtetes katseajal madalam palk, siis Kroonpress ei seo väljaõppeperioodi madalamat palka katseaja pikkusega. "Kui inimene annab teistega võrdset tulemust, pole mõtet talle ka vähem palka maksta. Katseaeg on meil reeglina neli kuud, palgatõus võib toimuda aga juba kahe kuu möödudes," selgitab Okas.
Gomab Mööblis vaadatakse kontoritöötajate palk üle pärast neljakuuse katseaja lõppemist. Tükitöölistel on kolm esimest kuud väljaõppeperiood, mil lisaks operatsioonihinnale makstakse õppetasu. Uued töötajad teevad oskamatuse tõttu vähem operatsioone vilunutega võrreldes, teenides ka vähem palka.
Katseaeg on Okase sõnul tänapäeva tööjõupuuduses kahepoolne - see on kasulik ning jätab taganemistee nii töötajale kui ka tööandjale. Katseaega ei kardeta nagu varem. Töötajal on aega vaadata, kas ta saab valitud tööga hakkama. Kui töö ei sobi, saab lahkuda kolmepäevase etteteatamisajaga, mitte ei pea ootama lahkumisvalduse kirjutamisest alates kuu aega. "Meil on olnud töötajaid, kellele ei sobi öine töö. Nad on paar-kolm kuud tööl olnud ning siis lahkunud. Kui töötaja saab kolm päeva pärast sooviavaldamist lahkuda, on võitnud tema, mitte meie. Meie oleme hädas uue töötaja leidmisega," selgitab Okas.
"Tööandja seisukohast on uue töötajaga kindlat töölepingut kohe riskantne sõlmida. Katseaeg on kasulik ka töötajale, inimesed liiguvad siia-sinna ning katseaeg annab neile hea võimaluse soovi korral kiiresti töölt lahkuda. Kas katseaeg peab just neli kuud pikk olema, on teine asi," arvab Kuutmaa.
Kommentaar
Heli Raidve
ASi Heli Raidve Tööõigusabi juhataja
Töölepingu juurde peaks alati kuuluma põhjalik ametijuhend ja tööülesannete kirjeldus, vastasel korral pole ebarahuldavate tulemuste põhjendamisel millelegi toetuda.
Kui kohtus hakatakse uurima, millised olid tööülesanded, mille täitmisega töötaja hakkama ei saanud, peavad need kuskil kirjas olema. Näiteks ka see, et töötaja peab olema valmis meeskonnatööks.
Näitena võib tuua juhtumi, kus töötajat taheti vabastada seepärast, et tal polnud piisavat suhtlemisoskust, et tiimis tööd teha. Siis aga selgus, et tööülesannete järgi peab ta vaid arvutiga suhtlema ja viimane pole kaebusi tekitanud.
Probleemseks loetakse, kui katseaeg lõpetatakse ebarahuldava tulemuse tõttu esimesel kuul, sest see räägib sellest, et juht ei pinguta õpetamisega, ja viimasel kuul, mis näitab, et töötajat kasutati ära soodsama tööjõuna.
Tööandja peab hindamist olema alati võimeline kohtu jaoks taastama. Selleks sobib kirjalik esildis juhilt ja võimalusel konkreetsed tõendid, mis näitavad, et tulemus oli ebarahuldav.
Töötuskindlustusmaksed lähevad põhiseadusega vastuollu, ütles maksumaksjate liidu tegevjuht Õnneli Varend ja lubas õiguskantsleri poole pöörduda.
Varend ütles, et töötuskindlustusmaksete kogumine senisel tasemel pole veenvalt põhjendatud. "Saame aru, et majandus jahtub ning makstavad hüvitised võivad suureneda, kuid otsust põhjendavaid analüüse pole," ütles Varend.
Varendi sõnul võiksid maksumaksjad töötuskindlustusmaksete praeguse määraga nõustuda, kui hüvitise saajate ring laieneks. Praegu ei maksa töötukassa kollektiivse koondamise hüvitist, kui ettevõttes töötab vähem kui viis inimest. Mingit hüvitist pole loota, kui lahkuda töölt omal soovil või poolte kokkuleppel.
Vastuolu põhiseadusega
"Igal juhul peaks olema tasakaal," kommenteeris Varend, "praegune olukord on meie hinnangul põhiseadusvastane. Kui midagi ette ei võeta, pöördume kindlasti õiguskantsleri poole."
Ametühingute keskliidu juht Harri Taliga hääletas töötukassa nõukogus töötuskindlustusmakse samale tasemele jätmise poolt.
"Ametiühingute seisukoht on, et tuleks tõsta esimese 100 päeva töötuskindlustuse hüvitise määra praeguselt 50 protsendilt 70 protsendile," põhjendas Taliga langetatud otsust. "Tahame, et kindlustusest oleks töö kaotanutele rohkem kasu, et see ei sarnaneks nälja kondise käega."
Taliga tõdes, et suur osa töötajatest ei saa kunagi töötukassast hüvitist, sest neid lihtsalt ei koondata ning nad ei jää töötuks.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et kriitika töötuskindlustusmakse aadressil on õigustatud, sest töötukassasse pole üüratuid varusid vaja.
Kriis kriitikaga nõus
"Me oleksime töötuskindlustusmakset veelgi vähendanud, kui seaduses ruumi oleks," kommenteeris Kriis enda ja samuti tööandjaid esindanud Vahur Krafti otsust töötuskindlustusmakse praegusel tasemel hoidmise vastu hääletada.
"Üldine konjunktuuri jahenemine töötukassa varasid oluliselt ei mõjutaks. Maksumaksjate liidu kriitika on õigustatud, kuna töötukassale pole nii palju reserve vaja," lisas Kriis.
Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium valmistavad ette tööjõureformi. Sellega võidakse üksteist dubleerivad hüvitised kaotada. Praegu saab hüvitist nii tööandjalt kui ka töötukassalt.
Sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium pooldavad töötuskindlustusmakse määra säilitamist, sest tööseadusandlust tehakse praegu ümber ning majandus jaheneb.
Taust:
* Eesti Töötukassa nõukogu otsustas 1. novembril nelja poolt- ja kahe vastuhäälega teha valitsusele ettepanek säilitada 2008. aastal töötuskindlustusmakse määrad selle aasta tasemel - tööandjale 0,3% ja töötajatele 0,6%.
Katrin Sarap
Tööõigusbüroo Labour Consulting OÜ jurist
Üks tööline andis avalduse, et soovib töötada poole kohaga, teine töötaja andis avalduse, et tahab töötada ja saada tasu selle poole koha eest, mis siis üle jäi, lisaks oma olemasolevatele tööülesannetele. Kuidas on õige vormistada või mida võtta aluseks, et raamatupidajale saaks esitatud õige alus tasu arvestamiseks?
Antud juhul ei ole asja faktid üheselt selged ning seega on raske vastata. Üldiselt, kui töötaja annab avalduse tööandjale, et soovib töötada poole kohaga, ja tööandja sellega nõustub, tuleb teha töölepingule vastav lisa. Sellisel juhul on tegemist töölepingus toodud tööajanormi muudatusega, mis eelduste kohaselt toob kaasa ka palgatingimuste muutmise.
Sama kehtib ka selle töötaja kohta, kes avaldas soovi teha lisatööd. Ka sellisel juhul tuleks teha töölepingu lisa, milles märkida ära tööülesanded, tasustamise suurus ja kord. Raamatupidaja peaks lähtuma poolte allkirjastatud töölepingu lisast, kus pooled on kokku leppinud tasustamise tingimused.
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Kas tööandja esindajal on õigus viia iga-aastasest puhkusest üks nädal automaatselt järgmisse aastasse? Inimene, kes asus tööle 1. märtsil 2006, sai eelmisel aastal puhkust kaks nädalat ja sel aastal antakse talle 28 päeva põhjendusega, et seitse päeva viiakse üle 2008. aastasse. Seda seletati sellega, et kui inimene lahkub töölt, ei pea midagi kinni pidama. Ega tegu pole ju ettesaadud puhkusega? Sel viisil on kõigil töötajatel üks nädal puhkust pidevalt reservis. Tööle asumise kuid arvestatakse ju ainult esimese puhkuse ja töölt lahkumise korral.
Ei, sellist puhkuse reservi loomise õigust tööandjal ei ole. Mõnikord küll arvatakse ekslikult, et puhkust võib anda ainult tegelikult töötatud kuude eest.
Puhkust tuleb anda tööaasta kestel täies ulatuses, st vähemalt 28 kalendripäeva, kogu tööaasta eest, sh ka nende kuude eest, mis on puhkuse ajaks veel välja teenimata. Seega on tööaasta 12 kuud tervik, mida ei jaotata osadeks ning puhkus on üldjuhul samasugune tervik. Ainult poolte kokkuleppel, s.t töötaja nõus-olekul, võib puhkust osadeks tükeldada.
Esimene tööaasta on erand, siis on töötajal õigus saada puhkust pärast kuuekuust töötamist võrdeliselt töötatud kuude arvuga, s.t kuue kuu järel saab kuue kuu puhkuse, seitsme kuu järel seitsme kuu puhkuse jne. Saamata jäänud puhkuseosa antakse tööaasta kestel. Seega peaks tööaasta lõpuks ka kogu esimese tööaasta puhkus olema kasutatud. Üksnes töötaja nõusolekul liidetakse esimese tööaasta kasutamata jäänud puhkuseosa järgmise tööaasta puhkusega või antakse teise tööaasta kestel mõnel muul ajal.
Puhkuseosa pidev üleviimine võib lõpuks kaasa tuua puhkusenõude aegumise tööaasta ajavahemikus 01.03.0628.02.07 eest ettenähtud puhkuseosa aegub nelja aasta pärast, s.t 1. märtsiks 2011.
Page 1433 of 1592
