Helve Toomla,
ametiühingute jurist

•• Käin täistööajaga tööl ja õpin Tallinna vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi 12. klassi õhtuses õppevormis. Tekkis küsimus täiskasvanute koolituse seaduse II peatüki kohta, kus öeldakse, et õppesessioonideks antakse õppe-puhkust koolitusasutuse teatise alusel vähemalt 30 kalendripäeva õppeaasta jooksul ja õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust 35 kalendripäeva. Mis on õppesessioon? Palun selgitage õppeaasta jooksul õppepuhkuse võtmise korda tasemekoolituse puhul.

Täiskasvanute koolituse seadus võeti vastu 1993. aastal, siis käisid nn mittestatsionaarsed üliõpilased ja õpilased loenguid kuulamas, eksameid-arvestusi, kontrolltöid jms tegemas ülikooli või kooli määratud ajavahemikel ehk õppe-eksamisessioonidel. Nüüdseks on õppekorraldust muudetud ja õpe ei pruugi enam toimuda sessioonide kaupa. Kahjuks ei ole riigiisad pidanud vajalikuks vana seadust nüüdis-ajastada või uut vastu võtta.

Kui koolis, kus töötaja õpib, sessioonõpet ei ole, tuleks kooliga kokku leppida, millal ta eksameid, kontrolltöid jms teha soovib.

Selle kokkulepitud aja näitab siis kool tõendil, mille alusel töötaja õppepuhkust taotleb.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt kestab õppe-aasta õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal, seega 1. septembrist kuni 31. augustini.

Täiskasvanute koolituse seaduse järgi on töötajal õigus saada õppepuhkust juhul, kui ta omandab põhi- või üldkeskharidust õhtu- või kaugõppe vormis või eksternina. Gümnaasium peab oma tõendil näitama peale õppesessiooni aja ka õppevormi.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb kirjutada tööandjale avaldus, kus on kirjas soovitav õppepuhkuse (sessiooni) aeg, ning sellele lisada gümnaasiumi tõend. Õppepuhkust võib saada osadena, õppeaasta jooksul kokku vähemalt 30 kalendripäeva ning viimasel õppeaastal lisaks sellele 35 kalendripäeva keskhariduse omandamise puhul.

Keskmine palk säilitatakse kümneks päevaks, ülejäänud päevadeks säilitatakse vähemalt kehtiv alampalk, mis tänavu on 3600 krooni kuus ja 21,50 krooni tunnis.

Kuna seadus on vananenud ja mõneski osas ebamäärane, siis soovitan kõigil töö kõrvalt õppivatel töötajatel tööandjaga täpsemates õppepuhkuse tingimustes ja tasustamises töölepingus kokku leppida.

Jürgen Valter
Rimess OÜ õigusnõustamise osakonna juhataja

Rimess OÜ õigusnõustamise osakonna juhataja Jürgen Valter tutvustab sel poolaastal mõisteid, mille väärkasutus on Eestis levinud.

Kas oled töötaja või töövõtja? Kui kuulata näiteks meie valitsuse liikmeid, kõrgeid ametnikke ja muidu tarku mehi, siis tundub kohati, et need mõisted on samatähenduslikud.

Näiteks ei ole erandlik, kui räägitakse töövõtjate miinimumpalga tõusust jms. Tegelikult on "töötaja" ja "töövõtja" mõistetel põhimõtteline erinevus. Töötaja on tööõiguslik mõiste, mis väga lihtsustatult tähendab isikut, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile, kusjuures tööandja kohustub maksma selle eest palka ning kindlustama töötaja kokkulepitud töötingimustega (sh tööga) (TLS N 1).

Töötajal on lisaks veel hulgaliselt muid õigusi (nt õigus puhkusele, õigus puhkepäevadele, õigus ületunnitasudele jne). Töövõtja on seevastu võlaõiguslik mõiste. Töövõtja kohustub vastavalt lepingule (töövõtuleping) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö). Teine isik (tellija) kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (VÕS N 635).

Seega on töötaja ja töövõtja peamine erinevus piltlikult öeldes selles, et töötaja kohustub tööd tegema, kuid töövõtja kohustub töö ära tegema.

Töötajal on mitmesugused laiaulatuslikud sotsiaalsed tagatised ja hüved, mida töövõtjal ei ole. Võiks öelda, et töötaja on sotsialist, kuid töövõtja on kapitalist.

Sotsiaalministeerium kohtus
24. oktoobril tööandjate ja ametiühingutega, et arutada töölepinguseadusest tulenevaid tähtajalise töösuhte ja töösuhte lõpetamise küsimusi.

Tänase arutelu peateemaks oli töölepingu ülesütlemine. Teema tõstatamisel oli eesmärk leida parimad lahendused töötajate kaitseks, kui nad on töötud. Samaaegselt peaks need julgustama uue töö otsimisel.

Kohtumisel räägiti nii etteteatamisest töötajate koondamisel kui ka koondamishüvitistest. Ümarlaual osalenud leidsid, et töötajate koondamise reegleid on võimalik muuta.
Ametiühingute arvamusel ei peaks koondamishüvitisi vähendama, küll oldi valmis arutama, kuidas koondamishüvitisi välja maksta.
Tööandjad nõustusid põhimõttega, et koondamishüvitised peavad säilima, aga väiksemas määras.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve sõnul väärib kaalumist ametiühingute ettepanek, et koondamishüvitisi makstakse igakuiste osamaksetena töötuse perioodi jooksul. „Praegu makstakse koondamishüvitis kogusummas välja töösuhte lõppemisel,” ütles Järve. Tööandjad rõhutasid, et koondamishüvitiste teatav vähenemine võib tugevdada tööturgu tervikuna ja luua eeldusi uute töökohtade tekkeks. Eriarvamusele jäädi Töötukassa rolli osas koondamishüvitiste maksmisel.

Teise teemana käsitleti tähtajalise töölepingu sõlmimise võimalusi. „Eestis on traditsiooniliselt tähtajalisi töösuhteid vähe. Üks põhjustest võib olla see, et majandus ja tööturg on olnud aastaid tõusuteel,” ütles Järve.
Tööandjate ja ametiühingute arvamus tähtajaliste töölepingute sõlmimise osas erines. Kõik osalejad olid ühel meelel, et töösuhte erinevad vormid ei tohi vähendada töötaja kaitset ning peamiseks töösuhte vormiks peab siiski jääma tähtajatu tööleping.
Osalejad tõdesid, et lisaks tähtajalisele töölepingule tuleks arutada ka teisi mittetraditsioonilisi vorme, näiteks kolmepoolset töösuhet.

Kohtumisel osalejad leidsid, et kollektiivsete koondamiste puhul on oluline roll nii Tööturuameti, Tööinspektsiooni kui Töötukassa koostööl.

Järgmine konsultatsioon toimub 5.novembril, kohtumisel räägitakse töö- ja võlaõiguse kokkupuudetest.

Eli Lilles,
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

Merike Lees

Kui riskianalüüs näeb töötajate grippi haigestumises ohtu firma äritegevusele ja vaktsineerimine on selle vältimiseks vajalik, säästab ettevõte vaktsineerimise pealt erisoodustusmaksu.

"Kõigil töötajatel, kelle amet nõuab suhtlemist ja inimestega lävimist, on oht nakatuda ja nad võiksid olla vaktsineeritud," ütles Medicoveri töötervishoiuarst Elsa-Ene Kikerpill.

Just võiks, mitte peaks, sest töötervishoiuarst ei saa teha korraldusi, vaid võib anda ainult soovitusi.

Tallinna Merimetsa polikliiniku patsientide nõustaja Olev Lumiste kinnitas, et tööandjate huvi vaktsineerimise vastu on kasvanud.

"Vaktsineeritakse nii gripi, puukentsefaliidi kui ka B-hepatiidi vastu," sõnas Lumiste.

Lumiste ei pea puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist mitte ainult metsameeste teemaks, sest puuk võib rünnata ka linnapargis.

Pank näeb viirustes riski

Hansapank, kes on juba aastaid oma töötajaid vaktsineerinud ja selle pealt riigile erisoodustusmaksu maksnud, on tänavu riskianalüüsi uuendanud ja ohutegurina toonud sisse ka viirused.

"Oleme oma riskianalüüsi tegevate partneritega põhjalikumalt läbi rääkinud töötajaid ohustavad tegurid, mille hulgas on klienditeenindusüksustes ka mitmed viirused," rääkis Hansapanga personalidirektor Tea Trahov.

Sellest lähtuvalt on Hansapanga riskianalüüse täiustatud ja nad saavad mõnes üksuses kasutada maksuvaba vaktsineerimist.

Trahov möönab, et asjaajamine on keeruline, kuna organisatsioon on suur ja riskianalüüsi teevad välispartnereid ning Hansapanga personali- ja raamatupidamisinimesed koos.

"Asutused ütlevad meile, et nad tahavad võimaldada oma töötajatele protseduure," räägib Elsa-Ene Kikerpill. Seda vastupidiselt kartusele, et tööandjad võivad üritada mõjutada arste hoopis ettekirjutustest loobuma. "Ega me ei kuula, kui keegi meile seda ka ütleb," sõnas Kikerpill.

Bürootöötaja trenni

Kui inimene istub kaheksa tundi laua taga, siis on selge, et talle on vaja massaaži ja sporti. "Massaaž on laisa inimese sport," ütles Kikerpill. "Palju parem on käia kaks korda nädalas ujumas või teha sporti."

Tööandjal jääb ka siis, kui arst on töötajale protseduuri määranud, võimalus valida, kas täita arsti soovitust või mitte. Samuti ei pea tööandja arsti soovitusel määratud protseduure täies mahus hüvitama, vaid võib seda teha ka osaliselt.

Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall on seisukohal, et sportimise toetamist võiks lubada ja soodustada, kuid see on poliitilise otsuse taga. "Kui tööandja tahab tervisesporti raha panna, siis miks mitte," sõnas ta.

Kikerpill arvestab soovituse kirjutamisel patsiendi enda soovidega. Kui inimene tunneb, et vajab massaaži, siis seda talle ka kirjutatakse. "Mulle meeldib, kui patsient teab, mida ta vajab, ja ta selle välja ütleb," märkis Kikerpill.

Arsti soovitus on otsustav

"Kui töötervishoiuarst ütleb, keda ja mille vastu on vaja vaktsineerida, siis ei ole see erisoodustus," ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.

Kõigi töötajate üleüldine vaktsineerimine ei pruugi olla põhjendatud ja läheb maksu alla. Selles osas ei toonud mingeid muutusi ka maksuameti, tööinspektsiooni ja töötervishoiuarstide kohtumine ülemöödunud nädalal.

Kommentaar

Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic AS vanemmaksukonsultant

Erisoodustustega seoses on põhiline hinnang: kas kulutus on tehtud tööandja või töötaja huvides.

Maksuamet on hinnangute andmisel suhteliselt konservatiivne ja see ongi toonud kaasa olukorra, kus kasulikum on investeerida küprokisse ja asfalti (st kinnisvaraarendusse) kui töötajate tervisesse ja haridusse. Skandinaaviamaades on aga vastupidi: töötajate tervisesport jms on normaalne ettevõtluskulu.

Liiga sageli lähtutakse erisoodustuste osas küsimusest, kas seadus midagi tegema kohustab või mitte. Selline lähenemine on eriti levinud töökeskkonna ja töötervishoiu suhtes.

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Töötaja on teise lapsega lapsehoolduspuhkusel kuni 31. juulini 2008. 2007. aasta novembris sünnib perekonda kolmas laps. Töötaja ei ole alates 28. augustist 2005 päevagi tööl käinud. Palkasid tõsteti 2007. aasta aprillis. Kas ka sellel töötajal oli õigus palgatõusule ja vastavale muudatusele töölepingus?

Kui palgatõus toimus õigusaktis (seadus, määrus) või kollektiivlepingus ette nähtud alustel ja korras, siis on sellele õigus kõikidel töötajatel, sh ka lapsehoolduspuhkusel oleval töötajal. Nende aluste puudumise puhul tuleb suuremas palgas tööandjaga kokku leppida, nõudeõigust töötajal ei ole. Samas ei või lepingu-järgne palgamäär jääda väiksemaks, kui on kehtiv alampalk.