Articles
Erki Vabamets,
Advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets vandeadvokaat
Võib öelda, et seaduse järgi ei ole suulist katseaega olemas. Seaduse kohaselt peab tööleping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kui kirjalik tööleping on sõlmitud ja selles ei ole katseaega ette nähtud, siis katseaega järelikult ka ei ole. Tööandja ei saa väita, et katseajas lepiti suuliselt kokku väljaspool kirjalikku töölepingut, näiteks pärast lepingu vormistamist.
Kui kirjalik tööleping on jäänud sõlmimata, siis ei tähenda see, et töösuhet ei ole tekkinud. Seadus ütleb, et kui tööandja on inimese tööle lubanud, on see võrdväärne töölepingu sõlmimisega, isegi kui seda ei vormistatud. Sel juhul vormistatakse tööleping kirjalikult tingimustel, mida tegelikult kohaldati.
Kuna katseaeg ei ole seaduse järgi töölepingu kohustuslik tingimus ehk seda kohaldatakse ainult poolte kokkuleppel, siis on tööandjal suuliselt sõlmitud töölepingu puhul väga raske tõendada, et kokku lepiti ka katseajas. Kui töötaja sellele vastu ei vaidle, võib suulise töölepingu puhul kõne alla tulla ka suuline katseaeg. Igal juhul ei või katseaeg ületada nelja kuud. Lühemas katseajas võib alati kokku leppida.
Andrus Kahn,
Stern Koolituse treener-konsultant
Töökaotusest tingitud stressiga tegeletakse peamiselt kolmel viisil: kas otsitakse olukorrale lahendus, muudetakse reageeringut või põgenetakse reaalsusest.
Töökaotuse mõju inimesele on individuaalne ja sõltub isiksusest. Vallandamine toob sageli kaasa stressi, mis mõjub füüsilisele ja vaimsele seisundile negatiivselt. Kõige raskemalt elavad töökoha kaotust üle mehed ning üksikud inimesed, kelle jaoks töö ongi elu sisu.
Kõige rohkem esineb töökaotuse tagajärjel stressi 2539-aastastel inimestel, kuna just selles ajavahemikus seatakse endale kõige kõrgemad eesmärgid nii tööl, peres kui mujal eluvaldkondades. Enim kannatavad töökaotusest tingitud stressi all madalamaisse ja kõrgeimasse tulurühma kuuluvad töötajad.
Stress võib järjepideva ebaterve enesepingestamise tagajärjel areneda depressiooniks ning sellisel juhul on kasulik pöörduda terapeudi või psühholoogi poole. Pikaajaline stress laastab tervist ja vaimu. Inimene võib muutuda tujukaks ja kergesti ärrituvaks. Sagenevad pea- ja seljavalud, immuunsüsteem ei tööta korralikult ning sageneb sesoonsetesse haigustesse haigestumine.
Keskendu positiivsele
Stressi ei anna vältida, meil jääb üle vaid õppida sellega kohanema. Stressiga toimetulekuks on kolm põhilist teed. Lahendusele suunatud mõtteviisi eesmärgiks on muuta olukorda ja teha midagi konstruktiivset, leida probleemile lahendus.
Näiteks võib uue töökoha otsimisest vabal ajal õppida midagi uut (näiteks kuidas oma pingeid meditatsiooni abil vähendada), külastada psühholoogi, kuulata stressi maandavat autohüpnoosi, teha sporti või fokuseerida oma tegevused muul moel tasakaalu ja sisemise rahu säilitamisele.
Emotsioonidele suunatud mõtteviisi eesmärk on muuta oma reageeringut tekkinud olukorrale. Näiteks keskendub inimene sellele, mille poolest on tekkinud olukord kasulik, mida huvitavat saab sellest õppida, ning paneb oma mõtted kirja. Soovitatav on need kasulikud mõtted suurelt paberile kirjutada ja asetada kodus nähtavasse kohta see aitab positiivset häälestatust säilitada ja kinnistada.
Olukorra positiivsete aspektide mõistmiseks võib kasutada neurolingvistilises programmeerimises toodud olukorra konteksti ja sisu uuestimääratlemist, näiteks otsides võimalikult palju vastuseid küsimustele «Mida võimaldab mul tekkinud olukord?», «Mida muud võiks see mulle tähendada? », «Mis on selle olukorra positiivne väärtus?». Iga olukord on millegi jaoks kasulik ning see harjutus aitab näha ja mõista olukorra helgemat poolt.
Uskumused ja hoiakud
Inimesed, kes tulevad stressiga hästi toime, kasutavadki kahte kirjeldatud toimetulekustiili. Toimetuleku efektiivsus sõltub inimese enda hoiakutest ja uskumustest. Kui inimene usub, et vallandamine on maailma lõpp, süvendab see stressi. Keskendudes olukorra võimalikule kasule ning uskudes, et elus pole läbikukkumisi, on vaid tagasiside, luuakse endale toimetulekut toetav mõtteviis.
Kolmas toimetuleku viis on põgenemine, et kujunenud olukorda vältida ja sellest distantseeruda, surudes maha oma mõtted, tunded ja vajadused. Soovunelma ning reaalsuse konflikti tagajärjel hakatakse tarbima alkoholi, (uuesti) suitsetama, manustatakse rahusteid ja/või unerohtu, narkootikume vms.
Enim mõjutavad kriisis toimetulekut inimese enda uskumused ja hoiakud ning tema hinnang olukorrale. Uskumuste süsteem põhineb indiviidi arusaamal põhjuse-tagajärje seostest.
Enamik inimesi suhtub uskumusse kui reaalsusesse. Sisuliselt pole aga uskumus midagi muud kui kindlustunne, et miski tähendab just teatud asja. See kindlustunne võimaldab meil valla päästa sisemisi ressursse, mis aitavad meid olla tulemuslikumad.
Inimene suudab oma mõttega luua kõike, mida ta tahab. Küsimus on selles, kas ta valib uskumise, et probleemid on hirmuäratavad, või usub, et probleemid on meie õpetajad ja uued võimalused. Seega on meie enda uskumused kas jõu või jõuetuse allikad.
Edule viivad uskumused
Pole läbikukkumist, on vaid tagasiside.
Ükskõik mis juhtub, kasulik on võtta vastutus.
Ei pea kõike mõistma, et olla võimeline kõike kasutama.
Inimesed on igaühe suurim ressurss.
Iga inimene on ainulaadne.
Igaüks teeb hetkel parima kättesaadava valiku.
Töö on mäng.
Ilma kohustusteta pole püsivat edu.
Igale probleemile on lahendus.
Tavaliselt tervistkahjustaval töökohal sooduspensionile jäämise õiguse välja teeninud mehed ei kiirusta koju jääma, vaid jätkavad tööd endisel kohal või õpivad ära uue ameti.
Tööturuameti Ida-Viru osakonna Jõhvi büroo konsultant Tatjana Kazeko ütles Põhjarannikule, et sooduspensionärid eelistavad töötamist jätkata, vahetades tervistkahjustava ameti mõne muu vastu.
Sooduspensionile jäänud naiste motiveeritus uut tööd otsida on aga väike, sest Kazeko sõnul otsustavad umbes 50aastased naised pensionile jäädes lastelaste kasvatamisele pühenduda. Need aga, kellel lapselapsi veel ei ole, ei soovi tööle minna, sest naistele pakutavatel vabadel töökohtadel on palk väga madal ning see kallutabki otsuse sooduspensioni saamise kasuks.
Keemiakontserni Viru Keemia Grupp pressiesindaja Julia Aleksandrova sõnul otsustab enamik nende asutuse sooduspensionäridest edasi töötada, sest see on rahaliselt kasulikum.
Toimetas Hanneli Rudi, Postimees.ee
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) peab ainuvõimalikuks, et praegu kehtiv riigiteenistujate totaalne streigikeeld, mis on vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseadusega kui rahvusvaheliste õigusnormidega, tühistatakse korrektselt ja kiiresti.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu jõudmine Riigikogu menetlusse on EAKL hinnangul positiivne. Eelnõu näeb ette riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asutuste teenistujate streigikeelu leevendamise. Siiski on eelnõus olulisi puudujääke, mille kõrvaldamiseta võib riigiteenistujate streigiõigus jääda pigem sõnakõlksuks.
Töötajate õigusi ei tohi lörtsida ühe käega justkui anda ja samas teisega võtta, ütles EAKLi esimees Harri Taliga, kes välistab võimaluse, et valitsus saaks õiguse määrata elutähtsad teenused, kus töötajad on streigiõigusest ilma jäetud või kus on seda piiratud. Streigiõiguse piirangute lõpliku loetelu peab andma seadus, et valitsusel ei tekiks ahvatlust keelata streikimine kõikjal, kus tööandja ei arvesta töötajate huvidega.
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) on seisukohal, et streikimise võib keelata üksnes kahel juhul: esiteks avalikele teenistujatele, kes otseselt teostavad riigivõimu, teiseks töötajatele, kes täidavad elanike esmavajaduste rahuldamiseks hädavajalikke ülesandeid.
Eelnõu põhimõtteline puudus on ka selles, et see ei maini poole sõnagagi kiire ja sõltumatu vahekohtu- või lepitusmenetluse seadustamist, mis täna Eestis puudub. Ometi rõhutab ILO ühemõtteliselt, et kaitstud peavad olema ka nende töötajate ja ametnike huvid, kellele kohaldatakse täielikku streigikeeldu või streigiõiguse osalist piiramist.
Kui töötajad ei tohi oma huve kaitsta streikides, peab olema välistatud võimalus, et tööandja olgu see riik, omavalitsus või erafirma nende palganõudele lihtsalt vilistab, märkis Taliga. Sellised vaidlused peab lahendama erapooletu organ või isik, kelle otsus on lõplik ning kuulub viivitamatult täitmisele. Samuti peab EAKL vajalikuks, et õigus piiranguteta streikida oleks rohkematel töötajate rühmadel kui eelnõu ette näeb.
Ametiühingute Keskliit on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud korduvalt ettepanekuid tagada streigiõigus ka avalikele teenistujatele. Kuna riik pole aastate jooksul suvatsenud probleemi lahendada ja totaalset keeldu tühistada, esitas EAKL tänavu jaanuaris Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile Eesti Vabariigi vastu kaebuse, mida ILO menetleb.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808
Kadri Ibrus
Kuna praegune töötajate ametlik informeerimiskohustus töösisekorraeeskirjade koos-kõlastamine või tööraamatu pidamine on uue sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu tulemuste kohaselt tööandjale suhteliselt kulukas, võib see uues seaduses oluliselt lõdveneda võikaduda.
Poliitikauuringute keskuse Praxise uuringust selgus, et töö- andjale lähevad näiteks töösisekorraeeskirjade pidamine ja seal tehtavate kooskõlastuste tegemine maksma 36 miljonit krooni aastas ning tööraamatu pidamine 8,4 miljonit krooni aastas.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve ei olnud nõus veel ütlema, mis on täpselt ministeeriumi seisukoht töötajate infokohuste lihtsustamise suhtes, selgitades, et enne oodatakse ära teise osapoole arvamused.
Sotsiaalpartneritega püüa-me arutada, kas tööraamatud ja isikukaardid teenivad praegu seda eesmärki, mis enne, ja kas neid on üldse vaja, sõnas Järve. Kui suures ettevõttes nagu Elcoteq on sisekorraeeskirjad vajalikud, siis kuue-seitsme töötajaga ettevõttes on see Järve sõnul juba küsitav. Ning kas näiteks on vaja kooskõlastada iga töösisekorraeeskirjades tehtud muudatust töökaitseinspektsiooniga? Asja võib tema sõnul lihtsustada töökorraldust optimeerides ning erinevate IT-lahenduste kaudu.
Nii ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kui ka töö- andjate keskliidu juht Tarmo Kriis on nõus, et tööraamat on oma aja ära elanud. Kui Kriis pooldab ka sisekorraeeskirjade kaotamist, siis Taliga leiab, et need ja tööinspektsiooni kaudu ka riigi järelevalve nende üle peavad jääma. Põhiseadus ütleb juba, et töötingimused peavad olema riigi kontrolli all, ütles Taliga, kelle sõnul on vaja kaitsta töötajaid, kes ise ei tunne piisavalt seadusi ja oma õigusi.
Page 1439 of 1592
