Articles
Merike Lees
Töötaja peab tegema endale selgeks, kas talle on oluline tööandjalt palka saada või õppida.
"Me oleme teinud selgeks, et päevane õpe ei tule kõne alla," sõnas DHLi Balti personalijuht Ava Kareda. "Inimene ei saa panna tööandjat fakti ette, et ta läheb nüüd kooli. Ta peab ikka mõtlema, kes talle palka maksab."
Teisest küljest soosib ja koguni toetab DHL töötajate akadeemilist õhtust või kaugõpet rahaliselt. Kui töötaja õpitav eriala langeb kokku DHLi äriliste vajadustega, hüvitab tööandja neile 25 protsenti semestri õppemaksust. Selle summa pealt makstakse ka riigile erisoodustusmaksu.
Eelistatud on firma tegevusega seotud koolitus
DHLi töötajad õpivad nii EBSis, Nordis, TTÜs, Eesti Ameerika Ärikolledis kui ka Tehnikakõrgkoolis, kus õppemaks erineb suures ulatuses.
Tööandja eelistatud valdkonnad on logistika, rahandus, ärijuhtimine ja personalitöö kallakuga psühholoogia. Inimene, kes sisekujundust õpib, kompensatsiooni ei saa.
Kareda hinnangul õpib DHLis laias laastus 10 protsenti personalist. Õppekompensatsioon koos erisoodustusmaksuga ulatub poole miljoni kroonini aastas.
Bally-s kasiino personalijuhi Jelena Selega sõnul ei ole klienditeenindajatel võimalust töö ajast loengutel käia, nemad saavad koolis käia vabadel päevadel. Kontoriinimeste töö on aga paindlik ja nemad võivad vajadusel ära käia. "Tööaega me ei jälgi, peaasi, et tööülesanded on täidetud," selgitas Selega.
Osaliselt ööpäev läbi töötava plastitehase Bladhs Eesti ASi sekretär-personalijuhi Kätlin Käärti sõnul on tootmisfirmas võimalik aeg-ajalt leida sellist tööd, mis kellaajaliselt sobib.
Kooli- ja tööaega saab kombineerida
Kuna on ööpäev läbi tehtavaid töid pereinimene hea meelega teha ei eelista, tekib õppuritel võimalus päevasel ajal käia koolis ja töötada õhtupoole.
"Paljuski oleneb see töö iseloomust, tulemusest ning võimalustest, pelgalt tööaega tänapäeval ehk enam siiski ei vaadata," selgitas Käärt. Telefonivalves inimest ei saa töö ajast ära lubada, kuid andmesisestaja saab oma tööd teha ka õhtusel ajal, peaasi, et hommikuks info arvutis oleks.
"Inimest motiveerib see, et ta saab oma ajakasutust ise planeerida," leidis Käärt. "Andmesisestajal, kelle töö on päevasel ajal suhteliselt hakitud, võib kuluda töö tegemiseks päevasel tööajal pool päeva, samas aga õhtul võib ta selle töö ära teha paari tunniga."
Käärt ei arva, et tegu oleks andmesisestaja alakoormusega, mida on väga raske tõestada. Töötades ise samuti kahel ametikohal, teab ta, kuidas pooletunnine töölõik võib venida päeva pikkuseks.
Bladhsis on ka negatiivne näide, kus töötaja oligi n‑ö igavene üliõpilane: ta õppis ülikoolis, võttis lisakoolitusi ja kursusi, mis aga ei andnud tööle lisaväärtust, vaid tema puhkused ja õpihimu hakkasid hoopis segama tööd ja muutusid koormavaks kolleegidele. Kuna huvi õppimise vastu oli suurem kui töötamise vastu, siis inimene loobus tööst.
Tanel Raig
Ligi viiendik vedajaid rikub sõidukijuhi töö- ja puhkeaja reegleid, selgus möödunud neljapäevasel kontrollreidil.
Neljapäeval kontrolliti Luhamaa ja Koidula piiripunktides 51 veokit. Kaheksal sõidukijuhil esines sõidu- ja puhkeajarikkumisi. Lisaks avastati 20 kontrollitud sõidukil tehnorikked ja üheksa neist saadeti riigipiirilt tagasi.
Aeg tiksub piirisabas
Autoettevõtete Liidu juhi Villem Tori kinnitusel ei suuda autojuhid piirijärjekorras seistes töö- ja puhkeaja nõudmisi täita, kuna peavad aeg-ajalt autot liigutama. See tähendab, et pärast mitmepäevast piirijärjekorras seismist tuleb veokijuhil tegelikult pärast piiriületust alustada puhkeaega. "See on karjuvalt ebaõiglane, kui ta on niigi mitu päeva piirijärjekorras seisnud," leiab Tori.
Tori arvates peab Eesti riik olukorra lahendamiseks hakkama korraldama registreerimist piiriületusjärjekorda. See tähendab, et veoki saab registreerida järjekorda ning on teada, millal on umbkaudne piiriületusaeg. See võimaldaks veokijuhil vahepeal auto parkida ja kasutada aega puhkamiseks. Eesti juhtidel oleks kogunisti võimalus registreerida end piirijärjekorda juba enne väljasõitu ja alustada sõitu alles siis, kui läheneb eeldatav piiriületusaeg.
Täiendavad nõuded sõidukijuhi töö- ja puhkeajale hakkasid kehtima tänavu aprillis. ASi Elstera juhataja Kalle Elster on nimetanud uute töö- ja puhkeaja nõuetega kohandumist ettevõtte suurimaks väljakutseks sel aastal.
Ettevõtte juhatuse liige Ivo Elster selgitabki nüüd, et kaugsõiduautode töös tuli teha muudatused, mille tõttu pole töötempo endine. Vajalikud pausid vähendasid kogukäivet 10%, mistõttu ellujäämiseks pidi firma tõstma veohindasid. "Esimese hooga ei tahtnud kliendid hinnatõusu kuidagi mõista. Paar kuud võttis aega, kuni kliendid probleemi olemasolust teadlikumaks said ja hinnatõusuga osaliselt kaasa tulid," nendib Ivo Elster.
Klient vedajat ei kontrolli
ASi Rautakesko logistikajuht Indrek Reismann seevastu väidab, et pole kliendina tunnetanud aprillis kehtima hakanud töö- ja puhkeaja täienduste mõju neile pakutavas transporditeenuses. Veofirmad pole tõstnud hindasid ega muutnud transpordigraafikuid. Reismann pole ka kontrollinud teenust osutava veofirma töö- ja puhkeajareeglitest kinnipidamist. "Eeldame siiski, et kontrolli teostab ja määruse täitmise eest vastutab veoteenuse osutaja, kellele määrus on rakendatud," leiab Reismann.
Autoettevõtete Liidu andmetel on aprillis määrusega kehtima hakanud muudatused toonud vastutuse ka veo tellijale.
Tulemused
Peaaegu pooled veokid tehnorikkega
* 12. septembril kontrolliti Luhamaal ja Koidulas veokeid
* Kontrolliti 51 veokit
* Tehnorikkega oli 20 veokit
* Erakorralisele ülevaatusele saadeti 14 veokit
* Sõidu- ja puhkeaja rikkumisi oli 8 veokijuhil
* Riigipiirilt saadeti tagasi 9 veokit
Allikas: Autoettevõtete Liit
Minimaalne puhkeaeg 24 tunni jooksul 9 tundi
Olulisemad täiendused aprillis kehtima hakanud sõidukijuhi töö- ja puhkeaja reeglites
* Vastutus töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest langeb lisaks juhile ka kaubasaatjatele, ekspedeerijale, reisikorraldajale, peatöövõtjale ja alltöövõtjale. Veo teostamiseks sõlmitud lepingulised ajakavad peavad võimaldama juhil täita töö- ja puhkeaja tingimusi.
* Pärast kuut 24tunnist töö- ja puhkeaega on juhid kohustatud võtma iganädalase puhkeaja. Eelmine regulatsioon lubas bussijuhtidel võtta iganädalase puhkeaja peale 12ndat 24tunnist töö- ja puhkeaega.
* Minimaalne puhkeaeg 24 tunni jooksul on 9 tundi.
* Osadeks jaotatud puhkeaja korral tuleb esimese osana kasutada minimaalselt kolme tunni pikkust osa.
* Sõiduaegade vahelist puhkeaega võib jaotada ainult kaheks osaks, millest esimene osa on 15 minutit ja teine 30 minutit, mitte vastupidi.
* Sõiduaega arvestatakse summeeritult alates ajahetkest kui juhil on ärakasutatud puhkeperiood või vaheaeg.
* Mitme juhiga sõidul peavad mõlemad juhid viibima sõidukis. Vaid esimese tunni jooksul on teise juhi kohalolek vabatahtlik.
* Juht peab kõik ajad, välja arvatud automaatselt salvestatav sõiduaeg, registreerima kas sõidumeeriku abil, käsitsi salvestuslehele või manuaalselt sõidumeerikusse.
* Juhi haigestumise, korralisel puhkusel viibimise või reguleerimisalast väljapoole jääva sõiduki juhtimise korral on tööandja kohustatud täitma ja juhile kaasa andma tõendi selle ajavahemiku kohta.
Allikas: Autoettevõtete Liit
Ille Grün-Ots
Avaliku teenistuse seaduse muudatuses võidakse lisatasude maksmisest loobuda.
Kuidas tundub, kui ühel päeval kümme protsenti palgast maha arvatakse? Et said näiteks 15 000, aga ühel esmaspäeval on 1500 krooni nagu niuhti läinud? Pole laisk olnud ega tööluuse harrastanud, lihtsalt saad sama töö eest vähem raha. Midagi sellist näikse aga siin riigis plaanis olevat: nimelt liiguvad jutud, et seni riigiasutustes töötavatele magistrikraadi omanikele makstav kümneprotsendiline lisatasu tahetakse ära kaotada.
Tasud vaadatakse üle
Avaliku teenistuse seadus tuleb üle vaadata ja kvalifikatsioonide vastavust arvestades seadusesse ka korrektuure teha, ütles haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Sille Uusna. Ta jõuab suhteliselt ootamatule lahendusele: Juba aastaid on räägitud plaanist üldse loobuda avalikus teenistuses sedalaadi lisatasude maksmisest. Seega on tõenäoline, et kui muudatused tulevad, siis lisatasu saajate ringi pigem vähendatakse kui suurendatakse ning võib juhtuda, et magistrikraadi eest enam lisatasu ei saagi, ütleb Uusna.
Inimesele senisest väiksema palga maksmisega ei taha ilmselt enamik riigi ametiasutusi riskida. Näiteks riigikogu kantseleis (käib avaliku teenistuse alla) saab magistrikraadi eest lisatasu 23 teenistujat. Jana Sedrik riigikogu kantselei personaliosakonnast pakub, et kui jõustub seadusemuudatus, mis kaotab ära lisatasu maksmise magistrikraadi eest, tuleb asutusesisene palgasüsteem üle vaadata ning otsustada, kas ja mis ametikohtadel võiks vastav lisatasu olla vajalik.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis saab praegu magistrikraadi eest lisatasu 30 teenistujat. Ministeeriumi personaliosakonna juhataja asetäitja Anne Marjapuu sõnul teavitatakse magistrikraadiga inimest kohe, kui ta tööle tuleb, õigusest lisatasu saada. Kui keegi töötajaist kaitseb kraadi ja esitab diplomi, vormistatakse tallegi kohe lisatasu. Marjapuu sõnul on seadusemuudatusest räägitud juba mitu viimast aastat. Kui muudatused tõesti tulevad, peab ka nende ministeerium palgamaksmist seatud raamide piires korrigeerima. Seda nii, et inimese senine sissetulek ei väheneks.
Avaliku teenistuse alla kuuluvad ka valla- ja linnavalitsused. Tallinna linnavalitsust aga võimalik seadusemuudatus ei puuduta. Tallinna linn ei ole oma ametnikele kunagi maksnud lisatasu akadeemilise kraadi, avaliku teenistuse staai ega võõrkeeleoskuse eest, kinnitab Tallinna linnakantselei personalidirektor Marika Lepikult.
Mis on avalik teenistus?
Riigi ametiasutused
Omavalitsused
Riigi ametiasutused:
- riigikogu kantselei;
- vabariigi presidendi kantselei;
- õiguskantsleri kantselei;
- kohtud (sealhulgas kinnistus-ametid ja nende osakonnad);
- valitsusasutused vabariigi valitsuse seaduse § 39 mõttes. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi;
- kaitsejõudude peastaap;
- kaitsejõudude väeosad;
- kaitseliidu peastaap;
- riigikontroll.
Kohaliku omavalitsuse ametiasutused, milles töötamist peetakse avalikuks teenistuseks, on:
- valla- ja linnavolikogu kantselei;
- valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega;
- osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena);
- linnavalitsuse ametid;
- kohalike omavalitsuste liitude bürood.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Puhkuseseaduse paragrahvi 30 lõike 2 järgi on emal või isal õigus saada omal soovil igal töö-aastal täiendavat lapsepuhkust. Vabariigi valitsuse määrus puhkusetasu arvutamise korra kohta aga ei reguleeri täiendava lapsepuhkuse tasu maksmise korda. Kuidas peab täiendaval lapsepuhkusel olevale töötajale arvestama hüvitist?
Täiendava lapsepuhkuse tasu suurus on kehtestatud vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. aasta määrusega nr 287 Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest. Selle korra § 2 lg 2 kohaselt on täiendava lapsepuhkuse ühe kalendripäeva tasu 66 krooni.
Sama määrus sätestab ka maksmise korra tööandja arvutab ja maksab kõnealuse puhkusetasu. Tööandjale hüvitab riigieelarvest selle summa pensioniamet ning ikka sama määrusega ette nähtud korra järgi.
Kuidas tasustatakse töölähetuse sisse jäävaid puhkepäevi? Töö- ja puhkeaja seadusest mingit märget ei leidnud.
Töölähetuse ajaks ei olegi töö- ja puhkeajas erisusi ette nähtud. Ka lähetuses olles puhkepäevadel puhatakse ja tööajal tehakse tööd. Kui aga puhkepäevadel tuleb tööd teha, peab selleks olema poolte kokkulepe.
Ilma töötaja nõusolekuta teda puhkepäeval tööle rakendada ei tohi. Mõistlik oleks see kokkulepe vormistada kirjalikult juba enne lähetusse sõitu, sest see välistaks võimalikud hüvitamise vaidlused.
Töölähetuse päevatasu makstakse palgaseaduse alusel teel oleku ja lähetuskohas viibimise aja, s.t ka puhkepäevade eest.
Tanel Raig
Töölised lükkavad hommikul tööle saabudes kaardi tempelkella avasse ja fikseerivad sellega oma tööle jõudmise. Töötajate liikumist fikseerides peab ettevõte teadma, et see on isikuandmete töötlemine ja arvestama seadusega kehtestatud nõudeid.
Matkavarustust tootvas ASis Hilleberg on selline tempelkell kasutusel. Firma juht Juta Heinvee kirjeldab, et igal töötajal on oma kaart, millega ta fikseerib tööle saabumise, sealt lahkumise, lõunal ja suitsupausidel käimise. Kuu lõpus võimaldab see kokku lugeda töötaja kohustuslikud normminutid ja teisalt arvutada tükitöö tegijatel välja nende efektiivsus. Heinvee kinnitusel on töötajad sellisesse süsteemi suhtunud positiivselt. "See on nii lihtne süsteem, et keegi ei ole kunagi nurisenud," ütleb Heinvee. Samas tunnistab ta, et pole uurinud, kas tööaja registreerimine läheb isikuandmete kaitse seaduse alla.
Andmekaitse inspektsioon kinnitab aga, et kõik isiku liikumist kontrollida võimaldavad tegevused on isikuandmete töötlemine. Järgida tuleb isikuandmete töötlemise põhimõtteid. "Isikuandmete töötlemine töösuhtes saab toimuda vaid tööandja ja töötaja kokkuleppel," ütleb andmekaitse inspektsiooni menetlustalituse juhataja Taago Pähkel.
"Enamikul juhtudest on tööaeg kinnitatud ettevõtte sisekorra eeskirjadega. Töösuhte tekkimise eelduseks on paratamatult nõustumiskohustus sisekorra eeskirjaga, mistõttu ei teki töötajal isikuandmete töötlemise puhul valikuvõimalust nendega mitte nõustuda," selgitab Pähkel. Seadusekuulekal tööandjal tuleb aga saavutada töötajaga kirjalik kokkulepe, et tööandja ei võiks riivata töötaja õigust eraelu puutumatusele. Seetõttu peavadki olema täidetud isikuandmete töötlemise põhimõtted.
ASi Tarkon personali- ja teenindusosakonna juhataja Anu Ulp kinnitab, et just nii nendel ettevõttes asjad toimivadki. Tarkonis fikseeritakse uksekaardiga töötajate sisenemised ja lahkumised. Töötajal on töölepingus kirjas, millal ta peab tööle tulema ja millal lahkub. "Töötaja on töölepingule alla kirjutanud ja seega teadlik, et tema tööaega jälgitakse," selgitab Ulp. Siiani ei ole keegi kaevanud.
Kuna keegi ei ole ka Andmekaitse inspektsioonile seni kaevanud, ei ole inspektsioon ühtegi ettevõtet sellel eesmärgil kontrollinud. Seega ei ole rikkumisi seni avastatud.
Isikuandmete töötlemisel kehtivad reeglid
Isikuandmete kaitse seadus sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted.
* Seaduslikkuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel.
* Eesmärgikohasuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkide saavutamisega kooskõlas. Seega peab andmetöötluse eesmärk ja nende töötlemine olema kindlaks määratud enne andmete kogumist.
* Minimaalsuse põhimõte - isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks.
* Kasutuse piiramise põhimõte - isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal.
* Andmete kvaliteedi põhimõte - isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud antud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks.
* Turvalisuse põhimõte - isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid nende tahtmatu või volitamata muutmise, avalikuks tuleku või hävimise eest.
* Individuaalse osaluse põhimõte - andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs neile andmetele ja tal on õigus nõuda ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist.
KUUPÄEV
* 01.01.2008 jõustub uus isikuandmete kaitse seadus.
Page 1443 of 1593
