Articles
14. juunil võttis Riigikogu vastu seitsmenda tulumaksu muutmise seaduse, mis jõustub 1. jaanuarist 2008 ning toob kaasa tulumaksu määra alanemise, residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõusu, täiendava maksuvaba tulu lapsevanemale ning FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikele.
(RT I, 04.07.2007, 44, 318).
1. Muudatuse kohaselt jätkub tulumaksu määra alanemine 2008. aastast kuni 2011. aastani, igal aastal 1% võrra. 2008. aastal on maksumäär 21%, 2009. aastal on maksumäär 20%, 2010. aastal on maksumäär 19% ja 2011. aastast on maksumäär 18% (TuMS § 4 lg 1).
2. Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõuseb 2008. aastast kuni 2010. aastani 3000 krooni võrra aastas. 2008. aastal on maksuvaba tulu 27 000 krooni, 2009. aastal on maksuvaba tulu 30 000 krooni ja 2010. aastal on maksuvaba tulu 33 000 krooni (TuMS § 23). Tulumaksu kinnipidamisel on maksuvaba tulu igakuiselt 2008. aastal 2250 krooni, 2009. aastal 2500 krooni ja 2010. aastal 2750 krooni.
3. Last ülalpidav isik, tavaliselt lapsevanem, saab alates 2008. aasta tuludeklaratsioonist arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse (k.a) lapse kohta. Kui laps on ka ise tulu saanud, siis rakendub maksuvaba tulu lapse tulule ning lapsevanem saab arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu lapse tulu võrra vähem. Soodustust saab deklareerida vaid üks lapsevanem. Kui lapsevanemad ei jõua omavahel kokkuleppele, siis saab soodustust vanem, kellele makstakse peretoetuste seaduse §-s 5 sätestatud lapsetoetust (TuMS § 231).
4. Lisaks FIE-ks registreeritud omatoodetud põllumajandussaaduste realiseerijatele saavad FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikud metsamaterjali müügist saadud tulust täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni (TuMS § 32 lg 4). Täiendavat maksuvaba tulu saab arvesse võtta konkreetse tululiigi ulatuses. Kui isiku ettevõtlus hõlmab eri liiki ettevõtlust, näiteks metsamaterjali müüki ja põllumajandussaaduste müüki, siis tuleb metsanduse ja põllumajanduse kohta eraldi tulude ja kulude arvestust pidada. Kui metsamaterjali müügi netotulu on täiendava mahaarvamise maksimumsummast (45 000) väiksem, näiteks 25 000, siis tulust mahaarvamata osa (20 000) ei saa täiendavalt arvesse võtta põllumajanduse tulu vähendusena. Lõhutud küttepuude müük ei ole käsitletav metsamaterjali võõrandamisena. Metsamaterjaliks saab lugeda langetatud puud ja puutüve, samuti puutüve järkamisel saadud tüveosa.
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Puhkusetasu sisaldab peale viimase kuue kuu palga ka lisatasusid ja preemiaid.
Puhkusetasu arvutamiseks on arvutamise korra kohaselt kolm viisi palga säilitamine puhkuse ajaks, keskmise päevatasu arvestamine ja kollektiiv- või töölepingus kokkulepitud arvutuskord, mis peab olema eelmistega võrreldes töötajale soodsam.
Palk säilitatakse puhkusetasuks neile töötajatele, kellele maksti viimasel kuuel kuul töötatud aja eest ainult põhipalka või lisaks sellele püsiva iseloomu ja suurusega lisatasu, näiteks teenistusstaai eest avalikus teenistuses või püsiva suurusega lisatasu lisatöö eest.
Päevatasu järgi tuleb puhkusetasu arvutada siis, kui palk on viimasel kuuel kuul olnud eri suurusega seda maksti tükitöö alusel või lisandusid lisatasud, nagu preemia, ületunnitöö- või asendustasu jms.
Päevatasu leidmiseks liidetakse puhkusetasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palgad. Kui näiteks inimene jäi puhkusele 2. juulil, siis tuleb arvestada sellega, et puhkusetasu arvestamise vajadus tekkis juba juunis, sest puhkusetasu tuli maksta 28. juunil. Arvestuse aluseks on järelikult palgad, mis on teenitud möödunud aasta detsembrist kuni käesoleva aasta maini.
Palgaks loetakse põhipalka, lisatasusid, preemiaid ja juurdemakseid. Palga hulka ei arvata puhkusetasu, teiselt tööandjalt saadud palka, töövõtu-, käsundus- vm võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu, haigusraha, töölähetuse hüvitisi ega päevaraha, ühekordseid tööga mitteseotud toetusi (juubelitoetus, jõulutoetus vms). Liitmisel saadud summa jagatakse samade kuude kalendripäevade arvuga, mille hulgast jäetakse välja riigipühad. Nii leitud ühe kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga ja saadud summa ongi puhkusetasu.
Haigusleht
Kui töötaja oli kõnealuse kuue kuu jooksul haige või oli tööleping muul alusel peatunud nii, et palka talle sel ajal ei arvestatud, vähendatakse kalendripäevade arvu haiguse vms tõttu töölt puudutud päevade võrra. Päevade arvu ei vähendata, kui töötaja puudus töölt omavoliliselt, s.t tegi tööluusi või oli seaduslikult töölt kõrvaldatud näiteks joobe tõttu.
Lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Kui näiteks veebruaris maksti möödunud aasta töötulemuste eest preemiat ja inimene jäi puhkusele märtsis, siis arvutatakse tema puhkusetasu eelmise aasta septembrist kuni selle aasta veebruarini teenitud palgalt, seejuures arvestatakse möödunud aasta nelja kuu palgale juurde 4/12 aastapreemiast. Kui sama firma töötaja jääb puhkusele aasta teisel poolel, ei lange preemiast arvestuskuudele enam ühtki osa. Kahjuks puudub puhkusetasu arvutamise korras puhkusetasu ümberarvutamise nõue juhuks, kui preemiat makstakse nende kuude eest hiljem. Nii tekivad vahel päris suured vahed ühesugust palka ja preemiat saavate inimeste puhkusetasudes. Sellise ebavõrdsuse vältimiseks võiks kollektiiv- või töölepingus kokku leppida puhkusetasu arvutamises töötajale soodsamatel tingimustel.
Puhkuseraha lapsehoolduspuhkuselt tulijale
Põhipalga korrigeerimine
Kui töötaja on töölt olnud eemal kauem kui aasta, tuleb vaadata, kas tema töölepingus näidatud palgamäära ehk põhipalka peab korrigeerima palga alammäära indeksiga. See tähendab kunagise palga vastavusse viimist praeguste palkadega.
Näiteks jäi naine lapsehoolduspuhkusele 2001. aastal, mil tema palgamäär oli töölepingus 3000 kr ning ta soovib tänavu vahetult pärast lapsehoolduspuhkust kohe käimasoleva tööaasta puhkust kasutada. Palgamäära korrigeerides tuleb kõigepealt leida indeksi väärtus. Selleks jagatakse tänavune palga alammäär 3600 krooni 2001. aasta alammääraga, mis oli 1600 krooni. Saadud indeks 2,25 korrutatakse töölepingujärgse palgamääraga, s.t 3000 krooniga. Töötaja puhkusetasu arvutamisel võetakse aluseks korrigeeritud kuupalk 6750 krooni (3000x2,25). Kui korrigeeritud palgamäär osutub suuremaks, kui on statistikaameti avaldatud viimase kvartali keskmine brutopalk, jääb piiriks riigi keskmine, s.t suuremat summat arvutamise aluseks ei võeta. Viimane avaldatud riigi keskmine palk on 10 322 krooni.
Kunagist palka ei korrigeerita, kui see oli juba toona töölepingus suurem, kui on viimati avaldatud riigi keskmine.
Kui palgamäär on kehtestatud seaduse, valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud, siis seda samuti ei korrigeerita, vaid kasutatakse maksmise ajal kehtivat palgamäära.
Merike Lees
Arvamus, et sõidupäeviku pidamine on erakordselt tülikas ja keeruline, ei pea paika, kuid ka seda pidades saab hüvitada vaid 500 kilomeetri ulatuses töösõite.
Kui arvestada, et maksimaalne kilomeetrihinna hüvitis on neli krooni, siis läheb Tallinna-Võru-Tallinna ots kallimaks, kui terve kuu töösõitude hüvitamiseks mõeldud summa lubab läbida. Veelgi enam, 2000kroonise hüvitisega ei saa töötaja Tallinnasse tagasi, vaid viimased kümned kilomeetrid tuleb tal läbida oma rahakoti peal.
Sõidupäeviku pidamisel saab tööandja maksuvabalt hüvitada töötajale 2000 krooni eest kuus töösõite, ilma sõidupäevikuta on see summa poole väiksem ehk 1000 krooni. Ühe kilomeetri kohta on ette nähtud maksimaalselt neli krooni hüvitust.
Üle 2000kroonise hüvituspiiri minevaid sõite ei ole mõtet päevikusse kanda ning võib juhtuda, et kui on olnud pikem ärireis, piisab, kui päevikus on ainult üks-kaks sissekannet, mis põhjendavad kompensatsiooni maksmist.
Paljud tööandjad maksavadki kompensatsiooniks 1000 krooni või alla selle, ega hakka end ja töötajat sõidupäevikuga vaevama. Tihti ei teatagi, milline korrektne sõidupäevik välja peaks nägema, sest valitsuse ja rahandusministri määrused annavad vaid üldsõnalise kirjelduse ilma konkreetse näite või vormita.
Raamatupidamis- ja konsultatsioonifirma Arvestusabi OÜ tegi määrustele vastava vormi, Äripäev täitis selle kirjetega ning küsis maksuametilt kommentaari ja hinnangut. Pärast neljapäevast ootamist tuli Aule Kindsigo vastusega meil. "Iga tööandja otsustab eelkõige ise arvestuse pidamise üle, tulenevalt ettevõtluse iseloomust ja vastavalt sellele, millised on töötaja töö ülesanded, mille eest talle kompenseeritakse sõiduauto kasutamine."
Ta möönis, et näidis vastab määruse nõuetele, kuid ei pruugi sobida iga ettevõtte jaoks. Sellise päeviku täitmine ei võtnud üle veerand tunni.
Sissekannete täpsuse määrab tööandja
Valitsuse ja rahandusministri määrus ei sätesta, kui täpselt tuleb sõitude sisu ja sihtpunkti kajastada. Seda selgitas maksu ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.
Iga päev töötaja autot töösõitudeks ei kasuta. Seega ei ole kilometraainäit pidev. Kas see on aktsepteeritav?
Tööandja saab maksuvabalt hüvitada vaid tööülesannete täitmisega seotud kulud. Siit tulenevalt ei tule arvestust pidada mitte kõikide antud sõiduautoga tehtud sõitude üle ja sellepärast ei ühti arvestuses kajastatud kilomeetrite läbisõit tegeliku auto kasutamisega.
Kui panna sõidu eesmärgiks "kliendikohtumine", kas peab panema ka kliendi andmed vms? Teatud kohtumiste avalikustamine võib kahjustada ettevõtja ärihuve.
Eeldatavasti on äriühingu raamatupidaja kursis dokumentidega, mis sisaldavad ärisaladust ja ka maksuhaldur on vastavalt MKS N 26 seotud äri- ja pangasaladuse hoidmisega. See ei ole piisav põhjus, miks ei saa kajastada sõidu eesmärki.
Kui täpselt peab sõidu sihtkohta määratlema? Kas peab panema aadressi maja täpsusega või piisab, kui on linnadevahelisel reisil kaks linna ja linnasisesel sõidul märgitud tänavad?
Eelkõige otsustab tööandja, kui täpselt peab töötaja tehtud sõidud oma arvestuse kajastama, st kuidas näitama sõidu eesmärgi, sest tööandja hüvitab tehtud sõidud ja tema peab aja möödudes olema suuteline maksuhaldurile tõendama, kuidas linnasisene sõit või kliendikohtumine on tehtud tööandja huvides.
Seega ei saa ette kirjutada, kas arvestuses tuleb näidata täpne aadress, tänav või hoopis firma nimi, oluline on, et tööülesanne oleks arusaadavalt kajastatud.
Määrustes ei ole öeldud ka aega, mille jooksul sissekanne päevikusse peaks tekkima. Neid võib teha ka kuu lõpus.
Arvestuse pidamine eeldab ametisõitude märkimist koos kilometraaiga (spidomeetri alg- ja lõppnäit) ja kui kuus tehakse mitmeid sõite, siis kindlasti ei suuda töötaja kõiki vajalikke andmeid meeles pidada.
Sõidupäevikut tuleb täita jooksvalt, et oleks tagatud tõeste andmete näitamine.
Tasub teada
* Tulumaksuseadus lubab maksuvabalt autokulude hüvitist maksta töölepinguga töötajale, avalikule teenistujale ja juhatuse liikmele. Töövõtulepinguga töötajale autokulude hüvitist maksta ei saa.
Allikas: OÜ Arvestusabi
Pane tähele
Kohustuslikud näitajad sõidupäevikus:
* sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
* sõiduauto riiklik registrinumber;
* sõiduauto spidomeetri kaugsõidumõõdiku alg- ja lõppnäit iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;
* kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral.
Allikas: valitsuse määrus nr 164
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Mul on töökaaslasega ühesugune palk.
Iga aasta alguses makstakse aastapreemiat, mis on meil enam-vähem võrdne. Ometi on meie puhkusetasud alati suuresti erinevad. Kuidas see võimalik on?
Tõenäoliselt puhkab küsija ja tema töökaaslane erineval ajal ja aastapreemia osa puhkusetasus tingib erinevad summad. Üldjuhul arvutatakse puhkusetasu selle arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu palga alusel: summeeritakse kuue kuu jooksul teenitud palgad ja jagatakse saadud summa sama ajavahemiku kalendripäevade (v.a riigipühad) arvuga. Nii saadakse ühe puhkusepäeva tasu.
Lisatasu ja preemia võetakse arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Oletame, et veebruaris maksti möödunud aasta töötulemuste eest preemiat 10 000 krooni. Sellest summast võetakse 2006. a iga kuu kohta arvesse 1/12 ehk 833.30. Kui inimene jäi puhkusele näiteks 12. märtsist 2007, siis arvutatakse tema puhkusetasu 2006. a 1. septembrist kuni 2007. a 28. veebruarini teenitud palkade alusel ja aastapreemia võetakse lisaks põhipalgale ja teistele lisatasudele arvesse 4/12 (3333 kr) ulatuses, s.t nelja kuu eest septembrist kuni detsembrini.
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Soovin enne dekreeti minekut võtta välja teenitud puhkuse viie aasta eest. Tööaasta lõpeb 12.09.2007. Dekreeti lähen juuli lõpul. Kuidas arvestatakse puhkust?
Raske uskuda, et inimene ei ole viie aasta jooksul kordagi puhanud. Sel juhul on tegemist puhkuseseaduse jämeda rikkumisega, sest seaduse kohaselt ei ole tööandjal õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Tööaasta hulka arvatakse ka rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg.
Viimane tööaasta täitub küsijal 12. septembril, s.o töövõimetuslehel oleku aja kestel. Enne rasedus- ja sünnituspuhkust on tal õigus välja võtta vähemalt viimase tööaasta puhkus ja pärast selle lõppu võib ta kasutada ka juba alanud tööaasta puhkust.
Rasedus- ja sünnituspuhkuse pikkus ei sõltu tööaastast, see kestab 140 kalendripäeva.
Page 1447 of 1592
