Articles
Anu Mägi
Kui ülemus tööle ei lase, on töötajal kasulik avaldusega oma tööletuleku soovist teada anda.
Palgavaidlused ajasid staaika naistöötaja ülemusega nii tülli, et töölepingu lõpetamise pärast tuli õigust otsida töökomisjonist.
Pärast tüli saatis firma juht kõigile töötajatele kirja, milles teatas, et firma lõpetab üle kümne aasta ettevõttes töötanud naise töölepingu kuu aja pärast. Töötaja ise kirja ei saanud, vaid kuulis sellest teiste töötajate käest. Pärast seda jäi naine haiguslehele ja rohkem büroosse ei läinud.
Ülemus ütles mulle selge sõnaga, et ärgu ma oma nägu enam büroosse näidaku, sõnas naine töövaidluskomisjoni arutelul solvunud häälega. Nii saatiski ta kirjas määratud lepingulõpetamise päeval oma abikaasa tööandjaga lõpparvet tegema, kuid firma töölepingut ei lõpetanud. Naine aga ei läinud haiguslehe lõppemisest hoolimata enam tööle.
Mult võeti võtmed ära, teine inimene oli minu asemel tööl, toob naine esile koju jäämise põhjused. Kuid töövaidluskomisjoni eesistuja Enn Reinsalu sõnul oli teise inimese töölevõtmine loomulik samm. Keegi peab ju töö ära tegema, kuid see ei tähenda, et sina selles firmas enam ei tööta, vastas ta.
Vaid arusaamatus
Tööandja esindaja jääb komisjonis ülirahulikuks. Ta räägib, kuidas firma kirjutas naisele kirja, milles selgitati, et naine oli töölepingu lõpetamisest teatavast kirjast valesti aru saanud ja et tööleping kehtib. Kui aga naine sellest hoolimata tööle ei ilmunud, määras tööandja naisele noomituse ja lõpuks lõpetas ka töölepingu, seda juba distsiplinaarkaristusena.
Nüüd nõuabki naine töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamise õigustühiseks tunnistamist, distsiplinaarkaristuse tühistamist ja hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.
Otsus teatatakse pärast väikest vaheaega. Komisjon mõistab hukka firma ebaeetilise käitumise, kui ühe töötaja vallandamisteade saadeti kõigile töötajatele. Selliseid asju aetakse nelja silma all, noomib jurist Helve Toomla. Kuid töötaja kõik nõuded firma vastu jäävad komisjoni otsusel rahuldamata.
Komisjoni liikmed leiavad, et töötaja eksis seaduste vastu. Suurim viga, mida inimesed teevad, ongi see, et nad võtavad suulist lahtilaskmist töölepingu lõpetamisena ega tule enam tööle, ütles töövaidluskomisjonis tööandjaid esindanud Tallinna Autobussikoondise personaliosakonna juhataja Malle Särekõnno. Sellisel töölepingu lõpetamisel pole juriidilist alust.
Jurist Helve Toomla soovitab olukorras, kus tööandja on töösuhte suuliselt lõpetanud, alati kirjutada kahes ekspemplaris avaldus, milles palutakse töökohale ligipääsu ja tööga kindlustamist. Üks eksemplar tuleb saata tööandjale, teine jätta endale. Sellisel juhul on hiljem võimalik tõendada, et töötaja siiki tahtis tööle tulla.
Kommentaar
Raili Karjane, Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja
Tööandjad ütlevad vahel, et töövaidluskomisjon on koht, kuhu võib tulla tööandjalt ilma täiendavaid kulutusi tegemata raha välja pressima. Enamasti on sellistel juhtudel tegemist nn lootusetute nõuetega, mida ei võta ette ka õigusabi teenuste osutajad. Töövaidluskomisjoni liikmed leiavad siiski, et ka sellistes pöördumistes ei ole midagi taunitavat. Demokraatlikus riigis tuleb anda igaühele võimalus ning kohtuvälised töövaidlusorganid selleks ongi, et ka ühiskonna vähem kindlustatud liikmed saaksid oma õigusi kaitsta, kui see ka kujuneb lootusetuks ettevõtmiseks.
Ardo Kaljuvee
Eesti ametiühingute keskliit otsustas eelmisel nädalal, et tööandjate keskliiduga üleriigilise alampalga üle peetavatel läbirääkimistel hakatakse nõudma järgmiseks aastaks 4050-kroonist kuupalka. Otsus tuleneb 2001. aastal ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud pikaajalisest alampalga tõstmise põhimõtete kokkuleppest, mille kohaselt peaks alampalk järgmisel aastal moodustama 39,5 protsenti ning 2008. aastal 41 protsenti keskmisest brutopalgast. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ületab keskmine palk järgmisel aastal 10 000 krooni piiri. Praegu on alampalk 3000 krooni kuus ehk 17,8 krooni tunnis.
Merike Lees
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Järjest enam tööandjaid pakub koolilaste vanematele 1. septembril soodustusi või vaba päeva.
Auma Expo annab kõigile põhikooliastmes õppivate laste vanematele 1. septembril vaba päeva. "See on kingitus, seda ei võeta mitte töötaja korralisest puhkusest maha," kinnitas Auma Expo personalijuht Eve Veevel. Vaba päeva pakutakse tänavu kolmandat korda ja seni ei ole Veeveli sõnul veel ükski lapsevanem seda kasutamata jätnud.
Võimalust kooliõpilaste vanematele saada 1. september vabaks pakub ka OÜ Monex. Kuna meie 45liikmelises kollektiivis väga palju kooliealiste vanemaid ei ole, pole me siiani pidanud vajalikuks tarkusepäeva muudmoodi tähistada, nentis Monexi personalijuht Piret Veensalu. See päev loetakse tööaja sisse ja sisuliselt on see tööandja kingitus kooliminejate lapsevanematele
Seda ohtu, et 1. septembril kontor tühjaks jääb ja pole kedagi objektile saata, Veevel ei näe. Praegu on Auma Expos töötavad inimesed veel nii noored, et enamik nende lapsi käib alles lasteaias. Vaba päeva saamine seotud siiski klausliga, et "kui tööd ei ole". Kui on tööd, saab võtta pool päeva vabaks, nii et töö saaks enne tehtud, selgitas Veevel.
OÜ Balti Spoon kinkis tänavu esimesse klassi minejatele ranitsa. "Tahame oma töötajaid säästa murest, kust saada hea ja kvaliteetne koolikott," märkis firma personalijuht Helo Tamme.
Kõigile esimesse klassi minevatele lastele on Balti Spoon varunud erinevad koolikotid: roosakad ja õrnalt helesinised tüdrukutele ning tumedamad poistele. Ühe koti hinnaks kujunes 800 krooni, kuid see-eest peab see kott vastu mitu aastat, kinnitas Tamme.
Siiski umbes pooltes Äripäeva küsitletud ettevõtetes ei pöörata 1. septembrile tähelepanu. Ühed tõid põhjuseks, et töötajad on nii noored, et neil polegi veel lapsi või on need eelkooliealised, teised ettevõtted ei olnud seda teemat tähtsustatud. "Meie töötajad on sellises eas, et nende lapsed on juba suured ja kuna koolis käivaid lapsi on nii vähe, ei ole see teema aktuaalne," ütles ASi Viru Õlu personalijuht Kätlin Vanda.
Seda, miks tööandjal üldse on vaja töötaja lapse kooliminekule tähelepanu pöörata, põhjendas Helo Tamme olukorraga Eesti tööjõuturul, kus kõik tööandjad peavad üha rohkem jõupingutusi tegema ning mõtlema, mida töötajatele pakkuda, et nad konkurendi juurde või välismaale ei läheks.
Lauri Matsulevitsh
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Börsifirmade juhtide palkade avalikustamine võib jääda hirmu taha, et palgainfot kasutavad töötajate ülemeelitamisel ära konkurendid.
Kui praegu avaldavad börsifirmad kõigi juhtkonna ja nõukogu liikmete palkade kogusumma, siis sel aastal kehtima hakanud hea ühingujuhtimise tava sätestab juhtide ja nõukogu liikmete töötasude personaalse avaldamise. Iga juhatuse liikme põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitis, muud talle makstavad hüvitised ning preemiasüsteem avaldatakse emitendi veebilehel. Samas, kui on esitatud põhjendused, võib hea tava täitmisest loobuda.
Tallinna börsi juhataja Kaidi Ruusalepp meenutas, et kõik ettevõtted, kes hea ühingujuhtimise tava kooskõlastamiseks oma vastuse saatsid, võtsid ka palgateemal sõna ning ühe argumendina toodi välja, et palgainfo detailne avaldamine annab olulist informatsiooni konkurentidele. "Emitendilt ei saa nõuda suuremat läbipaistvust, kui see on tavaks konkreetses majanduskeskkonnas," tähendas Ruusalepp. "Võtmetöötajate ülevõtmispakkumisi tehakse iga päev. Kui on avaldatud võtmetöötajate palganumbrid, on ülevõtmispakkumisi seda lihtsam teha."
Kui viis aastat tagasi olid ärisaladuseks rohkem äriideed, siis praeguses tööjõuturu situatsioonis on börsijuhi sõnul eduka äri aluseks professionaalsed töötajad. "Seetõttu on ärisaladuseks muutunud ka töötajate palgad ja muud hüved ning seda ei saa ettevõtetele ette heita, et nad oma töötajaid igal võimalusel hoiavad."
Eesti Telekom on otsustanud head ühingujuhtimise tava põhimõtteliselt järgida, kuid personaalseid palku siiski ei avalikustata. "Nõukogu, kelle ülesanne on kaitsta ettevõtte huve, ei näinud, et palkade avalikustamisest oleks ettevõttele kasu. Pigem tekib kõmu selle asja ümber," nentis Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik.
"Leian, et ühiskonnas võiks siis olla juba kõikide inimeste palgad avalikud," viitas Männik Rootsile, kus tuludeklaratsioonid on avalikud. "Praegu võtame välja pisikese osa ühiskonnast - börsifirmad - ja nende juhid siis peaksid oma palga avalikustama. Börsifirmasid on ainult käputäis, aga meil on Eestis sadu ja tuhandeid ettevõtteid, sealhulgas väga suuri," lisas ta.
Palgad on konfidentsiaalsed
Meelis Milder
Baltika juhatuse esimees
Ma ei arva, et tasude personaalne avaldamine mingit lisaväärtust tekitab, pigem vastupidi. On ju põhimõtteliselt kõigi töötajate tasud konfidentsiaalsed, miks siis börsiettevõtte juhatuse liikmete puhul peaks toimima teistsugune loogika. Samuti on ettevõtetel erinevad tasustamismeetodid.
Baltika pole veel teinud otsust, kas ta avaldab nõukogu ja juhatuse liikmete tasud personaalselt.
Kui me seda ei tee, siis kindlasti lisame omapoolsed põhjendused.
Börsifirmad ei pea häbenema
Kaidi Ruusalepp
Tallinna börsi juhataja
Ühel konverentsil küsiti riskikapitalistilt, millesse ta ettevõttes investeerib. Ilma pikema mõtlemiseta tuli vastus - inimestesse; ettevõtte juhtkonda.
Tugevat meeskonda tuleb osata hoida. Kui börsiettevõtete juhtidel on korralik palk ja eesmärkide täitmisega seotud kompensatsioonipakett, annab see investoritele nende investeeringu suhtes ainult kindlust juurde. Sellepärast arvan, et börsiettevõtted ei peaks häbenema rääkida, kuidas nad oma võtmetegijaid väärtustavad ja hoiavad.
Juhtimiskulud avaldada koos
Raul Puusepp
Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees
Üks asi on potentsiaalsete investorite või aktsionäride huvi ettevõtte juhtimiskulude vastu - ma ei näe probleemi rääkida aktsionäridele, millised on Tallinna Kaubamaja juhtimiskulud. Teine asi on konkurendi huvi konkureeriva ettevõtte palgatasemete vastu. Liiga detailseks minnes annab see informatsiooni, millest ettevõte pole huvitatud. Selles mõttes oleks loogiline avaldada juhtimiskulud koos.
Nõukogu kontrollib
Peeter Kern
Starmani juhatuse esimees
Aktsionäride kontroll juhtkonna palkade üle on olemas läbi nõukogu.
Nõukogu liikmed, kes esindavad aktsionäre, on teadlikud juhtkonna tasustamise tingimustest. Starman ei ole veel personaalsete palgaandmete avaldamise suhtes seisukohta võtnud. Praegu avaldame juhtkonna palgad kogusummana. Ma ei leia, et palkade eraldi väljatoomisest mingit kasu oleks.
Väino Linde
Riigikogu õiguskomisjoni esimees
Miks sätestab seadus, et puhkusetasu tuleb töötajale välja maksta enne puhkuse algust?
Puhkuseseaduse N 24 lg 1 sätestab tööandjale kohustuse töötajale puhkusetasu täies ulatuses väljamaksmiseks hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Tegemist on tööandjate jaoks imperatiivse sättega, millest erandi kehtestab ainult sama seaduse N 24 lg 3 (ainult kollektiivlepingus sätestatud tingimustel ja korras).
Olen arvamusel, et selline säte on põhjendatud ja vajalik ühe olulise sotsiaalse garantiina töötajatele. Kuivõrd puhkusele jäädes on sellisel juhul töötajal võimalik kindel olla kõigi oma rahaliste vahendite õigeaegsest laekumisest ning võimaldab isikul seega paremini puhkust planeerida ja kasutada ning oma tegeliku rahalise seisu üle arvestust pidada.
Sellega ei rikuta minu arvates mingil viisil kellegi õigusi ja probleemi kui sellist siinkohal ei näe. Küll aga möönan, et kindlasti on alati neid kergemeelseid, kes võivad end ka puhkuse ajal nii-öelda lõhki kulutada.
Võin lisada, et tööandjale oleks vastupidiselt kõige kasulikum hoopis, kui puhkusetasu saaks töötajale välja maksta hilisemalt (kas või pärast puhkust!) ja väikeste osade kaupa.
Page 1490 of 1591
