Artiklid

Selgitame, kas tööle kandideerijale taustauuringu tegemine on lubatud.

Lugeja küsib:

Kas ja kuidas saab tööandja tööle kandideerija tausta uurida? Kas ja mis mahus on üldse õigust seda teha?

Vastab Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Kristi Sild:

Kandideerija eelmise tööandja poole võib pöörduda siis, kui kandideerija on ise märkinud kandideerimisel eelmise tööandja kontakti.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/19/kkk-kandideerija-taustauuring

Töötajatele peab olema puhkeruum, aga kas seal võivad riiulil seista taimekaitsevahendid?

Töötaja küsib: Meil ei ole tööl eraldi puhkeruumi. Puhata ja teed või kohvi saame juua töökoja ühes nurgas, aga seal on ühe riiuli peal nõud ja alumisel riiulil taimekaitsevahendid. Lisaks ei ole meil pesemisruumi. Kas meil on õigus nõuda, et oleks eraldi puhkeruum ja tööl oleks võimalus ennast pesta?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Taimekaitsevahendi puhul on enamasti tegemist ohtliku kemikaaliga, mille käitlemisele on kehtestatud nõuded, et töötajate tervis ei saaks kahjustada. Lisaks tavapärastele ohutusmeetmetele – isikukaitsevahendite kasutamine ning töötajate juhendamine ja väljaõpe - on oluline ka hügieeninõuetest kinnipidamine. Hügieeninõuetest kinnipidamine on oluline mistahes kemikaali kasutamisel.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/19/kas-taimekaitsevahendid-voivad-olla-soomiseks-ettenahtud-ruumis

Tööandja ei pruugi olla konkreetse äriga seotud töökeskkonna ohuteguritest teadlik. Sestap peab tugivõrgustik andma talle piisavalt tagasisidet, et ta oskaks õigesti toimida ning sellega ennast kaitsta, kirjutab töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise platvormi VITS asutaja ja tegevjuht Jaanika Jelistratov.

Äripäev kirjutas juhtumist, kus tööandjale kukkus ootamatult kaela kutsehaiguse nõue. Mis on pildil valesti? Püüan selle välja tuua, tuginedes praktikale, mis ettevõtteid külastades ja koolitades ning nüüd ka töötervishoius ja tööohutuses innovatsiooni luues on aastate jooksul kujunenud.

CV.ee tööportaali andmeil asub aina rohkem naisi tööle traditsiooniliselt mehelikeks peetud ametikohtadele ja valdkondadesse nagu inseneeria, logistika, IT ja ehitus. 

Eesti tööturult on kadunud nähtus, et ettevõte tooks töökuulutuses välja soolise eelistuse, keda täitmist vajavale ametikohale otsib. «Sellist praktikat tänapäeval õnneks enam ei kohta, kui just ei räägita mingi kindla rolli täitmisest näiteks näitleja või modelli rollis,» kinnitab CV.ee tööportaali turundusjuht Karla Oder. Tema sõnul ei ole see esiteks ELi seadustega kooskõlas ning teiseks mõjutab see üldist tööandja kuvandit.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7981818/naiste-ja-meestetood-on-moodanik-naised-haaravad-jarjest-enam-traditsioonilisi-mehelikke-ametikohti

Kui majandus ei tõuse, ei peaks tõusma ka pensionid ega õpetajate palgad, ütles tööandjate keskliidu aseesimees Ivo Suursoo Äripäevale.Suursoo nentis Äripäeva raadios, et riik peaks sõnastama kõigile arusaadavalt sõnumi, et kui majanduses läheb halvasti, siis ei tõuse ka pensionäride või avalike teenistujate palgad. Ta ütles, et koguni 85 protsenti riigi sissetulekutest pärineb ettevõtjate makstud tööjõu tarbimismaksudest.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7981501/ettevotjate-esindaja-raskel-ajal-ei-peaks-tousma-pension-ega-opetaja-palk

  1. Korralik palgatõus. President, riigikogu ja riigikohtu esimees hakkavad teenima 9200 eurot kuus
  2. Tänavu tuleb enamiku kõrgemate teenistujate palgakasvuks 5,3 protsenti
  3. Riigil suuremateks pensionideks raha pole. Panust oodatakse tööandjatelt
  4. Riigikohus: töötaja objektilt lahkumine ei tähenda töösuhte lõppemist
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht