Kaire Uusen

Personaliotsingufirmade poole pöördub abipalvega üha enam inimesi, kes pole kunagi töökonkurssidel osalenud ega CVd koostanud. Nende seas on nii staažikaid tehasetöölisi kui ka juhte ja tippspetsialiste.

«Meie poole pöördutakse küsimustega, kuidas koostada CVd, mis asi on kaaskiri, kuidas vestluseks valmistuda. Mõnel päeval on oma 40–50 kõnet,» tunnistas omanimelise konsultatsioonibüroo juht Sirje Tammiste. Nõu ja abi soovivad eelkõige inimesed, kellel on arvestatav töökogemus ja haridus ehk siis need, kes seni edukat karjääri nautinud.

«Palju on juhte, kes ise tööd otsides tunnevad end ebamugavalt, ja on isegi neid, kes on varem töötajaid otsinud, aga nüüd helistavad ja küsivad, kuidas kaaskirja kirjutada,» tõdes Tammiste.

Muutusi on käitumises veelgi: varem helistati ja uuriti töökonkursside kohta harva, aga nüüd toimuvad telefoni teel pikad arutelud, lausa karjäärinõustamine. «Need on inimesed, kelle kandideerimine on läbimõeldud ja kes tahavad oma sobivust analüüsida,» viitas Tammiste valgekraedele.

Saatuslikud eksimused

Postimehele tunnistas mitu anonüümsust palunud väikefirma juhti, et nad tõesti ei tea, millised on kaaskirja koostamise reeglid. Põhjus – seni pole neil kunagi olnud vaja seda kirjutada.

Töövahendusfirma CV Keskus ärijuht Kadri Johanson nentis, et kui koondamiste laine sai alguse lihttöölistest ja teenindajatest, siis nüüd on see haaranud kõiki ametite tasemeid. «Seega oleme ka täheldanud, et tööotsija rolli satuvad nüüd inimesed, kes ei ole sellega varem kokku puutunud,» nõustus ta.

Ent kui valgekraede uhkus ei luba kehva CVd ja kaaskirja koostada, siis kogemusteta ja kandideerimist mitte nii tõsiselt võtvad tööotsijad teevad tihti saatuslikke eksimusi. Näiteks saadavad nad tööandjale endast ebasündsa foto, vigu täis CV või annavad kontaktiks kahtlase nimega e-posti aadressi.

Tööandjale vale muljet jätta ei tasu – ühe firmajuhi ehmatas ära töötajast luksuslikus keskkonnas tehtud foto, mis tekitas kartust, et millist palka võib sellises luksuses suplev töötaja nõuda. Üks firmajuht tunnistas, et neile on töökonkursside ajal tulnud täpselt ühesuguseid kaaskirju, mis on tööportaalides näiteks toodud ja kus pole kandideerija kohta ridagi.

Tööportaali CV-Online turundusjuht Raimo Matvere märkis, et kandideerimisega on enam raskusi inimestel, kes töötasid paarkümmend aastat ühes ettevõttes ja on nüüd koondatud. «Neil, kes viimati vahetasid töökohta Nõukogude ajal või pole seda kunagi teinud, ei ole kahjuks CV ja avalduse koostamise kogemust,» nentis ta.

Samuti on keerulisem edukalt kandideerida madala haridustasemega inimestel, kes pole selgeks teinud kandideerimiseks vajaliku eeltöö tähtsust.

«Üldiselt mängib rolli varasem konkureerimiskogemuse puudumine ja ilmselt ka küllalt kõrge hinnang oma oskustele ja töötulemustele. See tekitab olukorra, kus kandidaadid koostavad CV vigaselt, toovad seal esile valesid asju või n-ö pakuvad üle,» selgitas Matvere.

Palk jäägu edasiseks

Seepärast tuleks tema sõnul julgelt küsida abi usaldusväärsetelt lähedastelt, kes korduvalt edukalt kandideerinud.

Matvere hinnangul on töökoha leidmisel eelis hea eneseanalüüsi võimega inimestel, kes oskavad oma soove ja võimeid hinnata. «Töökonkursside korraldajad ei soovi lugeda ja kuulda kurtmist, eelmiste tööandjate kirumist jms,» märkis ta.

CV Keskuse ärijuhi Johansoni sõnul tuleb ette olukordi, et CV on kiiruga valmis visatud või on esitatud puudulik info töökogemuse, hariduse ja oskuste kohta. «CVs on kohatud ka isiklikud arvamusavaldused majanduse või poliitika kohta jms,» pani ta kandideerijatele südamele.

Lisaks ei oska tööotsijad palka küsida. «Liiga suure töötasu küsimine vähendab intervjuukutseid. Liiga väike töötasu aga kahandab võimalust raskema töö eest kõrgemat palka taotleda. Seega soovitame jätta palgateema hilisemaks läbirääkimiseks,» lausus Johanson.

Tasub hoiduda

Töökohale kandideerijate kõige hullemad vead

• Tööandjale saadetakse foto endast bikiinides ja väljakutsuvas poosis
• Tööandjale saadetakse enda lapsepõlvepilt
• Kontaktiks antakse e-posti aadress stiilis See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
• CVs sõimatakse endist tööandjat, avaldatakse arvamust poliitikute või majanduse kohta jms
• CVs laiutab enesekiitus ja vale
• CV on täis nn valgeid laike ehk info haridus- ja töökogemusest on valikuline
• CV on kirjavigu täis või jutustav
• Kaaskirjana saadetakse internetis olev näide selle andmeid muutmata
• Kaaskirja kirjutatakse vaid üks rida – «soovin kandideerida»
• Ühele firmale mõeldud kaaskiri saadetakse vale pöördumisega ka teistele firmadele
• Üks inimene saadab avaldusi pimesi kümnetele või sadadele firmadele
• Üks inimene kandideerib kõigile ühes firmas pakutud vabadele töökohtadele

Allikad: personaliotsingufirmad, ettevõtjad, PM

Järgnev materjal selgitab lähemalt ja toob näiteid sotsiaalmaksu tasumise kohta töövõimetuspensionäride puhul.

Sotsiaalmaksu riigi- ja tööandjapoolse tasumist isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni, reguleerib sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 p 5 ja lg 3.

SMS § 6 lg 1 p 5 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi tööandja) töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on üheks riikliku pensioni liigiks, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnustatud isikule töövõime kaotusega 40-100 protsenti.

Töötaja on isik, kes töötab ülalmainitud tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Kui töövõimetuspensioni saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et tema on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta.

Riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt (2009. aastal 4350 kroonilt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on sisu poolest tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul, kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Kuna töövõimetuspensionär on riikliku pensioni saaja, ei ole tööandjal kohustust maksta tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult palgalt. Kui riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu, siis tööandja maksab sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab riigi poolt makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat summat (SMS § 6 lg 3).

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31.12.2003.a. määrusega nr 113. Korra kohaselt peab riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust Sotsiaalkindlustusamet, kes arvestab ja maksab sotsiaalmaksu riigi poolt tööandja igakuiselt esitatava taotluse alusel.

Töövõimetuspensioni saava töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus tekib päevast, millal töövõimetuspensioni saav isik tööle võetakse või juba olemasolevale töötajale töövõimetuspension määratakse. Arvestamaks asjaolu, et töövõimetuspensioni võidakse maksta tagasiulatuvalt maksimaalselt 3 kuud, on tagantjärele võimalik esitada taotlus viimase kolme kalendrikuu kohta. Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest tekib või lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta (vt näited 1 ja 6).

Sotsiaalmaksusoodustuse saamiseks peab tööandja igal kuul esitama Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näidatakse töövõimetuspensioni saavate töötajate ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, töösuhte tekkimise või lõppemise kuupäev ning riigi poolt makstava sotsiaalmaksu summa. Taotlus esitatakse hiljemalt palga arvestamise kuule (aruandekuule) järgneva kuu 2. kuupäevaks. Taotluse vorm on saadaval Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Taotluse andmete alusel pärast nende õigsuse kontrollimist esitab Sotsiaalkindlustusamet 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vormi ESD, millel näitab andmeid iga töövõimetuspensioni saava töötaja kohta. Samaaegselt kannab Sotsiaalkindlustusamet Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle ESD järgi tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu.

Tööandja deklareerib oma sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni vormil TSD, näidates lisa 1 veerus 4 palgalt arvestatud sotsiaalmaksu, mis on vähendatud riigi poolt makstud sotsiaalmaksu võrra. TSD esitatakse Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Näide 1. Töövõimetuspensionäri tööle võtmine.

Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest tekib aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta.

Töövõimetuspensioni saav töötaja on võetud tööle alates k.a. 17. märtsist. Töötajale on arvestatud märtsi eest palka 5000 krooni. Palka makstakse välja arvestuskuule järgneva kuu 5. kuupäeval.

Tööandja esitab 2. aprilliks Sotsiaalkindlustusametile riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmise taotluse, kus näitab selle töötaja isikuandmed, töösuhte tekkimise kuupäeva 17. märtsi ja riigi poolt tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa, mis arvestatakse sotsiaalmaksu kuumääralt proportsionaalselt juuli töötatud kalendripäevade arvuga: 4350/31x15x33%=695 krooni.

Töötajale märtsikuu palga väljamaksmisel 5. aprillil ja sellelt palgalt sotsiaalmaksu arvestamisel vähendab tööandja töötaja eest arvestatud sotsiaalmaksu riigipoolse sotsiaalmaksu summa võrra: 5000 x 33% - 695 = 1650 - 695 = 955 krooni. Sel viisil arvestatud sotsiaalmaksu deklareerib tööandja väljamaksekuu (aprill) maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 4 (arvutatud sotsiaalmaks) 955 krooni, veerus 5 (sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed) deklareeritakse töötajale tehtud väljamakse brutosummas ehk 5000 krooni.

Näidisdeklaratsiooni TSD koostamisel oletatud, et töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab tööandja maksuvaba tulu, töötaja ei ole vanaduspensionieas (tuleb kinni pidada töötuskindlustusmakse määraga 0,6%) ja on kohustusliku kogumispensioni kohustatud isik.

MÄRKUS - TSD lisa 1 aprillikuu eest - vaata tabelit originaalist

Näide 2. Töövõimetuspensionärist töötaja puhkus

Ettevõttes makstakse palka arvestuskuule järgneval kuul. Töövõimetuspensioni saava töötaja palk 5000 krooni kuus. Ta on puhkusel 1. juulist kuni 31. juulini. Puhkuseraha 5000 krooni makstakse välja juunis.

MÄRKUS - Väljamaksed ja sotsiaalmaksu arvestus - vaata tabelit originaalist

Näide 3. Töövõimetuspensionärist töötaja palgata puhkus või ajutine töövõimetus

Kui töötaja on terve kuu palgata puhkusel või haige, st selle kuu eest talle palka ja tema eest sotsiaalmaksu ei arvestata, siis tööandja esitab Sotsiaalkindlustusametile vastava taotluse selle kuu eest ja Sotsiaalkindlustusametil on kohustus maksta isiku eest sotsiaalmaksu, kuid tööandjal ei ole õigust vähendada selle võrra oma teiste kuude sotsiaalmaksu.

Näide 4. Osalise tööajaga töötav töövõimetuspensionär (kuupalk on 4350 kroonist väiksem)

Töövõimetuspensioni saav töötaja töötab osalise tööajaga ja saab palka 2000 krooni kuus. Tööandja esitab igakuiselt Sotsiaalkindlustusametile taotluse selle töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu 1436 krooni ülekandmiseks, tööandja ise sotsiaalmaksu selle töötaja palgalt ei maksa. Vormi TSD lisa 1 veerus 4 näidatakse 0 ja veerus 5 näidatakse 2000 krooni.

Näide 5. Tagasiulatuvalt töövõimetuspensioni määramine

Töötaja kuupalk on 5000 krooni, sellelt arvestatakse igakuiselt sotsiaalmaksu 1650 krooni. Palka makstakse välja selle arvestamise kuule järgneva kuu alguses. Elukohajärgne pensioniamet määrab oma 16. oktoobri otsusega töötajale töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt, alates 16. augustist. Töötaja koheselt teavitab sellest oma tööandjat, esitades tööandjale pensionitunnistuse. Tööandja esitab 2. novembriks Sotsiaalkindlustusametile esmase taotluse selle töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu ülekandmiseks, millel näitab riigipoolse kohustuse tekkimise kuupäevaks 16. august ning arvestatud sotsiaalmaksu summa augusti 16 kalendripäeva, septembri ja oktoobri eest 4350/31x16x33% + 1436x2= 741 + 2872 = 3613 krooni. Tööandjal on õigus vähendada oma sotsiaalmaksu kohustust 3613 krooni võrra vähendades sotsiaalmaksu kohustust väljamaksekuu deklaratsioonidel TSD: septembrikuu vormil TSD (parandusdeklaratsioon) 741 krooni võrra ning oktoobri ja novembri vormil TSD 1436 krooni võrra.

Näide 6. Sotsiaalmaks töösuhte lõpetamisel

Kui riigi kohustus maksta sotsiaalmaksu eelnimetatud isiku eest lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest riigil on kohustus sotsiaalmaksu maksta.

Töövõimetuspensionäri koondatakse töölt, töösuhte viimaseks päevaks on 17. veebruar. Viimaseks kuuks, mil tööandja saab kasutada SMS §-s 6 ette nähtud soodustust, on töötajale viimase sotsiaalmaksuga maksustatava väljamakse ehk lõpparve maksmise kuu. Lõpparvet makstakse välja veebruaris, 2. märtsiks esitab tööandja SKAle taotluse, mille lahtris “Riigipoolse kohustuse lõppemise kuupäev” näitab töösuhte lõppemise kuupäeva ehk 17.02.2009 ja riigipoolse sotsiaalmaksu summa arvutatakse proportsionaalselt töösuhte kehtivuse kalendripäevade arvuga järgmiselt: 4350/28x17x33%=872 krooni. Kui töötajale maksti veebruaris nii jaanuarikuu eest arvestatud palka (2. veebruariks SKAle esitatud taotluses näidatud 1436 krooni) kui ka lõpparvet (2. märtsiks esitatud taotluses sotsiaalmaksu summa 872 krooni), siis on tööandjal õigus vähendada veebruarikuus isikule tehtud väljamaksetelt (palk+lõpparve) arvestatud sotsiaalmaksu riigipoolse sotsiaalmaksu võrra 1436+872=2308 krooni võrra (deklareeritakse veebruarikuu TSD vormil).

Kaire Uusen

Esmaspäeva, 16. veebruari hommikust alates saab e-maksuametis esitada deklaratsioone eelmise aasta tulude kohta, sealjuures tuleb arvestada nii mõnegi olulise muudatusega.

Nii on vastavalt seadusele kahanenud maksumäär ja kasvanud maksuvaba tulu summa; muudatused puudutavad ka FIEsid ja elatisabi saajaid.

Rõõmustada võivad lapsevanemad, sest lisanduv maksuvaba tulu on juba esimesest lapsest 27 000 krooni aastas. Näiteks kui deklareerijal on kaks last, saab maksuameti sõnul kasutada 54 000 krooni lisa-maksuvabastust.

Võrdluseks: kui 2007. aastal oli maksumaksjal kaks last, siis sai maksumaksja tagasi tulumaksu ainult ühe lapse eest ehk 5280 krooni, ent 2008. aasta eest saab kummagi lapse pealt tagasi tulumaksu 5670 krooni, mis kokku on seega 11 340 krooni.

«Seda muidugi juhul, kui inimene on ka riigile tulumaksu tasunud,» märkis maksu- ja tolliameti pressiesindaja Annely Erm.

Kui aga laps on näiteks suvel kaks kuud töötanud ja saanud selle eest maksuvabastust juba kohe kasutada, siis selle võrra lapsevanem enam maksuvaba tulu ei saa. Seega peab lapse saadud tulu kajastuma lapsevanema deklaratsioonis.

Kõige enam eksivad inimesed aga uute eluasemelaenude deklareerimisel.
«Näiteks kui ollakse vabaabielus ja laenu võtab üks, kuid korter ostetakse teise nimel, ei saa kumbki mahaarvamist teha,» rääkis Erm.

«Kui laenusumma on suurem korteri ostuhinnast ja ülejääki kasutatakse näiteks mööbli soetamiseks, siis tulumaksutagastust saab ainult korteri ostusummalt, mida kiputakse deklareerides mitte arvestama,» lisas maksu- ja tolliameti pressiesindaja.

Enam makstud tulumaksu tagastamist alustab maksu- ja tolliamet Ermi sõnul 26. veebruaril. Kiiremat tagastust võivad oodata need, kes esitavad elektroonselt deklaratsiooni, mis ei vaja lisakontrolli. Maaomanikest on eelisjärjekorras need, kes on tellinud elektroonse maamaksu teate.

2008. aastal eluasemelaenu võtnud isikud nii kiiresti raha tagasi ei saa, sest maksuamet kontrollib laenuintresside õiget deklareerimist ja laenu sihtotstarbelist kasutamist.
«Paberkandjal esitatud tuludeklaratsioonide alusel alustame tagastust hiljemalt 30. aprillil,» märkis Erm.

Deklaratsioone saab esitada 31. märtsini, kuid infot ja abi antakse kuni 3. aprillini tööpäevadel kella 8–18 infotelefonil 1811, samuti maksuameti kodulehel ja teeninduspunktides. Tänavu oodatakse kokku üle 560 000 deklaratsiooni.

Mis muutub

• 2008. aasta maksuvaba tulu – 27 000 kr (2007. aastal 24 000 kr)
• Maksumäär 21% (2007. aastal 22%)
• Lisanduv maksuvaba tulu kuni 17-aastase lapse kohta – alates esimesest lapsest 27 000 kr (varem teisest lapsest 24 000 kr)

• FIE-le lisanduv mahaarvamine tulust:
1) FIE omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest saadud tulult kuni 45 000 kr
2) FIE-le kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisest saadud tulult kuni 45 000 kr

• Tulumaksuga maksustatakse:
1) elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel
2) elatisabi, mida füüsiline isik saab elatisabi seaduse alusel
• Maksustamisperioodi tulust on õigus maha arvata
1) makstud elatis
2) riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad

Muudatused on rasvases kirjas

Allikas: maksu- ja tolliamet

Kadri Ibrus

Tööandjad tahaksid maksta haigestunule 80 protsendi asemel vaid 50 protsen­ti.

Eile andsid tööandjate esindajad vastulöögi valitsuse välja käidud ettepanekule, et tööandjad peaksid haiguspäevade eest tasumisel appi tulema.

Valitsusliit tegi ettepaneku: haiguse kolm esimest päeva ei maksta töötajale midagi, viis järgmist päeva maksab tööandja 80 protsenti palgast ja alles üheksandast päevast hakkab maksma haigekassa.

Tööandjate keskliit leidis endale sobivama variandi: esimesed kolm päeva jääb töötaja omavastutusele, edasi maksab tööandaja vaid kolme päeva eest ja sedagi 50 protsenti palgast. Samuti soovivad tööandjad, et makstav hüvitis oleks maksuvaba ja erisoodustusmaksust vabastataks tööandjate kulutused oma töötajate tervise parandamiseks.

Algavad vaidlused

Sotsiaalministeeriumist kinnitati, et veel nädala jagu arutatakse asju tööandjatega läbi ja otsused lüüakse lõplikult lukku valitsuse järgmise kolmapäeva erakorralisel istungil. Seega vaidlused alles algavad.

Haigekassast öeldi, et mingeid ametlikke läbirääkimisi nende osalusel plaanitud ei ole.

Ka ametiühingute keskliidu juhi Harry Taliga sõnul ei ole neid veel ühelegi arupidamisele ametlikult kutsutud, et haiguspäevade küsimust arutada ja nende arvamust küsida. „Valitsus ei taha kellegagi läbi rääkida,” kritiseeris Taliga.

„Eesti inimeste omavastutus tervishoius on praegu nagunii üks Euroopa Liidu suuremaid,” märkis Taliga. „Jätta inimesed kolmeks päevaks hüvitiseta – meie palkade juures on see häbiväärne,” lisas ta. Taliga sõnul peaks esimesed viis päeva tasuma tööandja.

Tahetakse pensionäride raha

•• „Kui haigekassa hakkab es­mast haiguslehte hüvitama alates üheksandast haiguspäevast, annaks see aastas hinnanguliselt kokkuhoidu 700 miljonit krooni,” selgitas haigekassa kõneisik Evelin Koppel. Ehk umbes 100 miljonit krooni ühe haiguspäeva kohta.

•• Samuti arvutab tööandjate keskliit, et valitsuse kava kohaselt suurenevad tööandjate kulud 500 miljoni krooni ja töövõtjate kulud 200 miljoni krooni võrra.

•• Veel tulid tööandjad eile välja revolutsioonilise pakkumisega, et haigekassasse peavad panustama hakkama ka pensionärid, makstes sinna oma pensionist kümme protsenti sotsiaalmaksu. „Ravikindlustussüsteem ei ole praeguse rahastamismudeli juures jätkusuutlik,” põhjendas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis.

Tööandjate keskliidu volikogu eestseisus otsustas, et ei toeta valitsuse kava, mis kohustab tööandjaid maksma töötajale töövõimetushüvitist neljandast kuni kaheksanda haiguspäeva eest. Tööandjate hinnangul tuleb töövõtjate ja tööandjate vastutust esimeste haiguspäevade kompenseerimisel jaotada pariteetsetel alustel. Samuti tuleb ravikindlustussüsteemi finantseerimine muuta laiemapõhjaliseks.

Valitsuse kava kohaselt suurenevad tööandjate kulud 500 miljonit krooni ja töövõtjate kulud 200 miljonit krooni. Selleks et töövõtjate ja tööandjate kohustused oleksid tasakaalus, teeb tööandjate keskliit ettepaneku vähendada tööandja poolt hüvitatavate haiguspäevade arvu kolmele päevale ja hüvitise määra 50%-ni.

Ravikindlustussüsteem ei ole tänase rahastamismudeli juures jätkusuutlik. Selle tagamiseks tuleb süsteemi rahastada ka muudest allikatest peale sotsiaalmaksu. Lähtuvalt muuhulgas ka riigikogu sotsiaalkomisjoni poolt algatatud uuringust „Eesti tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs” (Praxis, aprill 2005), kordab tööandjate keskliit „Tööandjate Manifestis 2007–2011” esitatud ettepanekut kaasata ravikindlustussüsteemi finantseerimisse riikliku pensionikindlustuse vahendeid.

„Maksu- ja tolliameti andmete tuginedes muutus erasektori palgafondi kasv negatiivseks juba 2008. aasta detsembris. Kuna haigekassa on otseselt seotud töötasudelt makstava sotsiaalmaksuga, pole selle jätkusuutlik rahastamine järsult kahaneva sotsiaalmaksu tingimustes enam võimalik,“ kommenteeris tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

„Nii nagu paljudes teistes vananeva rahvastikuga riikides, tuleb ka Eesti ravikindlustussüsteemis suurendada vanaduspensionäride panust. Vastasel juhul võib teenuse kvaliteet ja kättesaadavus veelgi halveneda, seda eriti vanurite pikaajalise hooldusraviteenuse osas, mis niigi on alafinantseeritud” lisas Kriis.

Tööandjate keskliidu ettepanekud ravikindlustussüsteemi finantsolukorra parandamiseks:
1. Haigekassa võtab kohustuse töötajate haiguspäevade hüvitamiseks üle seitsmendal haiguspäeval.
2. Esimese kolme haiguspäeva eest hüvitist ei maksta.
3. Neljandast kuni kuuenda haiguspäeva eest võib hüvitise maksmiseks kohustada
tööandjat ainult järgnevate tingimuste täitmisel:
• hüvitise miinimummäär ei ületa 50% töötaja palgast
• hüvitis on maksuvaba
• tööandjate kulud töötajate tervisekäitumise parandamiseks või tervishoiuteenuse ostmisel vabastatakse erisoodustusmaksust
• töövõimetushüvitistega kaasnevat finantskulu on võimalik maksuvabalt kindlustada vähemalt kahes Eestis tegutsevas kindlustusseltsis
• väljastatud haiguslehtede põhjendatuse tagamiseks töötatakse välja toimivad järelevalve mehhanismid
4. Vanaduspensionid maksustatakse 10% ulatuses sotsiaalmaksu ravikindlustuse
pensioniosaga.

Tööandjate keskliidu volikogu eestseisuse otsuse kinnitab volikogu täiskoosseis
18. veebruaril 2009.

Lisainfo Tarmo Kriis (699 9310)

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 11. veebruar 2009