Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 29.11.2017
Avaldamismärge: RT I, 27.12.2016, 21
Välja kuulutanud
Vabariigi President
23.12.2016 otsus nr 51
2017. aasta riigieelarve seadus
Vastu võetud 19.12.2016
§ 1. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud
Tabelit näeb originaalis.
§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine
(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 394 eurot kuus vastavalt seaduse § 5 lõike 21 punktile 3;
2) kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
3) doktoranditoetuse suurus 422 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
4) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja ühe kuu sissetuleku korral kuni 98,50 eurot 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 98,51 kuni 197 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 197,01 kuni 394 eurot 75 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 2;
5) üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1.
(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.
(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 2676,7 eurot kuus.
(4) Perehüvitiste seaduse § 39 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 430 eurot kuus.
(5) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus.
(6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
3) töötutoetuse päevamäär 4,86 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
4) stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
5) sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5;
6) madala sissetulekuga töötavale isikule tehtava tagasimakse suuruse arvutamise aluseks olev määr 241 eurot vastavalt seaduse § 373 lõikele 4;
7) tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise ülemmäär 1800 eurot koos käibemaksuga kalendriaastas vastavalt seaduse § 231 lõikele 4.
(7) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 130 eurot kuus;
2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus ning ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 230 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui kaheteistkümnele isikule, ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 270 eurot kuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni kaheteistkümnele isikule;
3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 926 eurot kuus ja alaealise isiku kohta 1982 eurot kuus;
4) vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimese liikme kohta 394 eurot kuus;
5) üksi elava pensionäri toetuse maksmise määr on 470 eurot kuus ja toetuse suurus on 115 eurot aastas.
(8) Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatav matusetoetuse suurus on 250 eurot.
(9) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 430 eurot.
(10) Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatav olümpiavõitja toetuse määr on 650 eurot kuus.
(11) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 1 570 000 000 eurot vastavalt seaduse § 69 lõikele 2;
2) Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja riigigarantiide suurim lubatud jääk 433 000 000 eurot vastavalt seaduse § 61 lõikele 5.
(12) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.
(13) Muuseumiseaduse alusel on:
1) 2017. aasta jooksul eksponeeritavate näituste riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 70 000 000 eurot vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 1;
2) omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse kohta vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 2;
3) kümmet miljonit eurot ületava väärtusega näituse „Saksamaa metsikud. Brücke ja Blaue Reiteri ekspressionistid”, millele saadetavatel objektidel on mitu omanikku: Kunstmuseum Bonn, Kunsthalle Bremen, Kunstsammlungen Chemnitz, Museum Ostwall im Dortmunder U, Stiftung Wilhelm Lehmbruck Museum, Leopold Hoesch Museum en Papiermuseum Düren, Galerie Beck en Eggeling, Galerie Ludorff GmbH, Deutsche Bank AG, Städel Museum, Kunstmuseum Gelsenkirchen, Pommersches Landesmuseum, Stiftung Moritzburg Halle (Saale) – Kunstmuseum des Landes Sachsen-Anhalt, Kunsthalle Kiel, Wilhelm-Hack-Museum Ludwigshafen am Rhein, Städtisches Museum Abteiberg, Clemens Sels Museum Neuss, Gudrun Selinka, Landesmuseum für Kunst und Kulturgeschichte Stiftung Schleswig-Holsteinische Landesmuseen Schloss Gottorf, Museum Wiesbaden, Von der Heydt Museum, Frank Brabant, kavandatav vedamise periood 1. septembrist 2017 15. jaanuarini 2018 ning eksponeerimise periood 21. septembrist 2017 1. jaanuarini 2018 vastavalt seaduse § 28 lõike 3 punktile 3.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted
(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:
T – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k
– toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9;
Cn
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; kõvakattega tänavad 0,74; mittekõvakattega teed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;
Pn
– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;
TM
– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2014., 2015. ning 2016. aastal;
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2016. aastal), millest on maha arvatud looduskaitsealade soodustused, sealhulgas alates 2017. aastast kehtima hakkavad looduskaitsealade soodustused, mille mõju on arvestuslike määradega suurem kui 1000 eurot kohaliku omavalitsuse kohta, ning kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastuse mõju.
(2) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud toetus on väiksem kui eelmisel aastal tasandusfondist antud toetus, siis antakse tasandusfondist toetust arvestusega, et vähenemine ei oleks suurem kui 2 protsenti lõike 1 kohaselt arvutatud arvestuslikust keskmisest tegevuskulust.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta on järgmised:
1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 4,11 eurot;
2) vajaduspõhise peretoetuse maksmise korraldamise kulude hüvitis 3,6 eurot;
3) sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis 2,06 eurot.
(4) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata arvnäitajate väärtused ja arvnäitajatega arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 48 lõikes 4 nimetatud määrusega.
§ 4. Valitsemisalade tegevuskulude liigendamine
(1) Minister ja riigisekretär liigendavad oma valitsemis- või haldusala eelarve TK-objektikoodiga kavandatud vahendid majandusliku sisu järgi ja administratiivselt, lähtudes kulude täpsustumisest erinevate toetuse saajate vahel.
(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate maantee-, vee- ja õhutranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja taristuminister.
(3) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate sotsiaalse kaitse kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalkaitseminister ning ennetustegevuste ja teenuste jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab tervise- ja tööminister.
(4) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel rahvastikuregistriga seotud ülesannete täitmiseks tehtavate kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab siseminister.
§ 5. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile riigieelarves planeeritud rendikulu mahtude muutmine
Vabariigi Valitsusel on õigus põhjendatud juhtudel muuta ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objektikoodiga SE000028 Vahendid Riigi Kinnisvara ASile ettenähtud vahendeid riigieelarves vastavale ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile samal eelarve kontol ettenähtud vahendite ulatuses.
§ 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve kasutamine ja täiendav liigendamine
Haridus- ja teadusministril on õigus muuta käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala programmidesisest vahendite liigendust tegevuskulude ja investeeringute vahel, muutmata seejuures riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel kehtestatud kinnisasjadesse investeeringute liigendust.
§ 7. Eraldised sihtotstarbeliste vahendite reservist
(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala konto Sihtotstarbeliste vahendite reserv (edaspidi käesolevas paragrahvis reserv) vahendeid eraldab rahandusminister Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks.
(2) Reservist raha eraldamiseks esitavad Rahandusministeeriumile taotluse:
1) raha taotlemisel ministeeriumile ja tema valitsemisala asutusele – vastav ministeerium;
2) raha taotlemisel Riigikantseleile või tema haldusalas olevale asutusele – Riigikantselei;
3) raha taotlemisel Riigikogule, Vabariigi Presidendile, Riigikontrollile, õiguskantslerile ja Riigikohtule – vastav institutsioon või tema ametkond;
4) raha taotlemisel maavalitsusele või tema haldamisel olevale asutusele – maavalitsus.
(3) Taotlusele lisatakse taotletavate vahendite üksikasjalik arvestus ja selgitused.
(4) Rahandusministeerium kontrollib taotlust ja taotletava summa põhjendatust. Käesolevale paragrahvile mittevastava taotluse tagastab Rahandusministeerium taotlejale.
(5) Reservist eraldatud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt ja säästlikult.
(6) Reservist eraldatud raha kasutamise kohta peab vahendite saaja oma raamatupidamises eraldi arvestust.
(7) Reservist eraldatud, kuid kasutamata vahendid ja reservi kasutamata jääk kantakse 2017. aasta 31. detsembriks Vabariigi Valitsuse reservi.
§ 8. Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise vahendid
(1) Vabariigi Valitsusel on õigus muuta:
1) käesoleva seaduse § 1 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objektikoodiga TK010002 Eesti EL Nõukogu eesistumise tegevuskulud vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust;
2) ministeeriumi valitsemisala, Riigikantselei haldusala või põhiseadusliku institutsiooni käesoleva seaduse § 1 eelarve kontode 5 ja 45 objektikoodiga SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks vahendite administratiivset ja majandusliku sisu järgi liigendust, säilitades vahenditel sama objektikoodi.
(2) Käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objektikoodiga SE000033 Vahendid EL Nõukogu eesistumiseks ministeeriumi valitsemisalale, Riigikantselei haldusalale või põhiseaduslikule institutsioonile ning 6. osa 1. jao Riigikantselei haldusala objektikoodiga TK010002 Eesti EL Nõukogu eesistumise tegevuskulud ettenähtud vahendite kasutamata jäägid kantakse 2018. aastasse üle kogumahus.
§ 9. Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kassapõhine piirmäär
Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kassapõhine piirmäär on 481 480 000 eurot.
§ 10. 2016. aasta kohustuste võtmise piirmäärasid ületavate summade kinnipidamine
2016. aasta riigieelarve seaduse §-des 9–14 toodud piirmäärasid ületavate summade kinnipidamisel lähtutakse 2016. aasta riigieelarve seaduse § 9 lõigetest 2 ja 3.
§ 11. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon
Eesti Haigekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Eesti Haigekassa põhitegevuse tulem on järgmine:
1) 2017. aastal – 2,1 miljonit eurot;
2) 2018. aastal 0 eurot;
3) 2019. aastal 0 eurot;
4) 2020. aastal 0 eurot.
§ 12. Volitus regionaaltoetuste jagamiseks
Valdkonna eest vastutav minister võib otsustada riigisiseste regionaalprogrammide elluviimisega seotud haldusülesande täitmise riigi sihtasutusele volitamise, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2 ning § 14 lõiget 1. Riigi sihtasutusele haldusülesande täitmise volitamiseks halduslepingu sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 13 ega § 14 lõiget 3.
§ 13. Riigieelarve vahendite ülekandmine
Erandina riigieelarve seaduse § 33 lõikest 1 on rahandusministril õigus pikendada ministeeriumi valitsemisalale ja põhiseaduslikule institutsioonile 2015. aastast ülekantud eelarve liigiga 30 kajastuvate vahendite kasutamise tähtaega täiendavalt ühe eelarveaasta võrra.
§ 14. EV 100 tegevuskulude ülekandmine
Käesoleva seaduse §-s 1 eelarve kontodel 5 ja 45 objektikoodiga SE010002 EV 100 tegevuskulud ning objektikoodiga TK010001 EV 100 tegevuskulud ettenähtud vahendite 2016. aasta ja 2017. aasta kasutamata jäägid on ülekantavad kogumahus.
§ 15. Ettemaksete ülekandmine
2016. aasta riigieelarve seaduses toodud piirmääraga vahendite arvelt 2016. aasta 31. detsembri seisuga tehtud ettemaksed on 2017. aastasse ülekantavad, arvestades järgmist:
1) kulude arvelt tehtud ettemakseid käsitletakse ülekandmisel riigieelarve seaduse § 33 lõike 5 punktis 1 nimetatud vahendite osana;
2) investeeringute ettemaksed kantakse üle kogumahus;
3) projektitoetuste ettemaksed kantakse üle kogumahus.
Eiki Nestor
Riigikogu esimees
