Artiklid
Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringust* selgub, et inimesed osalevad koolitustel selleks, et oma tööd paremini teha. Kooli minnakse aga siis, kui soovitakse oma teadmisi täiendada. 19% juhtudest on kõrgem kraad toonud inimesele ka uue töö või kõrgema palga. Mis motiveerib täiskasvanuid kooli või koolitusele minema ning millist kasu nad sellest saavad, uurib juhtivanalüütik Käthrin Randoja statistikablogis.
Täiskasvanute koolituse uuringus küsiti inimestelt nende õppimisharjumuste kohta uuringule eelnenud 12 kuu jooksul. Tulemused näitasid, et enesetäiendamine on kasvutrendis: kui 2007. aastal õppis 63,6% täiskasvanutest, siis 2022. aastal juba 80,3%. 2022. aastal uuringul osalejatest 10,3% olid osalenud tasemeõppes, 44,9% käinud mõnel koolitusel ning 69,6% olid ennast täiendanud iseseisvalt. Kolmest õppimise vormist on enim kasvanud iseseisvalt õppijate osakaal – 2007. aastal oli see 44,9%. Selline tõus on ka mõistetav, kuna viimase 15 aasta jooksul on märgatavalt laienenud iseseisva õppimise võimalused interneti ja kirjanduse kaudu.
Lugeja küsib: Büroohoones, kus meie kontor asub, hakati remontima meist allpool asuva korruse ruume. Nüüd on töökohal vahetevahel jube müra ja tööle tulla saame ainult läbi trepikoja, kus käivad ehitustööd. Tolmune on nii trepikoda kui ka lift. Kas see on normaalne või mida peaks tegema?
Kogu aasta jooksul on kõige rohkem töötajaid koondatud töötlevas tööstuses, kuid viimastel kuudel tõmbab töötajaskonda koomale ka info ja side sektor ning uueks tulijaks koondajate ridades on veondus- ja laondusettevõtted, näitavad töötukassa andmed.
Jahtuva majanduse tõttu on sagenenud teated ettevõtetelt, kes töötajaskonda koomale tõmbavad. Juhul kui lühikese aja jooksul soovitakse koondada suuremat hulka töötajaid, tuleb ettevõttel sellest teavitada ka töötukassat ning alates juulist kuni praeguseni on töötukassale selliseid teateid esitanud 33 ettevõtet, et koondada 740 töökohta.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609114091/koige-hoogsamalt-koondavad-tootlev-toostus-ja-idufirmad
Kõrgeimat töötasu on tänavu pakutud IT-tippspetsialistidele, kus keskmine palgapakkumine ulatub 4700 euroni, selgus cvkeskus.ee rohkem kui 11 000 avaliku palgaga tööpakkumise ülevaatest. Populaarsete ametite võrdluses on aastaga enim kerkinud õpetajate palgapakkumised.
Töökuulutustes avalikult välja toodud palgapakkumiste võrdluses oli kõige enam võimalik teenida IT-tippspetsialistidel, kellele pakutav palgavahemik oli keskmiselt 3250–4700 eurot. Arstidele suunatud palgapakkumised jäid tänavu vahemikku 3500–3850 eurot ning müügijuhtidel 2050–3700 eurot.
Rahandusminister Mart Võrklaev saatis reedel kooskõlastusringile ja arvamuse avaldamiseks eelnõu kõrgemate riigiteenijate palgatõusu vähendamise kohta, millele palus kooskõlastus või märkused esitada juba esmaspäeval kella 12-ks. Samas eelnõus on kirjas, et muudatuse tähtajalisus toob kaasa piiratud palgakasvuga riigiteenijate suurema, 17-protsendise palgakasvu 2028. aasta 1. aprillil, kui taastub senine kord.
Lehekülg 1 / 1514
