Jäta menüü vahele

1. jaanuarist 2026 kehtestatakse tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir.

Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir. Töövõimetushüvitiste päeva ülempiir: on 126,87 eurot; ei kohaldu tööandja makstavatele 4.–8. haiguspäevale ning rakendub alates 9. haiguspäevast, mil hüvitist hakkab arvestama tervisekassa. Ülempiiri ei rakendata tervisekassa hüvitatavatel järgmistel töövõimetusjuhtudel: elundi või vereloome tüvirakkude doonoritele, et mitte v

Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiir

Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir.

Töövõimetushüvitiste päeva ülempiir:

  • on 126,87 eurot;
  • ei kohaldu tööandja makstavatele 4.–8. haiguspäevale ning rakendub alates 9. haiguspäevast, mil hüvitist hakkab arvestama tervisekassa.

Ülempiiri ei rakendata tervisekassa hüvitatavatel järgmistel töövõimetusjuhtudel:

  • elundi või vereloome tüvirakkude doonoritele, et mitte vähendada doonorluse motivatsiooni;
  • pikal haiguslehel töötamisel, kui pärast 60 haiguspäeva jätkatakse arsti otsusel kohandatud tingimustes töötamist – siin on tegemist tööandja ja tervisekassa ühise panusega tööjõus püsimisse;
  • raseda töötamisel kergemates töötingimustes, mille korral tervisekassa hüvitab palgavahe.

Igaks kalendriaastaks kehtestatakse uus ülempiir. Ülempiiri 2026. aastal makstavale töövõimetushüvitisele ei rakendata, kui inimene on jäänud haigus- või hoolduslehele enne 01.01.2026 ja töövõimetusleht veel kestab.

Tööandjal on võimalus ülempiiri rakendumisest tuleneva puuduoleva summa töötajale hüvitada sotsiaalmaksuvabalt.

Ülempiiri tõttu saamata jäänud summa hüvitamise võimalus antakse ka FIE-dele, mida rakendatakse läbi vormi E automaatselt (esmakordselt 2026. aasta tuludeklaratsioonil, mis esitatakse 2027. aastal).

Allikas: https://tervisekassa.ee/inimesele/huvitised/haigushuvitis

Seotud artiklid

Riigikogu võttis uuesti vastu paindlikku tööaega lubava seadusemuudatuse.

Kolmapäeval võttis riigikogu uuesti vastu töölepingu seaduse, mis detsembri alguses jäi president Alar Karise poolt välja kuulutamata. Kolmapäevasel riigikogu istungil tuli kolmandale lugemisele valitsuse algatatud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäetud töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega parandatakse paindliku tööaja kokkuleppeid võimaldava eelnõu tekstis tehniline ebatäpsus. Seadus võeti vastu 44 poolt häälega, vastu oli 23 saadikut. Hääletu

Põhipuhkuse arvutamine ja aegumine: töölepingu seaduse olulised nüansid.

Põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted 2025 Alanud on uus kalendriaasta, mis tähendab, et hiljemalt I kvartali lõpuks peavad tööandjad kinnitama puhkuste ajakava ning tegema selle teatavaks oma töötajatele. Puhkuste ajakava koostatakse iga uue kalendriaasta kohta arvestades töötajate mõistlike soovidega ning kokkuleppel tööandjaga lähtudes ettevõtte töö eripäradest ja iseloomust. Selle valguses on paslik meelde tuletada põhipuhkuse tekkimise, kasutamise ja aegumise põhimõtted.
Rohkem