Jäta menüü vahele

puhkusetasu riigiee...
 

puhkusetasu riigieelarvelistest vahenditest

9 Postitused
1 Kasutajad
0 Reaktsioonid
402 Vaatamisi
 ene
(@ene)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

Töötaja, kellele on määratud töövõimetuspension saab lisapuhkust 7 klp. riigieelarvelistest vahenditest, kas sellelt tuleb kinni pidada ainult tulumaks või kaasnevad sellega ka muud maksud nt.kogumispension,töötuskindlustus,sotsiaalmaks. Ning lisapuhkus tervistkahjustaval tööl, kas kehtib sama maksustamissüsteem nagu tavalise puhkusetasu korral. Ootan väga vastuseid.



   
Tsiteeri
(@lepatriinu)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

ainult tulumaks ja muidugi tööandja 0,5%tööt.k



   
VastaTsiteeri
 ene
(@ene)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

aitäh lepatriinu,ma armastan sind!!!



   
VastaTsiteeri
(@lepatriinu)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

mina sind ka ENE!!!!



   
VastaTsiteeri
(@maaria)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

...et siis 28 päeva eest saab töötaja keskmise kuupalga ulatuses puhkusetasu ja 7 päeva eest 60 kr päevas? kokku 36 puhkusepäeva? ja kas sellisele töötajale aevestatakse saamatajäänud puhkusehüvitist 28 päeva eest või ikka 36 päeva eest?



   
VastaTsiteeri
 anni
(@anni)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele (RT I 1998, 64/65, 1009; 2001, 9, 42), 35 kalendripäeva
MITTE 36 KALENDRIPÄEVA.
maaria - tegin copy-paste samasugusest küsimisest juristile.

JURIST SELGITAB: Töövõimetuspension ja puhkus
Helve Toomla, ametiühingute jurist
küsimus:
Töötajale on määratud töövõi-metuspension. Kas tema koondamisel arvutatakse kasutamata puhkuse kompensatsioon 28 või 35 kalendripäeva alusel?
vastus:
Õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele on töötajal päevast, mil talle määrati töövõimetuspension. Kui pension määrati keset tööaastat, siis tuleb pikemat puhkust arvutada proportsionaalselt töötatud kuudele.

Näide: tööaasta on 15. juunist 2004 kuni 14. juunini 2005. Põhipuhkus oli 28 kalendripäeva. Töövõimetuspension määrati 11. detsembril 2004. aastal ja tööleping lõpetati 15. aprillil 2005. Puhkust arvestatakse eraldi 15. juunist kuni 11. detsembrini 28 kalendripäevast lähtudes. Need kuus kuud annavad õiguse 14-kalendripäevaseks puhkuseks. Järgmised neli kuud arvutatakse 35-kalendripäevase puhkuse alusel ja siit saadakse 12 päeva. Kokku tuleb hüvitist maksta 26 kalendripäeva eest.



   
VastaTsiteeri
 anni
(@anni)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

lisan veel :
puhkuseseadus
§26. Puhkusetasu maksmine riigieelarve vahenditest

(1) Riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu makstakse:
1) puhkusetasu ja kasutamata puhkuse rahalist hüvitist 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktidele 1 ja 2 alaealistele ja isikutele, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel;
2) puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud täiendava lapsepuhkuse eest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 toodud puhkusetasu ja hüvitised maksab välja tööandja.

(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud puhkusetasu ja hüvitise suuruse ning maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.



   
VastaTsiteeri
(@lepatriinu)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

sa oled vale lepatriinu ja loll ka



   
VastaTsiteeri
(@Tsura to lepatriinu)
Liitus: 1 sekund tagasi
Postitused: 0
 

Lepatriinud on kõge nummimad putukad!



   
VastaTsiteeri