Mul on sagenenud üha enam juhused, kus töötaja teatab mõnepäevase etteütlemisega, et soovib lõpetada töölepingu ja vaatamata sellele, et seda tuleks teha kuuajase etteütlemisega, ta lihtsalt enam tööle ei ilmu. Telefon loomulikult enam ei vasta ja tööandjat ei teavitata ka sellest, et ega ta äkki töövõimetuslehele pole jäänud. Inimesed lihtsalt kaovad vaateväljalt. Olen saatnud korduvaid tähitud kirju, kus palun tulla oma töösuhet lõpetama, kuid tulutult. Töötaja nagu töötab, kuid ei tööta ka. Kuidas toimiksite?
probleem sama.
kas sellisel puhul oleks targem tööandjal esitada töötajale nõue hüvitise maksmiseks vastavalt töölepingu seaduse paragrahvi 118 lõikele 1. kui suur võimalus on tööandjal selle alusel töötajalt hüvitist saada. kui see läbi läheks, muutusid ka töötajad korrektsemaks töölepingu lõpetamisel.
lõpetate Tl tagantjärgi tööluusiga. kusjuures peab otsene ülemus esitama esitise. teete karistuskäskkirja vallandamisega. saadate tähitud kiri, et tuleks tööraamatu järgi. samal päeval kannate tema a/a-le ka lõppraha.
Kas seega on õige toimetada nii, et kui 03.07.06 esitas töötaja avalduse töölt vabastamise kohta alates 06.07.2006 ja teavitas 03.07 hommikul dispeterit, et tegelikult ta lihtsalt enam tööle ei tule, kuna on juba sadamas ja lahkub riigist, siis 03.07.06 seisuga saab vormistada distsiplinaarkäskkirja tööluusi kohta (kui ei ole just graafikujärgne vaba päev). Vormistan lõpparve ja kannan üle. Kas 06.07.06 võib samuti olla selleks kuupäevaks, kui seda varem tehtud ei ole? Kuidas on siis TLS § 118 tuleneva hüvituse nõudmisega?
kui on tööluus, tehtakse just tagantjärgi. kui teed karistuskäskkirja 6., vallandad ka samal päeval, kanna lõppraha ka, sest järgmisest päevast võib töötaja nõuda hüvitist.