Ei ole.
Selliseid määrasid pole olemas.

Ehk siis töövõimetuspensionär võib täiesti vabalt töötada täistööajaga?

Jah muidugi võib.

ja pole määratud neid töid, mida talle ei tohiks anda?

Teine küsimus on see tööandja teavitamine - sotsiaalmaksu saab tagasi taotleda aga kui tööandja ei tea pensionist, siis on see talle justkui kahju või?

Tänane püsiva töövõimekaotuse määramise süsteem ei hinda inimese tegelikku töövõimet. Töövõimekaotuse
protsent määratakse üldjuhul nii eelnevat töökogemust kui ka tervisliku seisundi halvenemise
aluseks oleva häire ulatust arvesse võttes. Seega, kui inimene ei saa töötada näiteks betoonitehases, kuna ta on allergiline teatud ainete või tolmu suhtes ning talle määratakse sellest tulenevalt töövõimetus 100%, siis ei pruugi see tähendada, et inimene on täielikult töövõimetu. Seega 100% töövõimetusega inimene võib olla täiesti suuteline töötama talle sobival töökohal, mis vastab tema tervislikule seisundile.

Miks kahju, kas nö.terveid inimesi te tööle ei võtakski või?
Inimese enda vaba valik on teavitamine aga mitte ajendiks ei saa olla see, et tööandja saaks soodustust, sest ka ennast jätab ta ju teavitamata ilma nt.pikendatud puhkusest mis on 35klp aastas. Kui töötaja ise tunneb, et pakutud töö ja selles mahus talle sobib siis ei ole tööandja see kes tema eest teisiti otsustab ja ka ei vastuta tööandja töötaja otsuste eest.

Tema eest on siis makstud riigile sotsiaalmaksu rohkem? Ehk siis eelarveliselt: kui ta on tubli töötaja, siis teavitamata jätmisega kaotab ta ise võimaluse suuremat palka saada? Tinglikult. N.ö vabanenud vahendid saaks suunata palgafondi suurendamiseks.

no see on küll nahaalsuse tipp, kui siduda inimese palga tõstmine sellega, kas ta oma tervise kohta tööandjale andmeid esitab või mitte. Mina teadsin siiani, et inimese töötasu tõstetakse ikka selle alusel, kui hästi ta tööd teeb ja kui vajalik ta ettevõttele on.

Mis moodi küll rohkem on makstud, kas riigil on antud isiku kohta pandud sots.maksu piir või?
Sa vist ajad miskit sassi!

Ja tõesti see väide, et töötaja saaks nn.kõrgemat palka kui tööandja saab tema pealt soodustust on jama.

Võtame siis teistmoodi - seadusega on ettenähtud, et alates 40% töövõimetusest maksab sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses riik - kas see seadus kehtib valitutele? Või äkki neile, kes saladust teavad? Või äkki kõigile? Ja kui töötaja ON HEA, siis miks mitte selle arvelt talle rohkemat võimaldada? Ettevõte ju käsutab oma rahasid ise. Nahhaalsusega pole siin midagi pistmist.

Siis lõpetan teema lingiga http://www.ensib.ee/riigipoolse-sotsiaalmaksu-tasumine-isikute-eest-kes-saavad-t oovoimetuspensioni-2/

Mõtlesin, et siin annavad nõu asjatundjad aga paraku vist on niisama arvajad...

Millest selline üleolek ja mida see link nüüd siis näitama peaks?

Küsimus seisnes sul milles kas töötaja peab teatama tööandjale, et on töövõimetuspensioni saaja - vastus on, et ei pea ja kui töötaja ei esita tööandjale pensionitunnistust siis ei saa ka tööandja antud lingilt soodustust rakendada nii, et meie solvamisest sa mingit kasu küll ei saanud.

Minu nahhaaliks nimetamisega ei saanud teie ka;) Lihtsalt, kui on seadus, peab seda täita saama. Aga ma sain vajaliku info kätte, nii et tõesti-tõesti minu poolest võib teema sulgeda ja ära ka kustutada

milline seadus siis praegu täidetud pole? Sellist seadust et töötaja PEAB oma töövõimetuspensioni saamisest tööandjat teavitama, ei ole olemas. See on võimalus töötajale, et kasutada mõningaid soodustusi, aga mitte võimalus tööandjale töötaja pealt raha kokku hoidmiseks. Selle seaduse mõte oli ikka selles, et tööandjad võtaksid tööle ka inimesi, kes ehk ei suuda oma töövõimetusega nö. täisinimese eest tööd teha (ei taha praegu kuidagi solvata töövõimetuspensioni saajaid). Kui inimene teeb täie eest tööd ja oma soodustusi kasutada ei soovi, siis tööandjal pole siin küll midagi kobiseda.

Teema lõpetatud, aga lisaks veel, et töövõimetuspensioni saajal on õigus 35 puhkepäevale aastas. Kui näiteks tavapuhkus on 28 päeva aastas, siis rohkem juurde ei saa, kui ei ole tööandjat teavitanud. Nii et kasulik oleks teavitamne mõlemale - töötaja saaks 7 päeva rohkem puhkust ja tööandja saaks sotsmaksu vähem tasuda.